← Eesti

1-16-11536/90

Obsah (16)§ 203§ 209§ 184§ 64§ 424§ 63§ 68§ 349§ 344§ 345§ 121§ 76§ 199§ 75§ 12§ 56

1-16-11536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2018, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11536 (16230102828) Kohtunik Leo Kunman

§ 203

lg 1 järgi, Tarmo Laaso süüdistuses

§ 203

lg 1,

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Süüdistatav Merika Nimmo A.P (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx, asukoht: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: xxxx, karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus, 02.07.2013 Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 184

lg 2 p 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 424 ja § 121 järgi

§ 64lg 1 alusel vangistusega 4 aastat.

09.12.2015 vabastatud Viru Maakohtu 23.11.2015 määrusega karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaega allutamisega käitumiskontrollile kuni 24.01.2017; ärakandmata karistuse osa on 1 aasta 1 kuu ja 16 päeva vangistust; tõkend: A.P oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 11.10.2016, vahistatud 12.10.2016 kaheks kuuks Harju Maakohtu määrusega, Harju Maakohtu 08.12.2016 määrusega pikendati A.P´i suhtes kohaldatud vahistamist kuni 11.01.2017) Kaitsja Sven Sillar Süüdistatav Tarmo Laaso (isikukood 38304155215, elukoht: xxxx, asukoht: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht xxxx, karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati 02.09.2013 Harju Maakohtu otsusega

§ 424

järgi vangistusega 7 kuud 27 päeva, kehtivaid väärteokaristusi 5, tõkend: 18.12.2015 oli kohaldatud elukohast lahkumise keeld, KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2015 - 18.12.2015, 11.10.2016, vahistatud kaheks kuuks 12.10.2016 Harju Maakohtu määrusega, Harju Maakohtu 08.12.2016 määrusega pikendati Tarmo Laaso suhtes kohaldatud vahistamist kuni 11.01.2017) Kaitsja Mati Senkel 1 1-16-11536 Kannatanud R.A, lepinguline esindaja Aivar Pilv, T.L, AS A, T AS, K OÜ RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 37 lg 1, § 180 lg 1,3, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 175 lg 1 p 1,3,4, § 306, § 309, § 310 lg 1,§ 311, § 312, § 315, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 kohus otsustas: 1. Mõista Tarmo Laaso süüdi

§ 203lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2(kaks) aastat 6(kuus) kuud.

2. Mõista Tarmo Laaso süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid mõista

§ 209lg 2 p 1 järgi karistuseks 3(kolm) aastat vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristuseks 4(neli) aastat 6(kuus) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.2015 - 18.12.2015 (2 päeva). Kandmisele kuulub 4(neli) aastat 5(viis) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva.

  1. Lugeda Tarmo Laaso’l karistuse kandmise alguseks 11.10.
  2. Tarmo Laaso suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.
  3. KrMS § 37 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Tarmo Laaso´lt kannatanu R.A kasuks 3762,39 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.
  4. KrMS § 37 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Tarmo Laaso´lt kannatanu AS A kasuks 2494,94 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.
  5. KrMS § 37 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Tarmo Laaso´lt kannatanu T AS kasuks 728,59 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.
  6. KrMS § 37 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Tarmo Laaso´lt kannatanu K OÜ kasuks 1647,80 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.
  7. Tarmo Laaso´lt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 175 lg 1 p 1,3,4,9 alusel menetluskuluna:  Sundraha 705 eurot.  Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 1032 eurot.  Kannatanu R.A kasuks menetluse käigus kantud õigusabikulud summas 4 454,80 eurot.  Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses põlevvedelikuekspertiisi (Ekspertiisiakt nr 16EAP0012) tegemisega tekkinud kulud summas 579 eurot.  Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses sõrmejäljeekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 663 eurot.  Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses DNA ekspertiisi (Ekspertiisiakt nr 16E-GE0723) tegemisega tekkinud kulud summas 798 eurot.  Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses DNA ekspertiisi (Ekspertiisiakt nr 16E-GE1222) tegemisega tekkinud kulud summas 57 eurot.  Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses DNA ekspertiisi (Ekspertiisiakt nr 16E-GE0995) tegemisega tekkinud kulud summas 228 eurot.  Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses DNA ekspertiisi (Ekspertiisiakt nr 16E-GE1432) tegemisega tekkinud kulud summas 57 eurot.
  8. A.P temale esitatud süüdistuses

§ 203lg 1 järgi mõista õigeks.

  1. Tõkend vahistamine tühistada. Vabastada A.P vahi alt kohtusaalis.
  2. Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 840 eurot jätta riigi kanda.
  3. A.P´i kaitsja Sven Sillar´i taotlus õigusabikulude summas 1152 eurot hüvitamiseks rahuldada.Välja mõista riigi eelarvest 1152 eurot A.Pi kasuks KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas 2 1-16-11536 eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid     CD-plaadid

(10)ja mälupulk on lisatud kriminaalasja materjalide juurde - jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Sündmuskohalt võetud DNA proovid, põlemispraht, tikutoosid ja kilekotid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. ONOFF sõbrakaart nr xxxxxxxxxxxx on tagastatud OE AS´le jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel OE AS´le. Apple iPhone 6 IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxxx on vaadeldud ja tagastatud Tarmo Laaso´le jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Tarmo Laaso´le. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KrMS § 315 lg 2 tõlgitakse juhul, kui süüdistatav ei valda eesti keelt, talle kohtuotsus pärast kuulutamist. Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on A.P´ule esitatud süüdistus selles, et tema koos Tarmo Laaso´ga 09.06.2016 kl 22.45 xxxx asuva maja kõrval parklas süütas Swedbank Liising´ule kuuluva ja R.A kasutuses oleva sõiduauto Volvo V70 reg märk XXXXXX maksumusega 8831,76 eurot, kasutades süütevedelikuna autobensiini. A.P ja Tarmo Laaso sõitsid Viimsisse Tarmo Laaso kasutuses olnud sõiduautoga BMW X5 reg nr XXXXXX ning parkisid auto xxxx maja juurde. Seejärel liikusid nad, riietatuna kapuutsidega dressipluusidesse xxxx asuva maja kõrval olevale parkimisplatsile. R.A kasutuses oleva sõiduauto Volvo V70 süütamiseks oli neil kaasas autobensiin, mis oli pakendatud kahte läbipaistvasse kilekotti, mis olid omakorda pakendatud teise läbipaistmatusse kilekotti, millest üks oli valget värvi Statoili logoga kilekott. Ühe kilekottidest viskasid nad auto kõrvale maha ning teise sõiduki esiklaasile, seejärel süütasid põlevvedeliku tikkudest, misjärel auto süttis koheselt, mille tagajärjel sai sõiduk tugevaid tule- ja kuumakahjustusi. Oma tegevusega pani A.P toime võõra asja rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju, so

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tarmo Laaso´t süüdistatakse selles, et tema koos A.P´uga 09.06.2016 kl 22.45 xxxx asuva maja kõrval parklas süütas Swedbank Liising´ule kuuluva ja R.A kasutuses oleva sõiduauto Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX maksumusega 8831,76 eurot, kasutades süütevedelikuna autobensiini. A.P ja Tarmo Laaso sõitsid Viimsisse Tarmo Laaso kasutuses olnud sõiduautoga BMW X5 reg nr XXXXXX ning parkisid auto xxxx maja juurde. Seejärel liikusid nad, riietatuna kapuutsidega dressipluusidesse xxxx asuva maja kõrval olevale parkimisplatsile. R.A kasutuses oleva sõiduauto Volvo V70 süütamiseks oli neil kaasas autobensiin, mis oli pakendatud kahte läbipaistvasse kilekotti, mis olid omakorda pakendatud teise läbipaistmatusse kilekotti, millest üks oli valget värvi Statoili logoga kilekott. Ühe kilekottidest viskasid nad auto kõrvale maha ning teise sõiduki esiklaasile, seejärel süütasid põlevvedeliku tikkudest, misjärel auto süttis koheselt, mille tagajärjel sai sõiduk tugevaid tule- ja kuumakahjustusi. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime võõra asja rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju, so

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarmo Laaso’t selles, et tema 23.11.2015 kell 17.22 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr xxxxxx ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas E (A AS) Lasnamäe Centrumi esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxx 3 1-16-11536 AS-iga LHV Finance mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot ja mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas A AS-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 24.11.2015 kell 17.12 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr xxxx ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Endla 45 asuvas T AS-i Kristiine Keskuse esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 718,80 eurot ostu finantseerimiseks ning liitumislepingu mobiiltelefoninumbri kasutamiseks ja seeläbi varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas T AS-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 30.11.2015 kell 12.48 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr xxxx ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas E (A AS) Ülemiste Keksuse esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxxx AS-iga LHV Finance mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 859,99 eurot ning kahe mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot tükk ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas A AS-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 07.12.2015 kell 12.05 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr xxxxx ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Tammsaare tee 116 asuvas OE AS-i esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxxxxx K OÜ-ga mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge+ maksumusega 799,00 eurot ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas K OÜ-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 09.12.2015 kella 14.00 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 234/238 asuvas K E AS Järve Keskuse esinduses, tegutsedes T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX ning esitledes ennast T.Lna, üritas sõlmida järelmaksuga ostu-müügilepingu K OÜ-ga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 699,00 eurot ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kavatsemata lepingust tulenevaid kohustusi täita, kuid ei saanud kuritegu lõpule viia, kuna teenindaja tuvastas, et T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX on kehtetu, ning lahkus kaupluse esindusest. Järelmaksuga ostu-müügileping jäi sõlmimata ning kaup saamata. Samuti selles, et tema, 13.12.2015 kell 14.43 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OE AS-i Tähesaju esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxxxxxx K OÜ-ga mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge+ maksumusega 799,00 eurot ostu finantseerimiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas K OÜ-le varalist kahju. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, so

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarmo Laaso’t selles, et tema 23.11.2015 kell 16.03, esitledes ennast Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Ei (A AS) Lasnamäe Centrumi esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXXXXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxxx AS-ga LHV Finance eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 24.11.2015 kell 17.12, esitledes ennast Tallinnas, Endla 45 asuvas T AS-i Kristiine Keskuse esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXXXXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu T AS-ga eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 30.11.2015 kell 12.48, esitledes ennast Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ei (A AS) Ülemiste Keskuse esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXXXXX ning 4 1-16-11536 sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxx AS-ga LHV Finance eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 07.12.2015 kell 12.05, esitledes ennast Tallinnas, Tammsaare tee 116 asuvas OE AS-i esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXXXXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxxxxxx K OÜ-ga eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 09.12.2015 kell 14.00, esitledes ennast Tallinnas, Pärnu mnt 234/238 asuvas KE AS-i Järve Keskuse esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXXXXX, üritades sõlmida T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu K OÜ-ga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 699,00 eurot ostu finantseerimiseks kavatsemata lepingust tulenevaid kohustusi täita, kuid ei saanud kuritegu lõpule viia, kuna teenindaja tuvastas, et T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX on kehtetu, misjärel Tarmo Laaso lahkus kaupluse esindusest. Samuti selles, et tema, 13.12.2015 kell 14.43, esitledes ennast Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OE AS-i Tähesaju esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXXXXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxxxxx K OÜ-ga eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarmo Laaso’t selles, et tema 23.11.2015 kell 17.23 esinedes aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn asuvas E’i (A AS) Lasnamäe Centrumi esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXXXXX, ostis järelmaksuga kaupu, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema 24.11.2015 esinedes aadressil aadressil Endla 45, Tallinn asuvas T AS-i Kristiine Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXXXXX, ostis järelmaksuga mobiiltelefoni ja sõlmis liitumislepingu mobiiltelefoninumbri kasutamiseks, allkirjastades seejuures lepingutele ja võltsides nendel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja teenuse ning vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema, 30.11.2015 esinedes aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas E’i (A AS) Ülemiste Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXXXXX, ostis järelmaksuga kaupu, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema, 07.12.2015 esinedes aadressil Tammsaare tee 116, Tallinn asuvas OE AS-i esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluoa nr XXXXXX, ostis järelmaksuga kaupa, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema, 13.12.2015 kell 14:43 esitledes ennast Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OE AS-i Tähesaju esinduses T.Lna ja esitades esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXXXXX järelmaksuga kaupa, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime dokumentide võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeitava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarmo Laaso’t selles, et tema 23.11.2015, esinedes aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn asuvas E’i (A AS) Lasnamäe Centrumi esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXXXXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai 5 1-16-11536 Tarmo Laaso mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot ja mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot. Samuti selles, et tema 24.11.2015, esinedes aadressil Endla 45, Tallinn asuvas T AS-i Kristiine Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXXXXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu ja liitumislepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides nendel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumente järelmaksu ja sideettevõtja teenuse saamiseks, eesmärgiga omandada kauba ja kasutada teenust ning vabaneda kohustusest selle eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 718,80 eurot ja telefoninumbri kasutusse. Samuti selles, et tema 30.11.2015, esinedes aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas E’i (A AS) Ülemiste Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXXXXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 6s 859,99 eurot ja kahe mobiiltelefoni iPhone 6s ümbriste maksumusega 44,99 eurot/tükk. Samuti selles, et tema 07.12.2015, esinedes aadressil aadressil Tammsaare tee 116, Tallinn asuvas OE AS-i esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXXXXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge maksumusega 823,90 eurot. Samuti selles, et tema 13.12.2015 kell 14. 43 esitledes ennast Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OE AS-i Tähesaju esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXXXXX, allkirjastas T.L nimelt K OÜ-ga järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge+ maksumusega 799,00 eurot. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Kohtuistung 17.04.2017 kohtuistungil kinnitas A.P, et on süüdistusakti koopia kätte saanud, süüdistuse sisu on arusaadav, ent süüdi ta ennast ei tunnista. A.P´i kaitsja Sven Sillar´i hinnangul ei ole A.P´i süü

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos tõendamist leidnud.

