Obsah (4)

§ 113§ 8§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2018.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5775 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi A V

§ 113lg.

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUD: Jätta menetluskulud täies ulatuses A V kanda. 1 Välja mõista A V’lt Eesti Inkasso OÜ kasuks tasutud riigilõivu katteks 275.- eurot (kakssada seitsekümmend viis eurot) ja õigusabikulude katteks 120.- eurot (ükssada kakskümmend eurot). Välja mõista A V’lt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (395.- eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg.

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD: Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagi on esitatud Viru Maakohtusse 13.04.2018.a. Hagiavalduse kohaselt palub hageja:

1. Rahuldada hagiavaldus.
2. Mõista Kostjalt A V’lt Hageja kasuks välja 2679,42€, millest 2144,54€ põhivõlgnevus, 9,00€ sõiduki müügikulu, 260,00€ puksiirteenus, 147,43€ intress ja 118,45€ sissenõutavaks muutunud viivis.
3. Mõista välja Kostjalt A V’lt Hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 10.04.2018.a. põhisumma jäägilt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
4. Mõista Kostjalt A V’lt välja kohtukulud (vastavalt kohtukulude nimekirjale).
5. Mõista Kostjalt A V’lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
6. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui Kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 21.10.2016.a. Xxxx OÜ (edaspidi “Endine võlausaldaja“) ja A V (edaspidi “Kostja“) liisingulepingu nr L21102016/0140 (edaspidi „Liisinguleping“), millise lepingu alusel liisis endine võlausaldaja sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma endisele võlausaldajale igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 105,81 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Osamaksed pidi kostja tasuma iga kuu 21-ndaks kuupäevaks. Kuna kostja rikkus oluliselt tagatislepingut, st kostja jättis laenuandjale teatamata tagatise väärtuse olulisest vähenemisest/tagatise hävinemisest. Seega oli tegemist laenulepingu olulise rikkumisega. Seetõttu esitas endine võlausaldaja 04.08.2017.a. kostjale ülesütlemisavalduse, millega ütles liisingulepingu erakorraliselt üles. Pärast tagatisvara realiseerimist ning kulude mahaarvamist saatis nõudeavalduse. 2 Ülesütlemisavalduses nõudis endine võlausaldaja kostjalt hiljemalt 2 päeva jooksul liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kooskõlas liisingulepingu p-i 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (

) § 116 lg 6 ja § 196 lg-te 1 ja 2 sõiduki ja selle päraldiste otsese valduse viivitamatut üleandmist. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 28.11.2017.a. Xxxx OÜ liisingulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja saatis kostjale võlateatise ja korduva võlateatise, millistele jättis kostja reageerimata. Hageja leiab, et kostja on oluliselt rikkunud liisingulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hagejal õigus esitada kostja vastu hagiavalduse esemeks olevaid nõudeid. II Kostja vastus. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses märkinud järgmist. Tema poolt liisitud auto osales avariis 22.07.2017.a. Roolis olnud isikul puudusid volitused. Senini ei ole selle isiku osas kohtumenetlust toimunud. Kõik kahjud peab hüvitama roolis olnud isik. Seni ei ole kostjaga ühendust võtnud uurija, liisinguandja ega inkassoettevõtjad. Vanglas olles on kostja nendega ise ühendust võtnud. Kohtuistungil 20.09.2018.a. on kostja avaldanud, et maksma peaks see, kellele auto volitati, või see, kes õnnetuse põhjustas. Kostja arvates on küsitav, miks auto müüdi. Samas nõustus kostja, et tema on kohustatud isik ja tema suhtes tuleb nõue esitada. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja on jätnud täitmata 21.10.2016.a. sõlmitud liisingulepingust nr. L21102016/0140 tulenevad kohustused. Kostja ei ole reageerinud temale esitatud nõuetele enne hagi maakohtusse esitamist. Leping kostjaga on üles öeldud seoses lepingu olulise rikkumisega kostja poolt. Kostjat on sellest teavitatud. Nõue kostja vastu on loovutatud hagejale 28.11.2017.a. Tuvastamist on leidnud, et kostja võlgneb hagejale põhivõla eest 2 144,54 eurot; sõiduki müügikulu 9.- eurot, puksiirteenuse eest 260.- eurot, intressi 147,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 118,45 eurot, mis kokku moodustab 2 144,54 eurot. Hageja on esitanud ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude. Esitatud hagi on õiguslikult täies ulatuses põhjendatud.

§ 8lg.

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg.

l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101lg.

l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113lg.

1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 275.- eurot ja õigusabikulud 120.- eurot (õigusabikulu hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest 100.- eurot, millele lisandub käibemaks 20.eurot, kokku 120 eurot). 3 TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus mõistlik ja põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 395.- eurot, s.h riigilõiv 275.- eurot ja õigusabikulud 120.- eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 4