MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada ALEKSANDR KARLOVITŠ’i suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades Aleksandr Karlovitši käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
lg 3 alusel määrata Aleksandr Karlovitši karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada Aleksandr Karlovitši käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Aleksandr Karlovitši käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p-des 2,21,7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest; 4) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud või alkoholi- ja narkootilisi aineid tarvitavate isikutega selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata. Määrata Aleksandr Karlovitš kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aleksandr Karlovitšile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Aleksandr Karlovitšile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 09.05.2014 otsusega tunnistati Aleksandr Karlovitš süüdi
lg 2 p 5,7,8,9 ja § 200 lg 2 p 4,8,10 järgi ning
lg 1, § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.11.2013. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et läheb 12.11.2018 xxxx rehabilitatsioonikeskusesse. Dokumenti, mis tõendab, et ta sinna läheb, tal ei ole, keegi ei ole seda ka küsinud. Seal on anonüümsete narkomaanide keskus, mille kohta saab uurida ka Eestis asuvate rehabilitatsioonide keskustest. Pärast rehabilitatsioonikeskust võib käia kriminaalhoolduses märkimas. Ta ei ole põhimõtteliselt vastu, et karistusjärgne käitumiskontroll kohaldatakse, kuid tähtis on, et see ei segaks tema olemist rehabilitatsioonikeskuses, kus ta on 4-5 kuud. Selgitab, et ta ise osales anonüümsete grupis ja sealt soovitati minna xxxx. Prokurör oli seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused on täidetud, kuna suur risk on, et kinnipeetav võib vabanemisel uue kuriteo toime panna, sellest on ka õigustatud karistusjärgse käitumiskontrolli määramine. Prokurör on üldiselt nõus vangla poolt märgitud 2 kontrollnõuetega ja lisada võiks puntki, et kohustus on läbida Poola rehabilitatsioonikeskuses programm ja kui naaseb, siis saab kriminaalhooldajaga kokku leppida edasiste kontrollnõuete täitmise osas. Prokurör suhtub ettevaatlikult vangla nõudesse, et ei tohiks viibida kohtu poolt määratud kohtades ning mitte kokku puutuda kriminaalkorras karistatud isikutega, sest kui isik läheb rehabilitatsioonikeskusesse, siis on see vältimatu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Aleksandr Karlovitši suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
Aleksandr Karlovitš tunnistati süüdi
lg 2 p-des 7, 8, 9 sätestatud tahtliku vägivaldse süüteo toimepanemise eest ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti talle 4 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 26.10.2018, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samuti on täidetud käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Kinnipeetav asub vabanemisel elama emale kuuluvasse korterisse, kus ta elas ka enne vangistust ning nõusolek korteris elama asumiseks on ema poolt olemas. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Kinnipeetaval on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibi ta mitmendat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning ta ei ole teinud varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi, jätkates kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks. Käesolev kuritegu on muuhulgas röövimine, mis on toime pandud rahalise kasu saamiseks ning kuritegusid on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ja grupi mõju. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sealhulgas õppinud riigikeelt, osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ning 3 olnud pidevalt hõivatud tööga vanglas. Samas on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest nähtub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all viibides järgida ettenähtud nõudeid, mis viitab sellele, et kinnipeetav ei ole ka käesolevaks ajaks teinud oma kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi ega ole valmis oma senist käitumist muutma. Kinnipeetava puhul esineb uue kuriteo toimepanemise risk seoses majandusliku toimetulekuga. Enne vangistust elatus ta peamiseks kuritegevusest ning tema toimetulekut mõjutasid tasumata võlgnevused ning sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks on kinnipeetaval vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus. Enda sõnul mõistab sõltuvusainete tarvitamisega seotud probleemi ja kahjulikkust ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Samas on kinnipeetav korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholjoobes olles ning grupis, mis viitab kriminaalse taustaga tutvusringkonnale, kes isikule võivad negatiivset mõju avaldada, sealhulgas mõjutada uue kuriteo toimepanemisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksandr Karlovitši puhul on olemas arvestatav tõenäosus tulenevalt tema varasemast käitumismustrist ja väärtushinnangutest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo majandusliku kasu saamiseks. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Karlovitš vajab järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Aleksandr Karlovitši käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kontrollnõuetele ka
Kohus selgitab, et kui Aleksandr Karlovitš ei täida
§-st 75 tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.