Leiab, et A.P´i vastu korjatud tõendamisbaas on puudulik ning süüdi mõistmiseks sellest ei piisa. Tsiviilhagile vaidleb A.P samuti vastu. Sillar rõhutab, et tsiviilhagis esitatud dokumendid ei anna tsiviilõiguslikult võimalust kahju välja mõista kaassüüdistavalt või isikult, kes süüdi mõistetakse, auto oli kindlustatud, kindlustus on selle auto ära hinnanud ja kahju hüvitanud. Mõista Eesti Vabariigilt A.P´i kasuks välja kaitsjale makstud mõistlik tasu summas 1152 eurot (kaitsekõne teesid kd 3 tl 40-45). 17.04.2017 kohtuistungil kinnitas Tarmo Laaso, et on süüdistusakti koopia kätte saanud, süüdistuse sisu on arusaadav, tunnistab ennast täielikult süüdi. Tarmo Laaso kaitsja Mati Senkel´i hinnangul on süüdistus põhjendatud. Tarmo Laaso on öelnud, et ta ei ole toime pannud

§ 203

järgi inkrimineeritavat kuritegu koos A.P´iga (17.04.2017 kohtuistung kd I tl 154173). Kohtuvaidlustes leidis kaitsja, et Tarmo Laaso süü ei ole suur. Nii auto süütamise kui ka kelmuste toimepanemisel oli Tarmo Laaso pikka aega töötu, elatanud ennast ainult juhutöödest ning tal oli enda 6 1-16-11536 elementaarseks ülalpidamiseks vahendeid vaja, mida ta hankiski ülalnimetatud moel. Auto süütamise episoodis ei ole Tarmo Laaso tellija nime avaldanud. Põhjuseks tõi muret enda ja pereliikmete turvalisuse pärast. Palub kohtul vähendada karistusemäära ja karistada leebema karistusega, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning ajatada ülejäänud ühe aasta peale (kaitsekõne teesid kd 3 tl 49-50). Kannatanu R.A esindaja Aivar Pilv leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid on usaldusväärsed ning tõendavad nii otseselt kui ka kaudselt nende tegude toimepanemist kohtualuste poolt. Riigikohus on rõhutanud, et ka kaudsete tõendite kogumis on võimalik teha süüdimõistev otsus. Palub kohtul välja mõista R.A kasuks kriminaalasja menetluse käigus kantud õigusabikulud kokku summas 4454,80 eurot (kd 3 tl 32-39) ja rahuldada esitatud tsiviilhagi summas 3762,39 eurot (kaitsekõne teesid kd 3 tl 20-31). Prokurör leiab, et Tarmo Laaso tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A.P´u ja Tarmo Laaso süüdistuses

§ 203

lg 1 järgi leiab prokurör, et kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on leidnud usaldusväärselt tõendamist, et kannatanu R.A sõiduki Volvo V70 süütasid 09.06.2016 ühiselt ja kooskõlastatult Tarmo Laaso ning A.P. Kohtule esitatud Swedbank Liising Eesti vastusest päringule nähtub, et sõiduki väärtuseks hinnati kuriteosündmuse ajal 8831,70 eurot, seega on sõiduki hävitamisega tekitatud kahju, mis ületab 4000 eurot ning mida tuleb

§ 121p 1 kohaselt lugeda oluliseks kahjuks.

Seega kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 203lg 1 järgi ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid, Tarmo Laaso isikut, tema süü suurust, toimepandud tegude laadi ja ohtlikkust, samuti lähtudes karistusõiguse eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest, taotleb prokurör Tarmo Laaso karistamist järgnevalt:

§ 209

lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 vangistusega 3 aastat.

§ 203

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 11.10.2016. A.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud, kohtumenetluse käigus väljendanud, et ta ei ole aru saanud oma tegude keelatusest ega ole ka kuriteo toimepanemist kahetsenud. Arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid, süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud tegude laadi ja ohtlikkust, samuti lähtudes karistusõiguse eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest, taotleb prokurör A.P’i süüdimõistmist

§ 203

lg 1 järgi ning karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud.

§ 76

lg 8, § 65 lg 2 alusel suurendada temale mõistetud karistust varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 16 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust. Lugeda karistuse kandmise alguseks 11.10.

