← Eesti

2-18-13173/5

Obsah (6)§ 475§ 477§ 602§ 603§ 604§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2018.a Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-18-13173 Kohtua

) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Juhindudes

§ 475

lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

  1. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
  2. Registriandmete väljatrüki kohaselt on puudutatud isik kustutatud registrist 17.05.2017 majandusaasta aruannete mitteesitamise tõttu. Avaldaja oli osaühingu ainuosanik. Tulenevalt esitatud avaldusest võib äriühingul olla vara (üksikud metallitöötlemisseadmed, raha pangas), mistõttu on likvideerimise läbiviimine põhjendatud. 5.

§ 602

alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.

§ 603

lg 1 ja lg 2 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus nimetada muuhulgas pankrotihalduri.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.

§ 604

lg 1 sätestab, et sama seadustiku §-s 602 nimetatud isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud.

  1. Kohus leiab, et puudutatud isiku likvideerijateks tuleb määrata M S A ja A K. Avaldusest nähtuvalt on likvideerija kandidaat M S A BE Group AS (reg.kood xxx) juhataja Eestis ja BE Group Oy Ab tegevjuht Soomes. Ta evib juhtimiseks vajalikku haridust ja kogemust olles 2 suure ettevõtte juht nii Soomes kui Eestis. Äriregistri andmetel on M S A BE Group AS-i juhatuse liikmena täitnud ametiülesandeid nõuetekohaselt. Kohtule ei ole teada likvideerijaks määramist välistavaid asjaolusid. Mõlemad kandidaadis on andnud selleks ka oma nõusoleku. Puuduste kõrvaldamisel on mõlemad kandidaadid teatanud, et ei soovi oma töö eest likvideerijana tasu, mistõttu kohus ei ole likvideerija tasu ettemaksu kohtu deposiiti võtnud.
  2. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-
  3. Tulenevalt ÄS §-st 209 on likvideerijal need juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Muuhulgas peab likvideerija korraldama raamatupidamist, avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, teavitama teadaolevaid võlausaldajaid, rahuldama võlausaldajate nõuded, jaotama vara ning esitama peale likvideerimismenetluse läbiviimist kustutamise avalduse äriregistrile.
  4. Vastavalt

§ 477

² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.

  1. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijatel teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt
  2. juuniks 2019, tuleb likvideerijatel teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada aruanne. Aruanne ülesannete täitmise kohta peab sisaldama selgitust ja tõendeid võlgade sissenõudmise, vara müümise, võlausaldajate nõuete rahuldamise ja allesjäänud vara jaotamise kohta; põhjendust, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja kuupäeva, millal likvideerimismenetlus viiakse lõpule ning likvideerijatele esitatud nõudeavalduste koopiad ja tõendid likvideerijate poolt teostatud toimingute kohta. 10.

§ 172

lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. 11. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.