← Eesti

3-18-1290/12

Obsah (5)§ 6§ 4§ 7§ 60§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2018; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-18-1290 Haldusasi L. T ka

) rakendus sõidukile peale viimase kindlustuslepingu lõppemist 12 kuuline kindlustuskohustusest vabastuse periood (

§ 6lg 1) kuni 20.04.2018.

Peale perioodi möödumist tekkis kaebajal kohustus kas sõiduk registrist eemaldada või sõlmida kindlustusleping. Kaebaja ei teinud kumbagi ja 22.04.2018 tekkis sõidukile automaatne liikluskindlustus. Vastustaja saatis 02.04.2018 kaebajale tavapostiga meeldetuletuse nr. 483737, kus teavitas, et sõidukile tekib 22.04.2018 sundkindlustus, kui kindlustuslepingut ei sõlmita või sõidukit liiklusregistrist ei kustutata. Seega väljastati 22.05.2018 makseteatis kindlustusmakse tasumiseks. Kindlustussuhe tekib fondi ja kindlustuskohustusega isiku vahel, kui kindlustuskohustus on täitmata. Registri andmetel oli kaebaja makseteatises märgitud perioodil kindlustuskohustusega isik. Sõiduki mitte kasutamine või kasutamise ebaseaduslikkus ei välista automaatse liikluskindlustuse tekkimist, sest sõidukiga on võimalik liigelda või tekitada ka kahju. Isikut ei vabasta kindlustuskohustusest asjaolu, et ta ei kasuta sõidukit või et seda ei saa seisukorra tõttu kasutada. Juhul, kui isik ei plaani või ei saa sõidukit kasutada ja sellele ei kohaldu

§ 6

lg 1 tulenev erand, siis tuleb sõiduk kas registrist ajutiselt või alaliselt kustutada. Eelpool toodud põhjustel on vastustaja seisukohal, et haldusakti andmisel ei ole kaebaja õigusi rikutud. KOHTU PÕHJENDUSED 10. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 22.05.2018 automaatset liikluskindlustuse makseteatist nr 514379 ja taotletud selle tühistamist. Vaidlustatud makseteatisest nr 514379 nähtub, et kaebajale määrati 40 euro suurune kindlustusmakse liikluskindlustuse seaduse (

) paragrahvide 3 - 7 ja 60 – 68 alusel. 11. Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 1 tähenduses on kindlustuskohustus kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks samas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Leping tuleb sõlmida mootorsõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (

§ 4p 1).

Liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul on kindlustuskohustus isikul, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja (

§ 7lg 1 ja lg 2).

Automaatse liikluskindlustuse kindlustussuhe tekib fondi ja kindlustuskohustusega isiku vahel, kui kindlustuskohustus on täitmata 2 (

§ 60lõige 2).

Kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse (

§ 62lõige 2).

  1. Vaidlust ei ole selles, et perioodil 22.04.2018-21.05.2018 oli L. Tle kuuluv sõiduk registreerimismärgiga … liiklusregistris arvel. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Faktilistes asjaoludes kui sellistes menetlusosaliste vahel tegelikult vaidlust ei olegi. Kaebaja ei pea makseteatist põhjendatuks seetõttu, et kindlustusandja oli tunnistanud sõiduki taastamiskõlbmatuks, millest pidi olema omakorda võimalik järeldada, et sõiduk ei olnud nimetatud perioodil kasutuses. Siinkohal tuleb aga nõustuda vastustaja selgitusega selles, et sõiduki mitte kasutamine automaatset kindlustuskaitset ei välista, sest vähemalt teoreetiliselt võib osutuda võimalikuks sõiduki parandamine sellisel määral, et sellega siiski liigelda, mis omakorda ei välista (teoreetiliselt) kahju tekitamist. Kohustuslik liikluskindlustus ongi loodud kolmandate isikute huvide kaitseks. Vastustaja on muuhulgas märkinud, et kindlustuskohustuse vältimiseks oleks kaebaja pidanud sõiduki vastavast registrist ajutiselt või alaliselt maha võtma ning selle seisukohaga tuleb samuti nõustuda. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.