  1. Välja mõista süüdistatavatelt sundraha, menetluskulud ning kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid. 17.04.2017 kohtuistungil andis ütlusi kannatanu R.A. Kannatanu selgitas, et vormistas liisingu Swedbank AS´is ning ostis sõiduki Volvo V70 registreerimisnumber XXXXXX. Kannatanu on sõiduki vastutav kasutaja, igapäevaselt kasutasid sõidukit tema tütar K.M. A ning tütre elukaaslane H.S. Auto oli tehniliselt korras. 09.06.2016 oli kannatanu kodus, õhtul käis tema juures koertega tütre elukaaslane H.S, u kl 21.30 lahkus ta ülalmainitud Volvoga. Kl 22:00-23:00 vahel helistas kannatanu oma tütrele, kõne ajal tütar karjatas, et auto põleb. Auto katuselt oli leitud tikutoos, auto lähedalt süüteainetega kotid ja bensiin. Kannatanu helistas numbrile 112 ja teatas, et süütamises kahtlustab ta oma tütre äripartnerit A.R´t ja tema elukaaslast M.P. Tütrel oli probleem oma äripartneriga, kes pressis temalt raha välja, mille kohta oli ka politseisse avaldus esitatud, ent see menetlusse ei läinud. K.M.A ja A.R olid äripartnerid firmas D OÜ´s, see on koerte salong. A.R tahtis firmast välja astuda ning nõudis K.M.A´lt 10 000 eurot firma maine kujundamise eest. Tsiviilvaidlust selles asjas ei olnud, on vaid kirjavahetus. Kannatanu teavitas Swedbank Liisingut auto süütamisest ja esitas avalduse. Kindlustus hüvitas 2099,41 eurot. Kannatanu väidab, et antud kuriteoga on tekitatud talle kahju summas 3762,39 eurot, kuna ta on autosse investeerinud. Tunnistaja K.M.A selgitas 17.04.2017 kohtuistungil, et tema ja elukaaslase kasutuses oli sõiduk Volvo V70 registreerimisnumber XXXXXX. 09.06.2016 oli tavaline päev, tunnistaja käis tööl, õhtul, u 22:00 paiku tuli elukaaslane H.S ülalmainitud Volvo´ga koju. Mõne aja pärast rääkis tunnistaja oma emaga telefonis ja aknast vaadates märkas, et auto on leekides, see oli u 22:40-23:
  2. Nad elavad
  3. korrusel ja aknad on parkimisplatsi 7 1-16-11536 poole. Tunnistaja lõpetas telefonikõne ning elukaaslane helistas häirekeskusesse ja nad jooksid alla päästma autos olnud isiklikke asju. Auto juurde jõudes avas tunnistaja autouksed, nägi, kuidas põles juhipoolne esiratta alune. Hakati koos appi tulnud majaelanikega autot kustutama. Tunnistaja nägi auto katusel katuseluugi kõrval tikutoosi, laiali valgunud vedelikuga kilekotte, põõsaste all vedelesid Statoili kirjadega kilekotid ja läbipaistvad kilekotid. Tulekahju sai lõplikult kustutada vaid saabunud päästjad. A.R´ga oli neil ühine ettevõtte D OÜ, kus nad olid mõlemad osanikud. A.R soovis oma osa maha müüa, küsis selle eest väga ebamõistlikku summat 10000 eurot. Tunnistaja palus korduvalt raamatupidamisdokumente, sai vaid 2016.a kolme esimese kuu dokumente. Tunnistaja küsimusele, kus on kõik ülejäänud dokumendid alates 2015.aastast, tuli kirjalik vastus, kus oli muuseas kirjas, et nüüd alles hakkab nalja saama.
  4. või
  5. mail tuli järgmine kiri, mis vihastas tunnistajat. Seejärel tuli mitmeid kirju A.R ja M.P esindajalt L.T´ilt, kes olevat „juriidiliselt välja pressinud“ raha ja kogu inventari. Kui tunnistaja tahtis objektiivset hinnangut ettevõtte tegelikule väärtusele, hakati teda survestama, et ta võtaks laenu. Ilmusid ärimehed, kes soovisid nende äri ära osta. A.R esitas tunnistajale mingit dokumenti, mis näitas, et firma osa müüakse K.R´ale. Rahanõuded kestsid kuni 09.06.
  6. Viimati nägi tunnistaja A.R´t, M.P´i ja T.D´i 10.05.2016 ettevõttes D OÜ´s asukohaga xxxx, kus nad käisid varasid loendamas. Tunnistaja oli üksi firmas. M.P nõudis, et tunnistaja avaks kassat. 11.05.2016 tegi tunnistaja selle intsidenti kohta politseisse avalduse. Tunnistaja K.A selgitas 17.04.2017 kohtuistungil, et 09.06.2016 oli kodus xxxx. Jõudis koju u kl 22:30, läks tuppa, oli seal 5-10 minutit, seejärel läks keldrisse. Välisukse juurde tagasi tulles nägi kahte tumedates riietes meest põgenemas maja tagusest parklast laste mänguväljaku poole. Parkla asub maja taga ja mänguväljak asub kolme kortermaja keskel. Tunnistaja ei näinud meeste nägusid, peas olid kapuutsid. Käes ei näinud ta neil midagi. Mehed jooksid põleva auto poolt. Mehed ei olnud väga pikad ega ühepikkused. Keldrikorruselt vaadates oli üks lühem, umbes 150 cm pikk. Eeluurimisel antud ütluste ja kohtuistungil antud ütluste vastuolu selgitas tunnistaja sellega, et silmaga märgatavat väga suurt vahet ei olnud, pikkusevahe võis olla 10-15 cm. Nad ei olnud tursked, pigem kõhna kehaehitusega. Üks jooksis natuke eespool ja teine tagapool. Üks peatus korraks ja vaatas tagasi. Tunnistaja nägi neid u 15-20 m kaugusel. Tunnistaja läks koju, üks naabrinaine teatas, et parklas põleb auto, tunnistaja läks välja ja nägi Volvot, mis oli kapoti poolt suitsemas ja põlemas. Tunnistaja M.I selgitas 17.04.2017 kohtuistungil, et 09.06.2016 õhtul ta nägi koeraga jalutades Tammepõllu tänaval BMW autot, millel oli huvitav number XXXXXX. BMW´sse istusid kaks meest, autojuht istus juba sees. Auto oli käivitatud ning nad sõitsid kiiresti minema. Mehed olid lühemat kasvu ja kõhnemad, seljas olid neil kapuutsiga tumedad paksud dressipluusid, kuigi väljas oli soe. Meeste nägusid tunnistaja ei näinud. Kinnitas, et mehed jooksid autosse samal ajal, kui Volvo põles. Tunnistaja osales Volvo kustutamises. Tunnistaja K.K selgitas 17.04.2017 kohtuistungil, et 09.06.2016 oli kodus, elab teisel korrusel. Umbes kl 22:00 vaatas aknast välja ja nägi kahte meest, kes seisid tema akna ees pargitud Volvo juures. Tunnistaja nägi, kuidas mehed toimetasid auto juures - üks oli esiratta, teine juhipoolse ukse juures. Mida nad tegid, ei näinud, kuid mingil hetkel nad viskasid midagi auto esiklaasile, mille peale läks auto kohe põlema. Mehed jooksid xxx suunas. Üks vaatas korra tagasi. Mehed olid keskmist kasvu, u 175-180 cm. Vastuolu kohta (eeluurimisel tunnistaja selgitas, et mehed olid umbes 160-170 cm pikad) selgitas tunnistaja, et mäletab täpselt, et meeste pead olid kõrgemal, kui auto ülemine osa. Volvo kõrgus on tunnistajale umbes õlani. Tunnistaja A.R kinnitas 17.04.2017 kohtuistungil, et tunneb saalis viibivatest isikutest K ema (R.A), on näinud ühte kohtualust (A.P), kes on tema isa tuttav. Selgitas, et otsustasid K.M.A´ga lõpetada ärilise tegevuse, ent tekkisid arusaamatused, millele nad ei suutnud lahendust leida. Hetkeseisuga on nad mõlemad D OÜ juhatuse liikmed. Viimane suhtlus K.M.A´ga oli maikuus, kui tunnistaja sai teada, et teda on äriruumidest välja tõstetud ning rendileping on ümber tehtud. Tunnistaja käis advokaadi palvel seda protokollimas, see oli viimane suhtlus äripartneriga. Edaspidi suhtlesid omavahel advokaadid. On alustatud kriminaalmenetlus, kohtuvälisele lahendusele ei ole jõutud. Vara eest nõudis tunnistaja kas raha või vara tagastamist. Tunnistaja pakkus K.M.A´le enda osaluse ning äriplaani väljaostmist 10000 euro eest. K.M.A ei nõustunud sellega. Kogu selle aja suhtlesid endised äripartnerid sotsiaalmeedia kaudu, väljendeid eriti ei valitud. Auto põlengust sai teada elukaaslase sõbralt. 8 1-16-11536 Tunnistaja T.L selgitas 17.04.2017 kohtuistungil, et on korra näidud tütre äripartnerit, nime ei tea. On kuulnud, et neil tekkis mingi jama ning juristid tegelevad sellega siiamaani. Tunneb süüdistatava A.P´ut, elasid ühes kandis Paasikul, Katleris. Tunnistaja on käinud koos A.P´iga Saksaamal autosid toomas. Teist süüdistatavat (Tarmo Laaso) on tunnistaja näinud koos A.P´uga, ei mäleta millal, enne nende kinnipidamist. Auto põlengu kohta sai teada uurijalt. Mäletab, et A.P´i kasutuses on olnud sõiduk BMW X5, YES kuid P ei ole ta selle autoga sõitmas näinud, ainult Laasot. Tunneb A.L´it, ta on A.P´u elukaaslane. K.K´d ei tunne. Tunnistaja A.L kinnitas 17.04.2017 kohtuistungil, et aprillis 2016 rentis ta 10 päevaks sõidukit BMW X5 reg nr XXXXXX, kuna müüs eelmise auto maha ja ei olnud millegagi sõita. Ei mäleta firmat. Sõitis renditud autoga ise. Rendilepingu lõppemisel andis sõiduki oma elukaaslase tuttavale Tarmo Laaso´le. Tunnistaja sai aru niimoodi, et ta ei pea ise rendilepingut lõpetama ning Tarmo Laaso klaarib nendega ise. Üürileandja olevat Tarmo Laaso sõber. Tunnistaja kinnitas, et A.P´il ei olnud juhiluba. K.K on tunnistaja teretuttav. 09.06.2016 oli tunnistaja kl 08:00-17:00 tööl TE AS´is, õhtul läks tõenäoliselt koju, täpselt ei mäleta. Auto põlengu kohta sai teada siis, kui ta kutsuti uurija juurde. Mäletab, et 09.06.2016 oli A.P haige. P käis metsas tööl, midagi temaga seal juhtus, pool keha läks paiste, tal oli tükk aega halb olla ning oli haiguslehel. Tunnistaja K.K selgitas 17.04.2017 kohtuistungil, et tunneb kohtualuseid. Tarmo Laaso on tema elukaaslane, A.P on elukaaslase sõber. 09.06.2016 oli tunnistajal sünnipäev, päeval käis ta juuksuris, siis läksid koos Tarmoga tunnistaja ema juurde xxxx. Läksid rendiautoga BMW, registreerimisnumbrit ei mäleta. Ülalmainitud BMW rendileping oli vormistatud K.K nimele, enne oli sama auto renditud A.L´i nimele, kes on A.P´i elukaaslane. 09.06.2016 õhtupoole, u 18:00 paiku jõudsid nad tagasi Tallinna, läksid koju xxxx tänavasse oma kahetoalisse üürikorterisse. Nende juures oli ka A.P ning nad kolmekesi tarbisid alkoholi. Tarmo Laaso käis vahepeal ära, A.P jäi sinna. Tunnistaja ei tea, mida A.P tegi, kuna oli teises toas. Tarmot ei olnud u 2 tundi, ta jõudis koju kesköö paiku. Siis tekkis tunnistaja ja Tarmo Laaso vahel tüli ning ta sõitis oma isikliku Seat’iga ema juurde xxxx. Tunnistaja kinnitas, et A.L on talle üle kandnud 1000 eurot. Milleks, tunnistaja ei tea, andis Tarmo kätte, kuhu see raha läks, ka ei tea. Auto põlengu kohta sai teada siis, kui kutsuti uurija juurde. Tunnistaja R.S selgitas 18.04.2017 kohtuistungil (kaugülekuulamine Saaremaalt), et tunneb lapsepõlvest saadik M.G´i, kelle hüüdnimi on P. M.G on surnud. Ta oli 180 cm pikk, turske, käis koguaeg kangi tõstmas. Tunnistaja kinnitas, et tarvitab alkoholi. M.G´i alkoholi tarbimise kohta selgitas tunnistaja, et ta vahepeal võttis, vahepeal ei võtnud, siis tegi trenni jälle. Oldi iga päev koos, elati kõrvuti majades. Mandril polevat G käinud, sest tal ei olnud sõpru Tallinnas. Viimati olevat S käinud Tallinnas 7-8 aastat tagasi. M.G´i kohta vastas tunnistaja minu meelest umbes sama aeg kui mina. Auto põlengust Tallinnas sai tunnistaja teada prokurörilt. 18.04.2017 kohtuistungil andis ütlusi asjatundja Marika Väli, kes töötab EKEI´s kohtuarstina peaaegu 34 aastat. Atoopiline dermatiit on krooniline nahahaigus. Üheks tekkepõhjuseks võib olla allergiline reaktsioon ning esineb enamasti lapseeas, aga võib esineda ka täiskasvanul. Sümptomiteks on spetsiifiline roosakaspunane lööve, mis tekib sagedamini kehal ja näol, harvem jäsemetel ning mis võib põhjustada ebameeldivat sügelust, punetab ja võib olla turses. Atoopiline dermatiit ei takista liikumist, kuigi see võib olla vaevaline. Marika Väli sõnul on A.P´ile välja kirjutatud hüdrokortisooni salv kõige tavalisem ravim, mille mõjul taanduvad sümptomid mõne päeva jooksul. Dermatiidi hoog kestab erinevalt. Haigus kulgeb ägenemiste ja rahulikke perioodidena. Üldiselt ei peaks üle 5-6 päeva olema. Arst pani A.P´i haiguslehele kolmeks nädalaks, et selle ajaga haiguse ägenemine taanduks. Käelabade paistetuse puhul lähevad sõrmed ka turse. 27.05.2016 haigusloos on märgitud, et A.P´il on paistetus ja lööve taandumas. 01.06.2016 oli arst talle välja kirjutanud veel hüdrokortisoon salvi. 19.04.2017 kohtuistungil andis ütlusi kannatanu T.L. Kannatanu selgitas, et kaotas 2015.a kusagil enne Jaanipäeva rahakoti, kus olid ID-kaart, juhiluba, pangakaardid ja kliendikaardid. 2015.a detsembri alguses sai ta e-kirja LHV-st, et tema nimele on vormistatud kaks järelmaksulepingut, millega oli novembri lõpus Ülemiste keskuse E´ist ostetud kaks Iphone-6 ja kaks kaitseümbrist. Kannatanu helistas LHV´sse uurimaks järelmaksulepingute kohta. LHV´st kinnitati, et juhiloaga on võetud Ülemiste E´ist kaks iPhone’i ja nädal 9 1-16-11536 varem oli võetud veel üks iPhone Mustakivi keskuse E´st. Kannatanu esitas politseisse avalduse ning palus see juhiluba blokeerida. Rahakoti kadumise järgselt ta seda millegipärast ei teinud. Uurimise ajal sai kannatanu teada, et tema nimele on vormistatud erinevates kohtades veel 2-3 telefonide ostu järelmaksulepingut. Enne rahakoti kadumist ostis kannatanu järelmaksuga teleri ning seetõttu olid tema andmed LHV andmebaasis. 19.04.2017 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja J.H. Tunnistaja selgitas, et 09.12.2015 töötas KE AS Järve keskuse esinduses, ajavahemikul 12:00-14:00 tuli poodi üks meesterahvas, valis nutitelefone ja soovis vormistada järelmaksu iPhone6-le maksumusega 699 eurot. Meesterahvas esitas ID-kaardi, tunnistaja kontrollis dokumendi ja avastas, et esitatud dokument ei kehti, mille peale ostja vabandas ning ütles, et toob uue dokumendi. Järelmaksu leping jäi pooleli ning tunnistaja tühistas järelmaksu taotluse. 20.04.2017 kohtuistungil andis ütlusi süüdistatav A.P. Ta seletas, et oli 09.06.2016 hommikul kodus. Ei mäleta, kas helistas Tarmo Laaso temale, või tema helistas Laasole. Mäletab, et Tarmo Laaso tuli talle xxxx järele ja nad sõitsid linna. Tarmo Laaso elukaaslasel K.K´l oli sünnipäev ning P ja Laaso võtsid ta Kristiine keskuse juures peale. Ei mäleta, kas ta istus autos või käis nendega väljas. Päeval käisid K ja Laaso Valklas, kus elab K ema. P kaasa ei läinud, jäi nende xxxx tänaval asuvasse korterisse, kuna tervis polnud kiita ning dermatiidi tõttu oli liikuda tülikas. 07.06.2016 saatis P e-kirja spordiklubisse, et tervislikel põhjustel ei saa trenni tulla. A.P kinnitas, et tema kasv on 186 cm, praegu on kehakaal 92 kg, see on kukkunud võrreldes sellega, mis oli vabaduses. K ja Tarmo jõudsid koju tagasi ning nad kolmekesi tarvitasid alkoholi. Mingil hetkel P vajus ära ja ärkas alles hommikul. Tarmo Laaso oli kindlasti sel ajal kodus, K.K kohta ei mäleta. Tarmo Laaso sõitis ringi BMW X5ga, reg nr XXXXXX. Aprillikuus kasutas antud sõidukit A.P´i elukaaslane A.L. P võttis auto tuttava rendifirmast 10 päevaks, kuna nad müüsid oma auto maha. P´il juhilube ei ole, seega rendileping vormistati A.L´i nimele. 10 päeva möödumisel lõppes rendileping ära, ent siis leppis juba Tarmo Laaso selle firmaomanikuga kokku ja rentis autot edasi ise. Rendiraha maksis kogu aeg Laaso. Nad käisid tihti selle autoga looduses grillimas. On Tarmo Laaso´ga heades suhetes alates 2011.a. Tunnistaja T.L on tema sõber, tunneb teda 90-ndatest. Volvo kasutajat K.M.A´t ei tunne. P kinnitas, et Tarmo Laaso ei ole talle midagi rääkinud sõiduki süütamisest. Juulis või augustis oli Tarmo Laaso´l vaja minna Saaremaale, P läks kaasa, nägi M.G´i seal, aga talle tutvustati viimast kui Pt. Sündmuskohal olnud tuletikkudel leitud tema DNA kohta selgitas, et on autos olevaid asju katsunud ja kasutanud küll. Autos oli nii välgumihkleid kui tikkusid, sest käidi grillimas. Millal viimati Statoili tanklas käidi, ei mäleta. 20.04.2017 kohtuistungil andis ütlusi süüdistatav Tarmo Laaso. Ta seletas, et 09.06.2016 oli elukaaslasel K.K´l sünnipäev, käisid Kristiines juuksuris, siis maal K ema juures, A.P oli mingi aja nendega. xxxx tänaval korterisse jõudsid 17:00-18:00 paiku, tarvitasid kolmekesi alkoholi. Kella 21:00 paiku käis korraks Tondi Selveri parklas. Ühele tema telefoninumbrile helistas mingilt võõralt numbrilt tuttav Saaremaa mees P (M.G) ning tahtis kokku saada. Laaso ütles, et pole aega, peab veel Viimsis ära käima. Lepiti kokku, et võtab Tondi Selveri juures P peale ja mindi koos Viimsisse. Seal süütasid nad koos Pga ühe Volvo. P võttis kaasa kilekotiga bensiini, mille nad olevat ostnud samal päeval Lasnamäel, tikke autos oli. Bensiini ostsid kanistriga ja kallasid kilekotti ümber. Algul läks P Viimsis Volvo juurde üksinda, Laaso andis talle Volvo V70 auto numbri, mäletab nüüd vaid tähti TLJ. P tuli tagasi ja ütles, et ei leia sellise numbriga autot. Läksid koos ja võtsid autost veel ühe kilekoti kaasa. Mõlemad olid alkohoolses joobes. Tarmo Laaso ei mäleta, mitu tikku läks auto süütamiseks. Seljas olid Laaso´l dressid ja kapuutsiga pusa ning tume jope. Pl oli seljas samuti kapuutsiga pusa. Kui auto põlema läks, jooksid ära ja sõitsid minema. Tarmo Laaso viis P Tondi Selveri juurde tagasi ja ise sõitis koju Räägu tänavale, kus teda ootas K.K, teises toas magas A.P. Kga tekis neil tüli, K vihastas ja läks ema juurde. Süütamise eest lubati 200 eurot, sellest summast pidi andma poole Ple. Raha polevat Tarvo Laaso saanud ning kardab tellija nime avaldada. Tarmo Laaso kinnitas, et rohkem ei ole autosid süütanud, antud kuriteo pani toime alkoholijoobes. 11.10.2016 ei osanud ütlusi anda, kuna oli kodus sügavas pohmellis kui politsei tuli talle koju järele ning arestimajja viis. 10 1-16-11536 Hiljem polevat tema sõnul ükski uurija enam tulnud. Alles 08.12.2016 ütles Laaso vahistamispikendamise istungil, et soovib ütlusi anda. Tekkinud 10.06.2016 vastuolude kohta oma varasemalt antud ütlustega seletas Laaso, et auto süütamisest on möödas palju aega, ta ei mäleta kõike, kuna tarvitas alkoholi nii 09.06.2016 kui ka 10.06.
  7. T.L´e kohta seletas, et tundis teda Si nime all ning õiget nime kuulis esimest korda vaid kohtuinstungil. Volvo hävitamise tellimus olevat talle tehtud 2 kuud enne. Tellija väitis Laaso´le, et tegemist on kindluspettusega. Laaso sai tellija jutust aru, et see on tema enda auto. Tarmo Laaso sõlmis T.L nimele kuus järelmaksulepingut, saadud telefonid müüs kellelegi maha, kokku 3000 euroga. Idee vormistada laenulepinguid võõrale nimele tekkis kohe kui leidis võõra juhiloa ja kontrollis selle kehtivust. Saadud raha kulus ära elamiseks, kuna tööd ei olnud. Kohtule esitati järgmised kirjalikud tõendid:                                  10.06.2016 koostatud sündmuskoha (xxxx) vaatlusprotokoll ning fototabel (kd 1 tl 100-115). Tunnistaja K.G 09.06.2016 tehtud fotod (kd 1 tl 116-120). Swedbank AS vastus päringule (kd 1 tl 121-122). Liiklusregistri väljatrükk sõiduauto BMW X5 reg nr XXXXXX registriandmete kohta (kd 1 tl 123124). S OÜ vastus päringule, rendileping, juhiloa koopia (kd 1 tl 125-127). Põlevvedelikuekspertiisi akt nr 16E-AP0012 (kd 1 tl 128-130). Sõrmejäljeekspertiisi akt nr 16E-SS0039 (kd 1 tl 131-136). DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE0995 (kd 1 tl 137-144). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd 1 tl 145-150). Pangakonto väljavõte vaatlusprotokoll (kd 1 tl 151). 07.11.2017 koostatud salvestise (09.06.2016 K.M.A telefonikõne Häirekeskusele) vaatlusprotokoll (kd 1 tl 152-153, kd 2 tl 169). Väljavõte Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasist (kd 1 tl 176). eest.ee väljatrükk (kd 1 tl177-178). 20.12.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (mobiiltelefoni numbrilt xxxxxxxx hädaabinumbrile 112 tehtud telefonikõne salvestus) kd 1 tl 179-
  8. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd 1 tl 181-182). DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE1432 (kd 1 tl 183-187). A.P’i tervisekaart, vastused päringutele ja digiloo haigusjuhtum nr 1276-2 (kd 1 tl 188-193). CD-plaadid (kõneeristustega, kontoväljavõtetega) kd 1 tl 194-
  9. Asitõendi (DNA proovid) üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2016-2210 (kd 1 tl 198). Asitõendi (põlemispraht, tikutoosid) üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2016-2019 (kd 1 tl 199). Asitõendi (kilekotid 2tk) üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2016-2031 (kd 1 tl 200). DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE0723 (kd 2 tl 1-7). DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE1222 (kd 2 tl 8-14). Tarmo Laaso kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 15-16). A.P kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 17-18). Karistusregistri väljatrükk (A.P) kd 2 tl 19-
  10. 25.07.2013 Harju Maakohtu otsus (kd 2 tl 21-25). Viru Maakohtu 23.11.2015 kohtumäärus (kd 2 tl 26-28). Kannatanu R.A hagiavaldus (kd 2 tl 29-30). Politsei- ja Piirivalveameti 01.09.2016 nõudekiri Swedbank Liising Eesti AS´le (kd 2 tl 31-32). Swedbank Liising AS 13.06.2016 hüvitisotsus (kd 2 tl 33). Swedbank järelmaksuga müügileping nr xxxxxxxx, maksegraafik (kd 2 tl 34-35). 19.10.2016 kannatanu R.A e-kiri (kd 2 tl 36). 11 1-16-11536                                        Kannatanu R.A konto väljavõte 01.08.2015-15.06.2016, Swedbank Liisingu arved (kd 2 tl 37-38). H.S´i konto väljavõte 26.01.2016-16.02.2016 (kd 2 tl 39). 29.01.2016 PP OÜ arve nr 32 (kd 2 tl 40). 06.08.2015 T-A AS arve nr 1531 (kd 2 tl 41). 26.01.2016 AV OÜ arve nr 13457 (kd 2 tl 42). 14.01.2016 A AS arve-saateleht nr 1731378 (kd 2 tl 43). 27.04.2016 T OÜ arve nr 3020364 (kd 2 tl 44). 14.08.2015 kassa sissetuleku order (kd 2 tl 45). AS L vastus Põhja Prefektuuri päringule lisadega (kd 2 tl 52-70). AS A vastus päringule (kd 2 tl 71-72). A AS kassamüügiarve nr 4201960 (kd 2 tl 73). A AS kassamüügiarve nr 27212561(kd 2 tl 74). 14.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ning fototabel (kd 2 tl 75-78). 14.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (kd 2 tl 79-83). T AS vastus päringule ja lisad (kd 2 tl 84-90). 10.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (kd 2 tl 91-99). K OÜ vastus päringule, järelmaksuleping nr 1537818/96tl ning lisad (kd 2 tl 100-106). 10.05.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (kd 2 tl 107-111). 11.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (kd 2 tl 112-117). K OÜ ja T.L vahel sõlmitud järelmaksuleping nr 1538915/96 ning lisad (kd 2 tl 118-123). Turvafirma S ettekanne seoses õigusrikkumise toimepanemisega (kd 2 tl 124). 17.12.2015 koostatud Tarmo Laaso kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 125-126). 18.07.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd 2 tl 127-129). 22.12.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll kd 2 tl 130-
  11. Tarmo Laaso karistusregistri väljavõte (kd 2 tl 142-150). 02.09.2013 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-11-8140 (kd 2 tl 151-157). Maksu- ja Tolliameti andmed Tarmo Laaso keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd 2 tl 158-159). Tarmo Laaso poolt 18.12.2015 kirjutatud puhtsüdamlik ülestunnistus (kd 2 tl 160). Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus (kd 2 tl 161-162). Harju Maakohtu 12.10.2016 A.P´u vahistamise määrus (kd 2 tl 170-174). Harju Maakohtu 12.10.2016 Tarmo Laaso vahistamise määrus (kd 2 tl 175-179). Harju Maakohtu 08.12.2016 Tarmo Laaso vahistamispikendamise määrus (kd 2 tl 180-182). Harju Maakohtu 08.12.2016 A.P´u vahistamispikendamise määrus (kd 2 tl 183-185). Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused (kd 2 tl 186-187, kd 3 tl 15-17). Väljatrükk www.autopass.ee, sõiduauto Volvo V70 päring, andmed, mõõdud (kd 2 tl 188,189-191). 17.04.2017 OÜ F-F kiri Tarmo Laaso tööle asumise kohta (kd 2 tl 192). 18.12.2015 rahvastikuregistri väljatrükk Tarmo Laaso kohta (kd 2 tl 193). M.G´i karistusregistri väljavõtte (kd 2 tl 194). Pärnu Maakohtu 07.05.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-6675 (kd 2 tl 195-200). Müügileping, arve-kviitung nr 5/4 (kd 3 tl 18-19). KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud ja tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. A.P ja Tarmo Laaso süüdistus

