I. Asjaolude kirjeldus
) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohus on teatanud kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest ja kostja on esitanud kohtuistungil selle kohta seisukoha. Kostja on avaldanud kohtuistungil, et seoses kohtuasjaga ei ole tal tekkinud kulutusi.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 3.
lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud (kostja andnud eluruumid kostja valdusest hageja valdusse ehk kostja kolis välja eluruumidest). Seega kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagist loobumise avalduses märkinud enda menetluskuluks riigilõivu 300 eurot. Riigilõivu tasumine hagiavalduselt summas 300 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus 05.11.2018 istungil avaldas, et menetluse lõpetamise määrusega peab kohus kostjalt välja mõistma poole hageja tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Kohus määrab kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu (riigilõiv) 150 eurot ja mõistab selle välja kostjalt hageja kasuks. Hageja märkis enda menetluskuluks riigilõivu 300 eurot. Kohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu (riigilõiv) 150 euro ulatuses, mistõttu jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 150 euro (300-150) ulatuses. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on võimalik soovi korral kohtult taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu 150 eurot tagastamist, sest hageja loobus hagist ja hagist loobumise korral pool tasutud riigilõivust tagastatakse kohtu poolt (
lg 4,
Selleks tuleb kohtule esitada vastav hageja poolt allkirjastatud riigilõivu tagastamise taotlus, milles märgitud pangakonto number koos pangakonto omaniku nimega, kuhu hageja soovib riigilõivu tagastust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.