KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2018; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-18-1140 Haldusasi M. K ka

§ 2punktis 52 antud õigust peatumiseks ja veose laadimiseks.

Kaebaja märgib, et sõiduk oli kell 20:05 pargitud aadressil Hobujaama tn 10. Vastustaja ei ole faktiliselt kinnitanud, millisel moel on kindlaks tehtud, kas tegemist oli parkimise või peatumisega. Kaebaja leiab, et AS Ühisteenused parkimiskontrolör rikkus viivistasu vormistamisega

§ 188

lg 3, sest ei andnud viivistasu teist eksemplari mootorsõiduki juhile ega kinnitanud mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises. 9. Täiendavas 18.07.2018 seisukohas märgib kaebaja, et sellel päeval toimus veose peale laadimine.

§ 2lg 52 defineerib, et sõidukit on võimalik peatada veose laadimise ajaks.

Kaebaja selgitab, et vahepeal tekkis olukord, kus kaupa ei olnud sõiduki juures ja seda seetõttu, et vahepeal pidi seisma järjekorras administraatori vastuvõtuks, et viimane kinnitaks kauba soetamist ning võtaks vastu tasu. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta see rahuldamata. Viivistasu otsus nr 0053043974 koostati 30.05.2018 kell 20.05 põhjusel, et parkimistasu oli sõiduki kontrollimise ajal tasumata. Sõidukile ei olnud kontrollimise ja viivistasu otsuse koostamise ajal asetatud parkimiskella ega parkimise eest tasumist tõendavat dokumenti. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametnik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Seega oli viivistasu otsus koostamine õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Parkija õigusi õiguspärase viivistasu otsus koostamisega rikutud ei ole. Toidu järel käimise näol ei ole tegemist hädapeatumise või liiklusõnnetusega, mil ohutulede kasutamine peatumist õigustaksid. Ohutuledega peatumine on õigustatud vaid juhul, kui tegemist on eelmainitud olukordadega ning tasulisel alal parkimistasu maksmata jätmist ohutulede kasutamine ei õigusta. Südalinna parkimisalal on võimalik parkida 15 minutit tasuta, seega on võimalik kaebaja poolt viidatud kiirete toimingute tegemiseks kasutada parkimiskella. Antud juhul ei viibinud mootorsõiduki juht sõiduki juures ning ei toimunud sõitjate peale- või mahaminekut või veose laadimist. Seega oli sõiduki ettekavatsetud seismajätmise näol tegemist parkimisega ja parkimise eest tuli tasuda vastavalt südalinna tariifide järgi.
2. Vastustaja selgitab, et viivistasu otsuse kolmas eksemplar edastatakse, kui viivistasu otsuse teine eksemplar on jäänud mootorsõiduki juhile andmata või mootorsõiduki külge kinnitamata parkimisjärelevalve teostaja, mootorsõiduki juhi või kolmandate isikute tegevuse tõttu või viivistasu otsuse teine eksemplar on mootorsõiduki küljest lahti tulnud ilmastikutingimuste tõttu. Antud juhul ei ole teise eksemplari mitteandmine tõlgendatav rikkumisena ning kuna kolmas eksemplar on 2 vastavalt nõuetele kaebajale edastatud, siis ei tulene antud juhtumist alust viivistasu otsuse tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud AS Ühisteenused 30.05.2018 viivistasu otsust nr 0053043974 ja taotletud selle tühistamist.
4. Vastavalt

§ 188

lg 1 p 1 teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui parkimistasu on maksmata või tasuti väiksema määra järgi.

§ 188

esimese lõike punktide 2-4 kohaselt tehakse aga viivistasu määramise otsus sel juhul kui tasutud parkimisaega on ületatud (p 2), tasulise parkimise õigust andev dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud (p 3) või tasulise parkimise õigust andev dokument ei ole paigaldatud

§ 187lõikes 5 sätestatu kohaselt (p 4).

Vaidlustatud otsusest nr 0053043974 nähtub, et antud juhul määrati 31 euro suurune viivistasu

§ 188esimese lõike esimese punkti alusel.

14. Kaebaja on märkinud viitega

§ 2

punktile 52, et tegemist ei olnud parkimise, vaid peatumisega veose laadimiseks ja et AS Ühisteenused ei ole vastupidist ka tuvastanud. Kaebaja selgitas, et vahepeal tekkis olukord, kus kaupa ei olnud sõiduki juures ja seda seetõttu, et ta pidi seisma järjekorras, et administraator kinnitaks kauba soetamist ning võtaks vastu tasu. Vastustaja omakorda on selgitanud, et mootorsõiduki juht viivistasu otsuse koostamise ajal sõiduki juures ei viibinud ning sõitjate peale- või mahaminekut või veose laadimist ei toimunud, mistõttu oli sõiduki ettekavatsetud seismajätmise näol tegemist parkimisega ja parkimise eest tuli tasuda vastavalt südalinna tariifide järgi. Siinkohal tuleb vastustaja seisukohaga nõustuda, sest haldusasja materjalide juurde esitatud fotodelt (tl 21) võimalikke laadimistöid sõiduki juures ei nähtu. Kaebaja on viidanud veel veose vormistamisele kulunud ajale, kuid seda ei saa laadimisega samastada, vähemalt mitte täiel määral. Olenemata eelnimetatust on kaebaja väited ka sisuliselt tõendamata, mis tähendab seda, et need jäävad paljasõnalisteks ning vastustaja seisukohti ümber ei lükka. Mis puutub etteheidetesse seonduvalt viivistasu otsuse ühe eksemplari mootorsõiduki külge kinnitamata jätmisesse, siis ei ole tegemist taolise aluse või põhjusega, mille pinnalt võiks kaebuse koheselt rahuldada.

§ 188

lg 3 eesmärgiks on pigem tagada viivistasu otsuse teatavakstegemine ning antud juhul ei ole vaidlust selles, et see on kaebajale teatavaks saanud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. 15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3