§ 203

lg 1 järgi 12 1-16-11536 07.08.2015 on sõlmitud liisingfirma Swedbank Liising AS ja ostja R.A vahel järelmaksuga müügileping nr xxxxxxxxx ja koostatud maksegraafik (kd 2 tl 34-35), millest nähtub, et R.A ostis Volvo V70 10 000 euroga. Kannatanu R.A konto väljavõte 01.08.2015-15.06.2016 ning Swedbank Liisingu arved (kd 2 tl 37-38) kinnitavad, et 15.09.2015-15.06.2016 on R.A tasunud liisingmakseid kokku summas 1815,17 eurot (15.09.2015 arve nr xxxxxxxx summas 189,40, 15.10.2015 arve nr xxxxxxxx summas 180,73 eurot, 15.11.2015 arve nr xxxxxxxx summas 180,73 eurot, 15.12.2015 arve nr xxxxxxxxx summas 180,73 eurot, 15.01.2016 arve nr xxxxxxxx summas 180,73 eurot, 15.02.2016 arve nr xxxxxxx summas 180,73 eurot, 15.03.2016 arve nr xxxxxxxx summas 180,73 eurot, 15.04.2016 arve nr xxxxxxxx summas 180,45 eurot, 15.05.2016 arve nr xxxxxxxxx summas 180,45 eurot, 15.06.2016 arve nr xxxxxxxx summas 180,46 eurot). Puudub vaidlus, et sõiduauto Volvo V70 reg märk XXXXXX kuulus Swedbank Liising AS´ile. Kannatanu R.A kinnitas (17.04.2017 kohtuistung), et ta on sõiduki vastutav kasutaja, igapäevaselt kasutasid sõidukit tema tütar K.M.A ning tütre elukaaslane H.S. Tunnistaja K.M.A kinnitas samuti (17.04.2017 kohtuistung), et tema ja elukaaslase kasutuses oli sõiduk Volvo V70 registreerimisnumber XXXXXX. Sõiduki Volvo V70 registreerimisnumber XXXXXX hävimist läbi süütamise kinnitavad mitmed ütlused, tõendid: kannatanu R.A ütlused, et 09.06.2016 oli kannatanu kodus, õhtul käis tema juures koertega tütre elukaaslane H.S, u kl 21.30 lahkus ta ülalmainitud Volvoga. Kl 22:00-23:00 vahel helistas R.A tütrele, kõne ajal tütar karjatas, et auto põleb. Auto katuselt oli leitud tikutoos, auto lähedalt süüteainetega kotid ja bensiin. K.M.A ütlused, et 09.06.2016 kl 22:40-23:00 rääkis ta emaga telefonis ja aknast vaadates märkas, et auto on leekides. Jooksis koos elukaaslasega välja päästmaks autos olnud isiklikke asju. Tunnistaja nägi auto katusel katuseluugi kõrval tikutoosi, laialivalgunud vedelikuga kilekotte, põõsaste all vedelesid Statoili kirjadega kilekotid ja läbipaistvad kilekotid. 07.11.2017 koostatud salvestise (09.06.2016 K.M.A telefonikõne Häirekeskusele) vaatlusprotokoll (kd 1 tl 152-153, kd 2 tl 169) näitab, et 09.06.2016 helistas K.M.A oma telefoninumbrilt xxxxxxxx häirekeskusesse ning teatas, et põleb sõiduk Volvo V70, mis on pargitud xxxxx, palub saata sündmuskohale politseipatrulli ja tuletõrje. Helistaja teatab, et auto juurest jooksid minema kaks meest, tegemist on ilmselt süütamisega. See auto on süüdatud. Siin ei ole isegi kahtlust, siin on tikud ja kõik vajalikud agregaadid auto kõrval maas. Tunnistaja K.K ütlused, et 09.06.2016 oli kodus, umbes kl 22:00 vaatas aknast välja ja nägi kahte meest, kes seisid tema akna ette pargitud Volvo kõrval. Mehed toimetasid auto juures - üks oli esiratta, teine juhipoolse ukse juures, mingil hetkel nad viskasid midagi auto esiklaasile, mille peale läks auto kohe põlema. Tunnistaja K.G 09.06.2016 tehtud fotod (kd 1 tl 116-120), kus on näha universaalkerega sõiduauto põlemist lahtise leegi ja suure suitsuga. 10.06.2016 koostatud sündmuskoha (xxxx) vaatlusprotokoll, skeemid

(2)ning fototabel (kd 1 tl 100-115, fotod nr 1-23), milles on vaadeldud sündmuskoht xxxxx asuva neljakorruselise kortermaja taga asuvat autoparklat, kuhu oli 09.06.2016 õhtul pargitud sõiduk Volvo V70 registreerimisnumber XXXXXX. Vaatlusega on tuvastatud sõiduautole tekitatud kahjustused. Sõiduki kere väline pind on kaetud hallikat tooni ainega. Vasakpoolse esiukse klaas on läbiva vigastusega. Tuleklaasi läbiva ava kõrvalt, tuleklaasi välimiselt küljelt on võetud pühkeproov (pakend nr 6). Sulamiskahjustused on sõiduki esistange vasakpoolse nurga piirkonnas, mootori alal on sulamis- ja põlenguvigastused mootoriruumi vasakpoolses osas. Sõiduki tuleklaasi vasakpoolses alumises nurgas on klaasi läbiv vigastus. Klaas on poole pinna ulatuses mõranenud. Sõiduki salongis on suitsu ja tahmakahjustused ning klaasikillud juhikoha juures istmel ja põrandal. Sõiduki parempoolse esiukse katuselt on avastatud kaks tikutoosi (pakendid nr 1 ja 2) ja ilma väävlita tuletikk toosisahtli vahel. Sõidukist 2 meetri kaugusel asfaldilt on avastatud kilekott, mis lõhnab bensiini järgi (pakend nr 4). Parkla xxxx poolsel haljasalal avastati valget põhivärvi kilest kandekott (pakend nr 3) ja hekis kinni jäänud Statoili logoga kilekott (pakend nr 5). 25.08.2016 on koostatud põlevvedeliku ekspertiisi akt nr 16E-AP0012 (kd 1 tl 128-130). Ekspertiisiks oli esitatud tumeda õlilaadse viskoosse vedelikuga määrdunud kilekott (ekspertiisiobjekt nr 1, pakend nr 4), pabersalvrätik (ekspertiisiobjekt nr 2, pakend nr 6) pabersalvrätik ilma tähistuseta kilekotis (ekspertiisiobjekt nr 3 võrdluseks). Eksperdiarvamuse kohaselt (punktid 1-2) leidub suure tõenäosusega ekspertiisiobjektis nr 1 (Volvost 2 meetri kauguselt leitud kilekotis) autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. 13 1-16-11536 Ekspertiisiobjektis nr 2 (proovivõtuks kasutatud pabersalvrätikus) leidus suure ja väikese vahepealse tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. 31.08.2016 on koostatud sõrmejäljeekspertiisi akt nr 16E-SS0039 (kd 1 tl 131-136). Ekspertiisiks esitati Statoili logoga kilekotid (pakendid nr 3 ja 5). Ekspertarvamuse punkti 1 kohaselt oli sündmuskoha vaatlusel 10.06.2016 xxxx kortermaja parklas sõiduauto Volvo V70 reg nr XXX XXX juurest leitud kilekoti Statoili logoga (pakend nr 5) välispinnalt avastatud neli naha papillaarkurrustiku jäljefragmenti, mis võimaldavad isiku identifitseerimist. Teiselt kilekotilt (pakend nr 3) avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid ei võimalda isikut idenfitseerida. Statoili logoga kilekotil (sõrmejälje fragmendid nr 1,2,3) on riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud A.P parema käe nimetissõrme jälg kahel korral ja parema käe keskmise sõrme jälg. Samuti on identifitseerimist võimaldava jälje fragmendi jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Tarmo Laaso (endise nimega Schumann) vasaku käe pöial. 20.09.2016 on koostatud DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE0995 (kd 1 tl 137-144). Ekspertarvamuse punkti 1 kohaselt ei saa kindlalt välistada, et tikutoosilt (pakend nr 2) võetud proovist (nr 162205) on saadud enam kui ühelt isikult pärit DNA-analüüsil täisprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada A.P´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Tarmo Laaso DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Ekspertarvamuse punkti 2 kohaselt kilekotilt (pakend nr 5) võetud esimesest proovist (proov A162210) saadi DNA-analüüsi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Tarmo Laasolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A.P´i DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Ekspertarvamuse punkti 3 kohaselt proovidest A162204 ja A162208 saadud tulemused ei ole seostatavad Tarmo Laaso DNA-profiiliga. A.P´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Ekspertarvamuse punkti 4 kohaselt proovidest A162206-A162207, A162209 ja A162211-A162212 ei õnnestunud kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole võimalik saadud tulemuste alusel teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. 18.08.2016 koostatud DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE0723 (kd 2 tl 1-7) ekspertarvamuse punkti 1 kohaselt proov tikutoosilt (milles olid tikud) pakend nr 2 proovid kilekottidelt (pakendid nr 3,5) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa teha järeldusi nende segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Ekspertarvamuse punkti 2 kohaselt tikutoosilt (milles olid tikud) pakend 2 võetud proovist saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa teha järeldusi selles segaproovis sisaldava bioloogilise materjali päritolu kohta. Ekspertarvamuse punkti 3 kohaselt proovidest (tikkudelt, kilekottidelt, pakendid 1,2,3,5) ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja /või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nende proovides. 10.11.2016 koostatud DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE1222 (kd 2 tl 8-14), ekspertarvamuse punkti 1 kohaselt proovidest A162204-A162205 (tikutoosilt), A162208 ja A162210 (kilekotilt) saadud tulemused ei ole seostavad K.K DNA-profiiliga. Ekspertarvamuse punkti 2 kohaselt proovidest A162206-A162207 (tikkudelt) A162209 ja A162211-A162212(kilekotilt) ei õnnestunud DNA-analüüsi kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla päritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nende proovides. Tunnistajad, kes nägid sündmuskohalt Volvo põlemise ajal põgenemas kahte meest, kirjeldasid neid järgmiselt: tunnistaja K.A nägi 09.06.2016 kahte tumedates riietes meest põgenemas majatagusest parklast laste mänguväljaku poole. Meeste nägusid ta ei näinud, sest neil olid kapuutsid pähe tõmmatud. Mehed jooksid põleva auto poolt. Nad ei olnud väga pikad ega ühepikkused, pikkusevahe võis olla 10-15 cm, üks oli 150 cm, mõlemad kõhna kehaehitusega. Tunnistaja nägi neid u 15-20 m kaugusel. Tunnistaja K.K nägi 09.06.2016 kahte meest, nende pead olid kõrgemal, kui Volvo ülemine osa, mis on talle endale umbes õlani. Tunnistaja 14 1-16-11536 M.I nägi kahte meest. Mehed olid lühemat kasvu ja kõhnemad, seljas olid neil kapuutsiga tumedad paksud dressipluusid, kuigi väljas oli soe. Meeste nägusid ta ei näinud. Süüdistatavad ei ole ühepikkused, pikkuse vahe on päris suur, samuti on P päris turske mees. See ei klapi tunnistajate ütlustega selle kohta, et sündmuskohalt põgenevad noormehed olid praktiliselt ühepikkused ning kõhna kehaehitusega. Väljatrükk http://www.autopass.ee/et/data12708 (tehnilised andmed Volvo V70 2,4D kd 2 tl 189-191) näitab, et Volvo V70 2,4D kõrgus on 1540mm. Tunnistaja M.I nägi 09.06.2016, kuidas BMW´sse numbriga XXXXXX istusid kaks meest, autojuht oli juba roolis. Auto oli käivitatud ning nad sõitsid kiiresti minema. Tunnistaja ütluste kohaselt oli auto põlengu koht u 200-300 meetrit sellest kohast, kus ta nägi BMW. BMW X5 kohta tunnistaja selgitas K.K, et 09.06.2016 oli tal sünnipäev, nad sõitsid renditud BMWga, registreerimisnumbrit ei mäleta. Ülalmainitud BMW rendileping oli vormistatud K.K nimele, enne oli sama auto renditud A.L´i nimele, kes on A.P´i elukaaslane. Tunnistaja A.L selgitas, et aprillis 2016 rentis ta 10 päevaks sõidukit BMW X5 reg nr XXXXXX. Rendileandja firmat ei mäleta. Rendilepingu lõppemisel andis sõiduki oma elukaaslase tuttavale Tarmo Laaso´le. Tunnistaja sai aru niimoodi, et ta ei pea ise rendilepingut lõpetama ning Tarmo Laaso klaarib rendileandjaga ise. Rendileandja oli tema teada Tarmo Laaso sõber. Laaso ja P kinnitasid, et 09.06.2016 sõitsid BMW X5-ga reg nr XXXXXX. Laaso sõnul läks ta sama autoga Tondi Selveri parklasse, kohtus seal Pga (M.G) ja nad läksid süütama ühe Volvo. Liiklusregistri väljatrükk sõiduauto BMW X5 reg märk XXXXXX registriandmete kohta (kd 1 tl 123-124) näitab, et BMW X5 reg märk XXXXXX, VIN-kood xxxxxxxxxxxxx omanik on OÜ CL & F, kasutajad on K.V, M. M ja M. M S OÜst. S OÜ vastus Politsei-ja Piirivalveameti päringule, 11.04.2016 koostatud rendileping ja A.L´i juhiloa koopia (kd 1 tl 125-127), kinnitavad, et 11.04.2016-21.07.2016 rentis BMW X5 reg märk XXXXXX A.L, rendi eest tasus sularahas Tarmo Laaso: 11.04.2016-21.04.2016 tasus 470 eurot, 21.04.2016-21.05.2016 tasus 800 eurot, 21.05.2016-21.06.2016 tasus 800 eurot, 21.06.2016-21.07.2016 tasus 900 eurot. 11.04.2016 koostatud rendilepingus on märge, et auto on puhas ja korras. 17.10.2016 koostatud pangakonto väljavõte vaatlusprotokoll (kd 1 tl 151) näitab, et vaadeldud on M.P´i, A.R, A.L´i, T.L´e, A.P´i ja Tarmo Laaso (Schumann) 01.06.2016-12.06.2016 konto väljavõtted. 07.06.2016 kl 12.21 võttis M.P sularahaautomaadist 700 eurot. 14.06.2016-18.06.2016 tegi A.L sularaha sissemakseid ning 18.06.2016 kandis 1000 eurot üle K.K´le. Selle kohta selgitas K.K, et A.L on talle üle kandnud 1000 eurot. Milleks, tunnistaja ei tea, andis Tarmo kätte, kuhu see raha läks, ka ei tea (17.04.2017 kohtuistung). Tunnistaja K.K selgitas (17.04.2017 kohtuistung), et 09.06.2016 õhtul tarbisid tema, A.P ja Tarmo Laaso alkoholi. Tarmo Laaso käis vahepeal ära, A.P jäi Laaso xxxx tn korterisse. Tunnistaja ei tea, mida A.P tegi, kuna ta oli teises toas. Tarmo oli ära ligi 2 tundi, tagasi jõudis kesköö paiku. Tunnistaja A.L selgitas (17.04.2017 kohtuistung), et 09.06.2016 oli A.P haige. P käis metsas tööl, midagi temaga seal juhtus, pool keha läks paiste, tal oli tükk aega halb olla ning oli haiguslehel. A.P’i tervisekaart, vastused päringutele ja digiloo haigusjuhtum nr xxxx (kd 1 tl 188-193) kinnitavad, et 23.05.2016 helistas A.P Loo Tervishoiuasutuse OÜ´le (arst Oleg Novikov) ning 27.05.2016 viibis A.P perearsti visiidil. Diagnoositud täpsustamata atoopiline dermatiit ning täpsustamata paikne viirusnakkus. Patsiendile on väljastatud tõend ja määratud ravi. 01.06.2016 viibis P korduval visiidil. Asjatundja Marika Väli seletas (18.04.2017 kohtuistung), et atoopiline dermatiit on krooniline nahahaigus. Sümptomiteks on spetsiifiline roosakas-punane lööve, mis tekib sagedamini kehal ja näol, harvem jäsemetel ning mis võib põhjustada ebameeldivat sügelust, punetab ja võib olla turses. Atoopiline dermatiit ei takista 15 1-16-11536 liikumist, kuigi see võib olla vaevaline. Dermatiidi hoog kestab erinevalt. Haigus kulgeb ägenemiste ja rahulikke perioodidena. 07.11.2016 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (kd 1 tl 145-150) selgub, et ajavahemikul 01.06.2016-21.09.2016 on telefoninumber xxxxxxx (kasutaja M.P, A.R elukaaslane) kontakteerunud numbriga xxxxxxx (kasutaja T.L) 35-l korral, olles 22-l korral helistaja ja 13-l korral vastaja. Numbrilt xxxxxxx (kasutaja M.P) on 24.05.2016 kl 20:15 ja kl 21:55 vastatud numbrile xxxxxxx (kasutaja A.P). M.P helistas A.Pile 09.06.2016 viimane kord kl 14:01 ja 10.06.2016 esimene kord kl 15:55. Tarmo Laaso helistas telefoninumbrilt xxxxxxx 10.06.2016 kl 09:20 numbrile xxxxxxx (kasutaja T.L). A.P´ile (telefoninumber xxxxxxx) helistas Tarmo Laaso ajavahemikul 01.06.2016-21.09.2016 kokku 210-l korral, sh 09.06.2016 kuus korda ning 10.06.2016 kolm korda. 10.06.2016 kl 00:57 helistamise ajal oli Tarmo Laaso tel xxxxxxx Sõpruse pst tugijaama levialal. Levialade järgi oli Tarmo Laaso tel xxxxxxx 09.06.2016 kl 15:13 kesklinnas, kl 18:07 Valklas, kl 18.13 Kuusalu tugijaamas ning helistas P´ile (tugijaam xxxx ). A.P (telefoninumber xxxxxxx) helistas ajavahemikul 01.06.2016-21.09.2016 numbrile xxxxxxx (kasutaja T.L) 91 korda, sh 09.06.2016 viis korda, viimati 18:19 ja 10.06.2016 alates kl 17:43 kaks korda. K.K (telefoninumber xxxxxxx ) viibis tugijaamade järgi 09.06.2016 kl 15:13-15:35 kesklinnas, kl 16:02 ja 18:27 Maardus, selle päeva viimane kõne oli kl 18:27 telefoninumbrile xxxxxxx (kasutaja J.P ). TunnistajaT.L kinnitas (17.04.2017 kohtuistung), et tunneb pikaajaliselt A.P´ut, tegelesid autode toomise ja müümisega Saksamaalt Eestisse. Tunnistaja teab ka Tarmo Laaso´t. Tunnistaja R.S, kes on kadunud M.G´i pikaajaline naaber ja sõber, kinnitas, et mandril polevat G käinud 7-8 aastat, sest tal ei olnud sõpru Tallinnas. Väljavõte Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasist (kd 1 tl 176) näitab, et 08.06.2016 kell 12:27 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne Politseijaoskonnas Kuressaares registreeritud, et J.R, M.T, R.S, M.G ja M.M tarvitavad avalikus kohas alkoholi. Selles seltskonnas oli see sama M.G (P), kellega Tarmo Laaso sõnul 09.06.2016 süütasid nad koos Volvo. G´i kehaehituse kohta selgitas tunnistaja R.S, et G´i kasv oli 180 cm, suur ja turske treenitud poiss. See ei klapi tunnistajate ütlustega, et sündmuskohalt põgenevad noormehed olid praktiliselt ühepikkused ning kõhna kehaehitusega. 19.12.2016 on koostatud DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE1432 (kd 1 tl 183-187). Eksperdiarvamuse p 1 kohaselt ei ole sündmuskohalt leitud tikutoosilt ning kilekotilt (proovid A162204-A162205, A162208 ja A162210) saadud DNA seostatavad M.G´i DNA-profiiliga. 20.12.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (telefoninumbrilt xxxxxxxx, kasutaja M.G hädaabinumbrile tehtud telefonikõnede salvestused) kd 1 tl 179-180 kinnitab, et ajavahemikul 05.05.2016-03.06.2016 oli M.G alkohoolses joobes, helistas kolm korda hädaabinumbrile ja palus endale politseipatrulli (salvestused call_20160505120915_17066682_out.MP3, kõne kestis 20 sekundit, call_20160601212702_17216313_out.MP3, kõne kestvus oli 02:04, call_20160603001624_17222102_out.MP3, kõne kestvus oli 03:00) ja üks kord kutsuti tema mobiilinumbrilt kiirabi M.Tle (call_20160603004633_17222176_out.MP3, kõne kestvus 01:41). 19.12.2016 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd 1 tl 181-182) kinnitab, et ajavahemikul 07.06.2016-12.06.2016 ei kontakteerunud telefoninumber xxxxxxxx (kasutaja M.G) numbritega xxxxxxxx (kasutaja Tarmo Laaso), xxxxxxxx (kasutaja A.P) ega 56264433 (kasutaja K.K). Ajavahemikul 07.06.201612.06.2016 on M.G´ile helistanud tema isa J. G ja R.S. 09.06.2016 oli M.G Saare maakonna, Kuressaare linnas xxxx asuvate tugijaamade piirkonnas. Antud tõenditega on ümber lükatud Tarmo Laaso ütlused, et tema telefoninumbrile helistas mingilt võõralt numbrilt tuttav Saaremaa mees P (M.G) ning tahtis kokku saada. Lepiti kokku, et Laaso võtab Tondi Selveri juures P peale. Nad sõitsid koos Viimsisse ning süütasid seal Volvo. P võttis kaasa kilekotiga bensiini, mille nad olevat ostnud samal päeval Lasnamäel, tikke autos oli. Bensiini ostsid kanistriga ja kallasid kilekotti ümber. Algul läks P Viimsis Volvo juurde üksinda, Laaso andis talle Volvo V70 auto numbri, mäletab nüüd vaid tähti TLJ. P tuli tagasi ja ütles, et ei leia sellise numbriga autot. Läksid koos ja võtsid autost veel ühe bensiiniga kilekoti kaasa. Mõlemad olid alkohoolses joobes. Tarmo Laaso ei mäleta, mitu tikku oli läinud auto süütamiseks. Seljas olid mõlemal tumedad kapuutsiga pusad. Kui auto põlema läks, 16 1-16-11536 jooksid ära ja sõitsid minema. Tarmo Laaso viis P Tondi Selveri juurde tagasi ja ise sõitis koju xxxx tänavale. Tuletikud ja kilekott olid Tarmo Laaso sõnul Viimsis Volvo juures M.Gi käes. Tarmo Laaso ütlused selle kohta on ekspertiisiaktidega ümber lükatud, M.G´i DNAd (ekspertiisi akt nr 16EGE1432 kd 1 tl 183-187) ei ole üldse avastatud. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid M.G´i suhtlemist Tarmo Laaso´ga. Laaso praaliv eluviis ei klapi tema väitega, et ta pani tellitud kuriteo toime tühise 200 euro eest, millest omakorda pidi 100 eurot andma G´ile. Seega ei leidnud Tarmo Laaso versioon sõiduki süütamise kohta koos M.G´iga kohtus tõendamist. https://www.eesti.ee väljatrükk (kd 1 tl177-178) kinnitab, et M.G on surnud 18.08.2016. Karistusregistri väljatrükk (kd 2 tl 194), Pärnu Maakohtu 07.05.2009 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-09-6675 (kd 2 tl 195-200) nähtub, et M.G on süüdi mõistetud ja karistatud

§ 199lg 2 p 7 järgi.

A.P peeti kahtlustatavana kinni 11.10.2016 kl 08:15 xxxx (isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 17-18). Harju Maakohtu 12.10.2016 määrusega (kd 2 tl 170-174) A.P vahistati. 08.12.2016 Harju Maakohtu määrusega (kd 2 tl 183-185) pikendati A.P´i vahi all pidamise tähtaega ühe kuu võrra, s.o kuni 11.01.2017. Karistusregistri väljatrükk (kd 2 tl 19-20), Harju Maakohtu 25.07.2013 otsusest kriminaalasjas nr 1-13-6487 nähtub, et A.P on süüdi mõistetud ja karistatud

§184lg 2 p 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 424, § 121 järgi.

Viru Maakohtu 23.11.2015 määrusega 09.12.2015 vabastati A.P karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaega allutamisega käitumiskontrollile

§ 76

lg 5, § 78 p 2 alusel kuni 24.01.2017 ning järgima kohustusi

§ 75lg 2 p 2, 21 , 4,8 alusel (kd 2 tl 26-28).

Tarmo Laaso peeti kahtlustatavana kinni 11.10.2016 kl 08:00 xxxx külas, xxxx (isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kd 2 tl 15-16). Harju Maakohtu 12.10.2016 määrusega (kd 2 tl 175-179) Tarmo Laaso vahistati. Harju Maakohtu 08.12.2016 määrusega (kd 2 tl 180-182) pikendati Tarmo Laaso vahi all pidamise tähtaega ühe kuu võrra, s.o kuni 11.01.2017. Karistusregistri väljavõte (kd 2 tl 142-150), Harju Maakohtu otsus 02.09.2013 kriminaalasjas nr 1-11-8140 näitavad, et Tarmo Laaso (Tarmo Schuman) on süüdi mõistetud ja karistatud

§ 424järgi (kd 2 tl 151157).

Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Tarmo Laaso sissetulekute kohta (kd 2 tl 158-159). Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.P´i käitumine kvalifitseeritud

§ 203

lg 1 järgi, s.o võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 121 lg 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Tarmo Laaso kinnitas (20.04.2017 kohtuistung), et tema kasv on 170 cm. A.P kinnitas (20.04.2017 kohtuistung), et tema kasv on 186 cm, praegu on kehakaal 92 kg, vabaduses oli kehakaal suurem. Süüdistatavad ei ole ühepikkused, pikkuse vahe on päris suur ning paistab kaugelt silma, samuti on P päris turske mees. See ei klapi tunnistajate (K.A, K.K, M.I) ütlustega selle kohta, et sündmuskohalt põgenevad noormehed olid praktiliselt ühepikkused ning kõhna kehaehitusega. Kohus on seisukohal, et DNA (akt nr 16E-GE0995 kd 1 tl 137-144) ja sõrmejälje (akt nr 16E-SS0039 kd 1 tl 131-136) ekspertiisiaktid ei anna muud teavet, kui vaid seda, et P on tikutoosi ja kilekotti katsunud. Sellest aga ei piisa tunnistamaks kõigi tõendamisesemete esinemist ehk isiku süüd temale inkrimineeritud kuriteos (RK seisukoht otsuses nr 3-1-1-15-12). P ise kinnitas, et sõitis BMWs kaasreisijana, auto oli prügi täis. Võimalik, et Volvo katusele jäetud tikutoos oli küll pärit BMWst, P o n seda katsunud, sama lugu ka Statoili kilekotiga. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et tõendeid on kogumis puudulikud ja neid on liiga vähe tõendamaks, et A.P oli Volvo süütamisel koos Tarmo Laasoga. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (RK 3-1-1-113-12, RK 31-1-82-06, p 11). 17 1-16-11536 Kohtueelsel menetlusel on Tarmo Laaso käitumine kvalifitseeritud

§ 203

lg 1 järgi s.o võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 121 lg 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Kannatanu ütluste, tunnistajate ütluste, süüdistatava Tarmo Laaso ütluste, müügilepingu, maksegraafiku, tunnistajate ütlustega kuriteo toimepanemise kohta, sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemide, fototabelite, ekspertiisiaktide, sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega, asitõendite vaatlusprotokollide, liiklusregistri väljatrükki ja rendilepinguga on tõendamist leidnud, et 09.06.2016 kl 22.45 süütas Tarmo Laaso koos tuvastamata isikuga xxxx asuva maja kõrval parklas Swedbank Liisingule kuuluva ja R.A kasutuses oleva sõiduauto Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX maksumusega 8831,76 eurot. R.A e-kiri 19.10.2016 (kd 2 tl 36), hagiavaldus (kd 2 tl 29-30), H.S´i konto väljavõte (kd 2 tl 39), PP OÜ arve nr 32 (kd 2 tl 40), 06.08.2015 T-A AS arve nr 1531 (kd 2 tl 41), 26.01.2016 AV OÜ arve nr 13457 (kd 2 tl 42), 14.01.2016 A AS arve-saateleht nr 1731378 (kd 2 tl 43), 27.04.2016 T OÜ arve nr 3020364 (kd 2 tl 44), 14.08.2015 kassa sissetuleku order (kd 2 tl 45) kinnitavad, et Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX põlengus hävimisega on kannatanule R.A´le tekitatud kahju summas 3762,39 eurot (Volvo V70 hindamisakt 65 eurot, riigilõiv 61 eurot, liisingumaksed 1815, 17 eurot, suverehvid ja paigaldus 256,22 eurot, valuveljed 400 eurot, remont 975 eurot, kaskokindlustuse omavastutus 190 eurot). Swedbank Liising AS´i hüvitisotsus 13.06.2016 (kd 2 tl 33) kinnitab, et Swedbank P&C insurance AS hüvitab sõiduki Volvo V70 XXXXXX omanikule Swedbank Liising AS´le tekkinud varalise kahju (põlengu juhtum) summas 8831,76 eurot. Swedbank Liising AS´i 05.09.2016 vastus (kd 1 tl 121-122) Politsei- ja Piirivalveameti päringule 01.09.2016 (kd 2 tl 31-32) näitab, et 15.06.2016 hüvitas kindlustus sõiduki Volvo V70 XXXXXX omanikule Swedbank Liising AS´le tekitatud kahju summas 8831,76 eurot (maha on arvatud omavastutus 190 eurot ja tasumata kindlustusmaksete osamaksed 78,24 eurot). Kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Tarmo Laaso on tahtlikult toime pannud kannatanu sõiduki süütamise, hageja vara on täielikult hävinenud. Tarmo Laaso süüdistus

§ 209lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi.

23.11.2015 Kannatanu T.L selgitas 19.04.2017 kohtuistungil, et kaotas 2015.a kusagil enne Jaanipäeva rahakoti, kus olid ID-kaart, juhiluba, pangakaardid ja kliendikaardid. 2015.a detsembri alguses sai ta e-kirja LHV-st, et tema nimele on vormistatud kaks järelmaksulepingut, millega oli novembri lõpus Ülemiste keskuse E´ist ostetud kaks Iphone-6 ja kaks kaitseümbrist. Kannatanu helistas LHV´sse uurimaks järelmaksulepingute kohta. LHV´st kinnitati, et juhiloaga on võetud Ülemiste E´ist kaks iPhone’i ja nädal varem oli võetud veel üks iPhone Mustakivi keskuse E´st. Kannatanu esitas politseisse avalduse ning palus see juhiluba blokeerida. Rahakoti kadumise järgselt ta seda millegipärast ei teinud. Uurimise ajal sai kannatanu teada, et tema nimele on vormistatud erinevates kohtades veel 2-3 telefonide ostu järelmaksulepingut. Enne rahakoti kadumist ostis kannatanu järelmaksuga teleri ning seetõttu olid tema andmed LHV andmebaasis. Kannatanu ütlused riimuvad AS LHV Finance vastusega 18.12.2015 Põhja Prefektuuri päringule (kd 2 tl 52-70) millest selgub, et 01.12.2015 helistas AS´ile LHV Finance klient T.L, kes teavitas, et pole kunagi sõlminud järelmaksulepingut nr

  1. AS LHV Finance andmebaasist on näha, et 23.11.2015 kl 16:03:12 on T.L esitanud Mustakivi E’is taotluse, juhiluba nr XXXXXX ning kl 17:23 sõlmis ta samas Mustakivi kaupluses järelmaksulepingu nr 775458, millega soetas Apple Iphone 6s, 16GB, roosa kuld, krediidisumma 794, 98 eurot. Järelmaksuga müügileping nr 775458, üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabeleht, T.L juhiluba, fotod (kd 2 tl 55-62), AS A vastus päringule ning kassamüügiarve (kd 2 tl 71-72) kinnitavad, et AS A (müüja), T.L (ostja) ja AS LHV Finance (faktoor) vahel on 23.11.2015 sõlmitud järelmaksu leping (osamaksete 24 kuu peale) ning sellega soetatud Apple Iphone 6s, 16GB, roosa kuld, MKQM2ET/A, hind 749,99 eurot ja ümbris sellele hinnaga 44,99 eurot. Tehingut vormistamisel tasus klient sissemaksena lepingutasu 19,90 eurot (kassamüügiarve 4201960). 14.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ning fototabelist (kd 2 tl 75-78) nähtub, et vaadeldud on 23.11.2015 Lasnamäe Centrumi turvakaamera videosalvestust, millel on näha E´i kauplusest väljunud Tarmo 18 1-16-11536 Laaso´t, kes T.L juhiluba kasutades ostis 23.11.2015 järelmaksuga ülalmainitud Apple Iphone 6s hinnaga 749,99 ümbrise sellele hinnaga 44,99 eurot. Tarmo Laaso kinnitas 20.04.2017 kohtuistungil, et sõlmis T.L nimele kuus järelmaksulepingut, saadud telefonid müüs kellelegi maha, kokku 3000 euroga. Idee vormistada laenulepinguid võõrale nimele tekkis kohe kui leidis võõra juhiloa ja kontrollis selle kehtivust. Saadud raha kulus ära elamiseks, kuna tööd ei olnud. Tarmo Laaso 18.12.2015 kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses (kd 2 tl 160) kinnitas ta, et sõlmis 23.11.2015 T.L nimele viimase teadmata Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas E’i (A AS) Lasnamäe Centrumi esinduses ostu-müügilepingu ning soetas selle lepinguga järelmaksuga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s. Kohtuistungil uuritud tõendite, kannatanu ütluste ning Tarmo Laaso ütlustega on tõendamist leidnud, et 23.11.2015 sõlmis Tarmo Laaso T.L nimel Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas E’i (A AS) Lasnamäe Centrumi esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxx AS´iga LHV Finance ning soetas selle lepinguga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot ja iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot. Seejuures esitles Tarmo Laaso ennast T.L´na, kasutas T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX ning võltsis lepingul T.L allkirja. 30.11.2015 Kannatanu T.L selgitas 19.04.2017 kohtuistungil, et kaotas 2015.a kusagil enne Jaanipäeva rahakoti, kus olid ID-kaart, juhiluba, pangakaardid ja kliendikaardid. 2015.a detsembri alguses sai ta e-kirja LHV-st, et tema nimele on vormistatud kaks järelmaksulepingut, millega oli novembri lõpus Ülemiste keskuse E´ist ostetud kaks Iphone-6 ja kaks kaitseümbrist. Kannatanu helistas LHV´sse uurimaks järelmaksulepingute kohta. LHV´st kinnitati, et juhiloaga on võetud Ülemiste E´ist kaks iPhone’i ja nädal varem oli võetud veel üks iPhone Mustakivi keskuse E´st. Kannatanu esitas politseisse avalduse ning palus see juhiluba blokeerida. Rahakoti kadumise järgselt ta seda millegipärast ei teinud. Uurimise ajal sai kannatanu teada, et tema nimele on vormistatud erinevates kohtades veel 2-3 telefonide ostu järelmaksulepingut. Enne rahakoti kadumist ostis kannatanu järelmaksuga teleri ning seetõttu olid tema andmed LHV andmebaasis. T.L ütlused riimuvad AS LHV Finance 18.12.2015 vastusega Põhja Prefektuuri päringule lisadega (kd 2 tl 52-70), millest selgub, et 01.12.2015 helistas AS´ile LHV Finance T.L ning teatas, et pole kunagi sõlminud järelmaksulepingut nr
  2. AS LHV Finance andmebaasist on näha, et 30.11.2015 kl 12:50 sõlmis klient Ülemiste E’i kaupluses järelmaksulepingu nr xxxxxxx, esitades seejuures T.L juhiluba nr XXXXXX ning soetas mitu Appl iPhone 6s, krediidisumma kokku 1699,96 eurot. Taotlus, järelmaksu müügileping nr 783314, üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabeleht, T.L juhiluba, CD, AS A vastus päringule ning kassamüügiarve (kd 2 tl 71-72,74) kinnitavad, et AS A (müüja), T.L (ostja) ja AS LHV Finance (faktoor) vahel on 30.11.2015 sõlmitud järelmaksu leping (osamaksete 24 kuu peale) ning klient ostis Appl Iphone 6s, 16 GB, kuldne MKQL2ET/A hind 749,99 eurot, Apple iPhone 6s 64 GB, hall MKQN2ET/A hind 859,99 eurot, iPhone 6s ümbris Apple, valge MKY12ZM/a hind 44,99 eurot, iPhone 6s Apple ümbris tumehall MKY02ZM/A hind 44,99 eurot. Tehingut vormistamisel tasus klient sissemaksena lepingutasu 19,90 eurot (kassamüügiarve 27212561). 14.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ning fototabelist (kd 2 tl 79-83) Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Keskuse E’i kaupluse turvakaamera salvestiset, millelt on näha Tarmo Laaso´t, kes T.L juhiluba kasutades soetas 30.11.2015 järelmaksuga Apple Iphone 6s, 16 GB, kuldne MKQL2ET/A hind 749,99 eurot, Apple iPhone 6s 64 GB, hall MKQN2ET/A hind 859,99 eurot, iPhone 6s ümbris Apple, valge MKY12ZM/a hind 44,99 euro, iPhone 6s Apple ümbris tumehall MKY02ZM/A hind 44,99 eurot. Tarmo Laaso kinnitas 20.04.2017 kohtuistungil, et sõlmis T.L nimele kuus järelmaksulepingut, saadud telefonid müüs kellelegi maha, kokku 3000 euroga. Idee vormistada laenulepinguid võõrale nimele tekkis kohe kui leidis võõra juhiloa ja kontrollis selle kehtivust. Saadud raha kulus ära elamiseks, kuna tööd ei olnud. Tarmo Laaso 18.12.2015 kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses (kd 2 tl 160) kinnitas ta, et 30.11.2015 sõlmis ta T.L nimele viimase teadmata Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas E (A AS) Ülemiste Kesksuse esinduses ostu-müügilepingu nr xxxxxx ning soetas järelmaksuga kaks mobiiltelefoni Apple iPhone 6s. 19 1-16-11536 Kohtuistungil uuritud tõendite, kannatanu ütluste ning Tarmo Laaso ütlustega on tõendamist leidnud, et 30.11.2015 sõlmis Tarmo Laaso T.L nimel, ent viimase teadmata Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas E (A AS) Ülemiste Kesksuse esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxx AS´iga LHV Finance ning soetas selle lepinguga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 859,99 eurot ning kaks mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrist maksumusega 44,99 eurot tükk. Seejuures esitles Tarmo Laaso ennast T.Lna, kasutas T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX ning võltsis lepingul T.L allkirja. 24.11.2015 T AS vastus Põhja Prefektuuri päringule lisadega (Tele2 liitumislepingu lisa 1, arve nr xxxxx_JM, Tele2 järelmaksuleping, T.L juhiluba kd 2 tl 84-90) kinnitavad et 24.11.2015 sõlmiti Tallinnas Kristiine keskuse T AS esinduses T.L nimele väljaantud juhiloaga nr XXXXXX liitumisleping nr 5042644 ja järelmaksuleping seadme Apple iPhone 6s Q460650,16GB, IMEI kood xxxxxxxxxxxxxxxx. Seadme väärtus on 718,80 eurot. Kannatanu T.L selgitas 19.04.2017 kohtuistungil, et kaotas 2015.a kusagil enne Jaanipäeva rahakoti, kus olid ID-kaart, juhiluba, pangakaardid ja kliendikaardid. Kannatanu esitas politseisse avalduse ning palus see juhiluba blokeerida. Rahakoti kadumise järgselt ta seda millegipärast ei teinud. Uurimise ajal sai kannatanu teada, et tema nimele on vormistatud erinevates kohtades 5-6 telefonide ostu järelmaksulepingut. 10.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist (kd 2 tl 91-99, fotod nr 1-9) Tallinnas Endla 45 asuva Kristiine Keskuse Tele2 esinduse turvakaamera salvestisest on näha Tarmo Laaso´t, kes T.L juhiluba kasutades soetas 24.11.2015 järelmaksuga Apple iPhone 6s. Tarmo Laaso kinnitas 20.04.2017 kohtuistungil, et sõlmis T.L nimele kuus järelmaksulepingut, saadud telefonid müüs kellelegi maha, kokku 3000 euroga. Idee vormistada laenulepinguid võõrale nimele tekkis kohe kui leidis võõra juhiloa ja kontrollis selle kehtivust. Saadud raha kulus ära elamiseks, kuna tööd ei olnud. Tarmo Laaso 18.12.2015 kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses (kd 2 tl 160) kinnitas ta, et 24.11.2015 sõlmis ta T.L nimele viimase teadmata Tallinnas Endla 45 asuvas T AS-i Kristiine Keskuse esinduses liitumislepingu ja järelmaksulepingu ning soetas mobiiltelefoni Apple iPhone 6s. Kohtuistungil uuritud tõendite, kannatanu ütluste ning Tarmo Laaso ütlustega on tõendamist leidnud, et 24.11.2015 kell 17.12 sõlmis Tarmo Laaso T.L nimel, ent viimase teadmata, Tallinnas, Endla 45 asuvas T ASi Kristiine Keskuse esinduses liitumislepingu, järelmaksulepingu ning soetas mobiiltelefoni Apple iPhone 6s Q460650,16GB, IMEI kood xxxxxxxxxxxxxx maksumusega 718,8/0 eurot. Seejuures esitles Tarmo Laaso ennast T.L´na, kasutas T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX ning võltsis lepingul T.L allkirja. 07.12.2015 K OÜ vastus Põhja Prefektuuri päringule, järelmaksuleping nr xxxxxxxxxxxx, maksegraafik, järelmaksu üldtingimused, T.L juhiluba ning arve nr 14048081 (kd 2 tl 100-106) kinnitavad, et OÜ KJ (krediidiandja) ja T.L (krediidisaaja) vahel 07.12.2015 on sõlmitud järelmaksuleping nr xxxxx (osamaksete 24 kuu peale) ning sellega soetatud Samsung Galaxy S6 EDGE+ hind 799 eurot. Tehingu vormistamisel tasus klient sissemaksena lepingutasu 24,90 eurot. Kannatanu T.L selgitas 19.04.2017 kohtuistungil, et kaotas 2015.a kusagil enne Jaanipäeva rahakoti, kus olid ID-kaart, juhiluba, pangakaardid ja kliendikaardid. Kannatanu esitas politseisse avalduse ning palus see juhiluba blokeerida. Rahakoti kadumise järgselt ta seda millegipärast ei teinud. Uurimise ajal sai kannatanu teada, et tema nimele on vormistatud erinevates kohtades 5-6 telefonide ostu järelmaksulepingut. 10.05.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist (kd 2 tl 107-111) Tallinnas Tammsaate tee 116 asuva Mustika Keskuse OnOff esinduse turvakaamera salvestisest on näha Tarmo Laaso´t, kes T.L juhiluba kasutades 07.12.2015 kl 12:04 soetas järelmaksuga Samsung Galaxy S6 EDGE+ hind 799 eurot. 17.12.2015 koostatud turvafirma Securitas ettekandest õigusrikkumise toimepanemise kohta (kd 2 tl 124) ning 17.12.2015 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 17.12.2015 kl 14:52 peeti Tarmo Laaso kinni Mustika keskuses Tammsaare tee 116, Tallinn. 22.12.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (kd 2 tl 130141) nähtub, et Tarmo Laaso kinnipidamisel on vaadeldud tema isiklike asjade hulgas olnud mobiiltelefoni 20 1-16-11536 Apple iPhone 6 IMEI-kood xxxxxxxxxxx ). 24.11.2016-17.12.2016 on sellest mobiiltelefonilt saadetud sõnumeid, samuti on telefonis samal ajavahemikul tehtud fotosid Tarmo Laaso’ga. 18.07.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (kd 2 tl 127-129) nähtub, et vaadeldud on Tarmo Laaso kinnipidamisel poliseile välja antud T.L nimele vormistatud ONOFF kliendikaart nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tarmo Laaso kinnitas 20.04.2017 kohtuistungil, et sõlmis T.L nimele kuus järelmaksulepingut, saadud telefonid müüs kellelegi maha, kokku 3000 euroga. Idee vormistada laenulepinguid võõrale nimele tekkis kohe kui leidis võõra juhiloa ja kontrollis selle kehtivust. Saadud raha kulus ära elamiseks, kuna tööd ei olnud. Tarmo Laaso 18.12.2015 kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses (kd 2 tl 160) kinnitas ta, et 07.12.2015 sõlmis ta T.L nimele viimase teadmata Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvas OnOff esinduses ostumüügilepingu nr xxxxxxxxxxx K OÜ´ga ning soetas järelmaksuga mobiiltelefoni Galaxy S6 EDGE+. Kohtuistungil uuritud tõendite, kannatanu ütluste ning Tarmo Laaso ütlustega on tõendamist leidnud, et 07.12.2015 sõlmis Tarmo Laaso T.L nimel, ent viimase teadmata Tallinnas, Tammsaare tee 116 asuvas E OE AS esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr xxxxxxxxxxxxx K OÜ´ga ning soetas selle lepinguga mobiiltelefoni Galaxy S6 EDGE+ . Seejuures esitles Tarmo Laaso ennast T.Lna, kasutas T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX ning võltsis lepingul T.L allkirja. 09.12.2015 K OÜ vastus Põhja Prefektuuri päringule (kd 2 tl 100) kinnitab, et 09.12.2015 on tehtud järelmaksutaotlus Klick Eesti AS´s, ent kuna klienditeenindaja avastas, et T.L dokument on kehtetu, järelmaksulepingut ei sõlmitud ega kaupa ei väljastatud. Tunnistaja J.H kinnitas 19.04.2017 kohtuistungil, et 09.12.2015 töötas KE AS Järve keskuse esinduses, ajavahemikul 12:00-14:00 tuli poodi üks meesterahvas, valis nutitelefone ja soovis vormistada järelmaksu iPhone6-le maksumusega 699 eurot. Tunnistaja kontrollis dokumendi ja avastas, et esitatud dokument ei kehti, mille peale ostja vabandas ning ütles, et toob uue dokumendi. Järelmaksu leping jäi pooleli ning tunnistaja tühistas järelmaksu taotluse. Kannatanu T.L selgitas 19.04.2017 kohtuistungil, et kaotas 2015.a kusagil enne Jaanipäeva rahakoti, kus olid ID-kaart, juhiluba, pangakaardid ja kliendikaardid. Kannatanu esitas politseisse avalduse ning palus see juhiluba blokeerida. Rahakoti kadumise järgselt ta seda millegipärast ei teinud. Uurimise ajal sai kannatanu teada, et tema nimele on vormistatud erinevates kohtades 5-6 telefonide ostu järelmaksulepingut. 11.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist (kd 2 tl 112-117, fotod nr 1-7) Tallinnas Järve Keskuses asuva Klick kaupluse esinduse turvakaamera 09.12.2015 salvestisest on näha Tarmo Laaso’t, kes üritas T.L juhiloa nr XXXXXX kasutades soetada järelmaksuga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s hinnaga 699 eurot. Tarmo Laaso 18.12.2015 kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses (kd 2 tl 160) kinnitas ta, et 09.12.2015 üritas ta sõlmida T.L nimele viimase teadmata Tallinnas Pärnu mnt 234/238 asuvas Klick Eesti AS Järve Keskuse esinduses ostu-müügilepingu mobiiltelefoni Apple iPhone 6s järelmaksuga soetamise kohta. Kohtuistungil uuritud tõendite, tunnistaja ja kannatanu ütluste ning Tarmo Laaso ütlustega on tõendamist leidnud, et 09.12.2015 üritas Tarmo Laaso sõlmida T.L nimele, ent viimase teadmata, Tallinnas Pärnu mnt 234/238 asuvas Klick Eesti AS Järve Keskuse esinduses ostu-müügilepingu mobiiltelefoni Apple iPhone 6s järelmaksuga soetamise kohta. Seejuures esitles Tarmo Laaso ennast T.Lna, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX. Nimetatud leping jäi sõlmimata ning kaup saamata, kuna KE AS töötaja tuvastas, et T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX on kehtetu. 13.12.2015 K OÜ vastus Põhja Prefektuuri päringule (kd 2 tl 100), järelmaksuleping nr xxxxxxxxxx, järelmaksu üldtingimused, maksegraafik, T.L juhiluba XXXXXX ning arve nr xxxxxxxxxxxxx (kd 2 tl 118-123) kinnitavad, et KJ (krediidiandja) ja T.L (krediidisaaja) vahel on 13.12.2015 sõlmitud järelmaksuleping xxxxxxxx (osamaksete 24 kuu peale) ning sellega on soetatud Samsung Galaxy S6 EDGE+ hinnaga 799 eurot. Tehingu vormistamisel tasus klient sissemaksena lepingutasu 24,90 eurot. Kannatanu T.L selgitas 19.04.2017 21 1-16-11536 kohtuistungil, et kaotas 2015.a kusagil enne Jaanipäeva rahakoti, kus olid ID-kaart, juhiluba, pangakaardid ja kliendikaardid. Kannatanu esitas politseisse avalduse ning palus see juhiluba blokeerida. Rahakoti kadumise järgselt ta seda millegipärast ei teinud. Uurimise ajal sai kannatanu teada, et tema nimele on vormistatud erinevates kohtades 5-6 telefonide ostu järelmaksulepingut. Tarmo Laaso kinnitas 20.04.2017 kohtuistungil, et sõlmis T.L nimele kuus järelmaksulepingut, saadud telefonid müüs kellelegi maha, kokku 3000 euroga. Idee vormistada laenulepinguid võõrale nimele tekkis kohe kui leidis võõra juhiloa ja kontrollis selle kehtivust. Saadud raha kulus ära elamiseks, kuna tööd ei olnud. Tarmo Laaso 18.12.2015 kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses (kd 2 tl 160) kinnitas ta, et 13.12.2015 sõlmis ta T.L nimele viimase teadmata OE AS-i Tähesaju esinduses ostu-müügilepingu nr xxxxxxxxx K OÜ´ga ning soetas järelmaksuga mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 EDGE+. Kohtuistungil uuritud tõendite, kannatanu ning Tarmo Laaso ütlustega on tõendamist leidnud, et 13.12.2015 sõlmis Tarmo Laaso T.L nimele, ent viimase teadmata, OE AS-i Tähesaju esinduses ostu-müügilepingu nr xxxxxxxxxxx K OÜ´ga ning soetas selle lepinguga järelmaksuga mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 EDGE+. Seejuures esitles Tarmo Laaso ennast T.Lna, kasutas T.L nimele välja antud juhiluba nr XXXXXX ning võltsis lepingul T.L allkirja. 18.12.2015-17.12.2016 kohaldati Tarmo Laaso suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld (kd 2 tl 161-162), mis määrab, et Tarmo Laaso ei tohi lahkuda oma elukohast aadressil xxxx, ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks päevaks. Antud kriminaalasjas mõistis Harju Maakohus 30.05.2017 Tarmo Laaso süüdi

§ 203

lg 1 järgi ja karistas vangistusega 2 aastat 6 kuud,

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi ja kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid mõistis kohus Tarmo Laaso´le karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistust 17.12.2015-18.12.2015 (2 päeva), seega kuulub kandmisele 4 aastat 5 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 11.10.2016. Kohus jättis Tarmo Laaso suhtes kohaldatud vahistamise kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tuleb see tühistada. A.P´u mõistis kohus temale inkrimineeritud kuriteos

§ 203lg 1 järgi õigeks.

Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ning mõistis Tarmo Laaso´lt: kannatanu R.A kasuks 3762,39 eurot, kannatanu AS A kasuks 2494,94 eurot, kannatanu T AS kasuks 728,59 eurot, kannatanu K OÜ kasuks 1647,80 eurot, samuti mõistis kohus Tarmo Laaso´lt välja menetluskulud (kohtuotsuse resolutiivosa kd 3 tl 60-62, täisotsus kd 3 tl 86-99). Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2018 otsusega on tühistatud Harju Maakohtu 30.05.2017 otsus Tarmo Laaso´le mõistetud karistuse ning kannatanu R.A tsiviilhagi rahuldamise osas, muus osas on Harju Maakohtu otsus jäetud muutmata. Tühistatud osas on kriminaalasi saadetud Harju Maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks (kd 3 tl 146-154). Harju Maakohtu 06.04.2018 otsusega mõisteti Tarmo Laaso süüdi

§ 203

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud,

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi ja kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid mõisteti

§ 209

lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistust 17.12.2015-18.12.2015 (kaks päeva), seega kuulub kandmisele 4 aastat 5 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2016. Tarmo Laaso suhtes kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tuleb see tühistada (kd 3 tl 167-180). Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2018 otsuses Harju Maakohtule tehtud märkustele täiendas Harju Maakohus Tarmo Laaso karistuse põhjenduse osa ning kannatanule R.A tsiviilhagi rahuldamise põhjenduse osa. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.05.2018 määrusega Harju Maakohtu 06.04.2018 otsust ja saatis kriminaalasja Harju maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks ja otsuse kuulutamiseks samas koosseisus. 22 1-16-11536 Maakohus pidi pärast kohtuotsuse täiendamist kuulutama selle välja, ent Harju Maakohus saatis täiendatud otsuse süüdistatavale posti teel ja kannatanule e-postiga. Harju Maakohus 03.07.2018 toimunud kohtuistungil kuulutas välja kohtuotsuse täiendatud osa ning selgitas edasikaebamise korda. Karistus RKKKo on otsuses nr 3-1-1-113-12 p 9.1 sedastanud, et

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtueelsel menetlusel on Tarmo Laaso käitumine kvalifitseeritud

§ 203

lg 1 järgi s.o võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 121lg 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Tarmo Laasole inkrimineeritud kuriteo toimepanemine

§ 203

järgi on tõendamist leidnud kannatanu ütluste, tunnistajate ütluste, süüdistatava Tarmo Laaso ütluste, müügilepingu, maksegraafiku, tunnistajate ütlustega kuriteo toimepanemise kohta, sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemide, fototabelite, ekspertiisiaktide, sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega, asitõendite vaatlusprotokollide, liiklusregistri väljatrükki ja rendilepinguga. Kohtueelsel menetlusel on Tarmo Laaso käitumine kvalifitseeritud

§ 209

lg 2 p 1 järgi teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse,

§ 349

järgi teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest,

§ 344

lg 1 järgi dokumentide võltsimine, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest ning

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Tarmo Laaso´le inkrimineeritud kuritegude toimepanemine (23.11.2015, 24.11.2015, 30.11.2015, 07.12.2015, 09.12.2015, 13.12.2015) on kohtu arvates tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistaja ütlustega kuritegude toimepanemise asjaolude kohta, järelmaksulepingute, maksegraafikute, järelmaksu üldtingimuste, arvete, vastustega Põhja Prefektuuri päringutele, asitõendite vaatlusprotokollide, fototabelite, õigusvastase teo toimepanemise aktiga ning süüdistatava Tarmo Laaso ütlustega ja puhtsüdamliku ülestunnistusega. Kohus leiab, et Tarmo Laaso käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistuslik hinnang

§ 203lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1, § 345 järgi.

Seadusandja on

§ 203

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust.

§ 209

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud 1-5 aastane vangistus,

§ 344

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus,

§ 345

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus,

§ 349

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus.

§ 63

lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Antud juhul on selleks

§ 209lg 2 p 1.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. 23 1-16-11536 Kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5). Tarmo Laaso avaldas kohtuistungil kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tarmo Laaso on kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu otsusega 02.09.2013 kriminaalasjas nr 1-11-8140

§ 424järgi (kd 2 tl 151-157).

Tarmo Laaso´l puuduvad kindlad rahalised vahendid igapäevase eluga toimetulekuks (kd 2 tl 158-159). Kohtule on esitatud OÜ F-F 17.04.2017 kiri (kd 2 tl 192) selle kohta, et OÜ F-F on nõus sõlmima esimesel võimalusel töölepingu Tarmo Laaso´ga. Kohus leiab, säärane kiri ei pruugi näidata tegelikke asjaolusid ning Laaso tungivat soovi lõpuks tööle asuda. Tarmo Laaso näol on tegemist isikuga, kelle puhul on uute kuritegude toimepanemise oht tavapärasest märkimisväärselt kõrgem. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Vangistuse pikkuse määramisel võtab kohus arvesse tegude iseloomu ning tekitatud kahju suurust. Eelpool toodut arvestades asub kohus seisukohale, et Tarmo Laaso tuleb süüdi mõista

§ 203

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud, mõista Tarmo Laaso süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi ning kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid mõista

§ 209

lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendab kohus üksikkaristustest raskemat ja mõistab Tarmo Laaso´le liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, st kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.2015-18.12.2015, seega kuulub kandmisele 4 aastat 5 kuud 28 päeva, karistuse kandmise alguseks lugeda 11.10.2016, mil Tarmo Laaso peeti kahtlustatavana kinni (isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kd 2 tl 15-16). Tarmo Laaso vahistati Harju Maakohtu 12.10.2016 määrusega (kd 2 tl 175-179) ja 08.12.2016 määrusega (kd 2 tl 180-182) pikendati vahi all pidamise tähtaega ühe kuu võrra kuni 11.01.2017. Kohus leiab, et Tarmo Laaso suhtes tõkendiks valitud vahistamine tuleb jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Antud kriminaalasjas esitas kannatanu R.A tsiviilhagi summas 3762,39 eurot (kd 2 tl 29-30), kannatanu AS A tsiviilhagi summas 2494,94 eurot, kannatanu T AS summas 728,59 eurot ning kannatanu K OÜ summas 1647,80 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kannatanu R.A kinnitas 17.04.2017 kohtuistungil, et antud kuriteoga on tekitatud talle kahju summas 3762,39 eurot, kuna ta on autosse investeerinud. Hageja taotleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis tuleb kanda kannatanu kontole xxxxxxxxxxxxx Swedbank. Kannatanu esindaja Aivar Pilv palus rahuldada esitatud tsiviilhagi summas 3762,39 eurot (kaitsekõne teesid kd 3 tl 20-31). Hagiavalduse kohaselt on hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega.07.08.2015 järelmaksu müügileping nr xxxxxxxxx ja maksegraafik (kd 2 tl 34-35) kinnitavad, et R.A ostis Volvo V70 10 000 euroga. Konto väljavõte 01.08.2015-15.06.2016 ning Swedbank Liisingu arved (kd 2 tl 37-38) kinnitavad, et 15.09.2015-15.06.2016 on R.A tasunud liisingmakseid kokku summas 1815,17 eurot. R.A hagiavaldus (kd 2 tl 29-30), R.A e-kiri 19.10.2016 (kd 2 tl 36), hagiavaldus (kd 2 tl 29-30), H.S´i konto väljavõte (kd 2 tl 39), PP OÜ arve nr 32 (kd 2 tl 40), 06.08.2015 T-A AS arve nr 1531 (kd 2 tl 41), 26.01.2016 AV OÜ arve nr 13457 (kd 2 tl 42), 14.01.2016 A AS arve-saateleht nr xxxxxxx (kd 2 tl 43), 27.04.2016 T OÜ arve nr xxxxxxx (kd 2 tl 44), 14.08.2015 kassa sissetuleku order (kd 2 tl 45) kinnitavad, et Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX põlengus hävimisega on kannatanule R.A´le tekitatud kahju summas 3762,39 eurot (Volvo V70 hindamisakt 65 eurot, riigilõiv 61 eurot, liisingumaksed 1815, 17 eurot, suverehvid ja paigaldus 256,22 eurot, valuveljed 400 eurot, remont 975 eurot, kaskokindlustuse omavastutus 190 eurot). Swedbank Liising AS´i hüvitisotsus 13.06.2016 (kd 2 tl 33) kinnitab, et Swedbank P&C insurance AS hüvitas sõiduki Volvo V70 XXXXXX omanikule Swedbank Liising AS´le tekkinud varalise kahju 24 1-16-11536 (põlengu juhtum) summas 8831,76 eurot. Swedbank Liising AS´i 05.09.2016 vastus (kd 1 tl 121-122) Politseija Piirivalveameti päringule 01.09.2016 (kd 2 tl 31-32) näitab, et 15.06.2016 hüvitas kindlustus sõiduki Volvo V70 XXXXXX omanikule Swedbank Liising AS´le tekitatud kahju summas 8831,76 eurot (maha on arvatud omavastutus 190 eurot ja tasumata kindlustusmaksete osamaksed 78,24 eurot). Kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Tarmo Laaso on tahtlikult toime pannud kannatanu sõiduki süütamise, hageja vara on täielikult hävinenud. Kahju tekitaja vastutus kahju tekitamise eest on välistatud ainult juhul, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on süüdistatava süü kahju (R.A´le kahju summas 3762,39 eurot, K OÜ´le kahju summas 1647,80 eurot, AS A kahju summas 2494,94 eurot ning kannatanu T AS kahju summas 728,59 eurot) tekitamises täielikult tõendatud ning kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagide ulatuses. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud Tarmo Laaso õigusvastase käitumise tõttu, kuna need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on süüdistatava süü kahjude tekkimises täies ulatuses tõendatud, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses kannatanute kasuks süüdistatavalt välja mõista. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulusid süüdimõistetu. Tarmo Laaso Antud kriminaalasjas on teostatud erinevad ekspertiisid (põlevvedelikuekspertiisi akt nr 16E-AP0012 kd 1 tl 128-130, sõrmejäljeekspertiisi akt nr 16E-SS0039 kd 1 tl 131-136, DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE0995 kd 1 tl 137-144, DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE1432 kd 1 tl 183-187, DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE0723 kd 2 tl 1-7, DNA ekspertiisi akt nr 16E-GE1222 kd 2 tl 8-14). Kaitsja on Tarmo Laaso´le määratud riigi poolt. Kaitsja on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu määramises ja hüvitamises (kd 2 tl 186 summas 48 eurot, tl 187 summas 72 eurot, kd 3 tl 15-17 summas 912 eurot), kokku summas 1032 eurot, kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleb Tarmo Laaso´lt välja mõista kaitsjatasu. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2017.aastal süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kannatanu R.A on sõlminud Leadell Pilv Advokaadibüroo AS´ga kliendilepingu enda esindamiseks kriminaalasja nr 1-16-11536 menetlemisel kõigis Eesti Vabariigi kohtuastmetes. Seoses nimetatud menetlusega Harju Maakohtus on Leadell Pilv Advokaadibüroo AS koostanud R.A´le järgmised arved: 14.02.2017 arve nr 20170206 summas 674,80, 07.04.2017 arve nr 20170507 summas 3360 eurot, 21.04.2017 arve nr 20170557 summas 420 eurot s.o kokku 4454,80 eurot (kd 3 tl 32-39). Kuritegude toimepanek on olnud Tarmo Laaso vaba valik. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemise ja kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb Tarmo Laaso´lt välja mõista kogu ulatuses. A.P 10.04.2017 teatas vandeadvokaat Sven Sillar, et lõpetab kriminaalasjas nr 1-16-11536 A.P´i kaitsmise kokkuleppel, samas on nõus jätkama A.P´i kaitsjana riigi õigusabi osutava advokaadina. A.P märkis omapoolses taotluses, et tal puuduvad rahalised vahendid advokaadile maksmiseks ning palus määrata advokaat 25 1-16-11536 Sven Sillar riigi õigusabi korras (kd 1 tl 91-92). Kohus määras süüdistatavale A.P’ile RÕS § 2, § 15 lg 1, § 18 lg 1, KrMS § 45 lg 4 alusel riigi õigusabi (10.04.2017 Harju Maakohtu määrus kd 1 tl 93). A.P´i kaitsja Sven Sillar esitas kohtule taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks (kd 3 tl 44-45, 46-48) ning esitas arve nr 170404 summas 1152 eurot (teenuseks on märgitud: A.L´i elukaaslase A.P´i kaitsmine eeluurimisel kahtlustuses

§ 203

lg 1 järgi, õigusteenust on osutatud 8 tunni ulatuses keskmise tunnitasuga 120 eurot koos + käibemaks). Samuti on kaitsja esitanud taotluse riigi õigusabi tasu määramises ja hüvitamises summas 840 eurot (kd 3 tl 46-48). KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulusid riik. Kohus leiab, et kaitsja Sven Sillar´i tasu hüvitamine kogu taotletud määras on põhjendatud. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsust tehes küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega. Kohtuotsuse lk 3 on juba märgitud kohtu seisukoht antud kriminaalmenetluse asitõendite suhtes ning kohus ei pea otstarbekaks seda kordama. Leo Kunman kohtunik Kohtuotsust muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2018.a otsusega : Jätta esitatud apellatsioon läbi vaatamata osas, milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist Tarmo Laasolt menetluskuluna välja mõistetud kannatanu R.A kasuks menetluse käigus kantud õigusabikulud summas 4 454.80 eurot. Tühistada Harju Maakohtu

  1. juuli 2018 otsus osaliselt R.A tsiviilhagi summas 3762.39 eurot rahuldamise osas. Teha tühistatud osas uus otsus ning mõista Tarmo Laasolt välja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu R.A kasuks 190 (ükssada üheksakümmend) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele EE
  2. Kannatanu R.A hagi summas 3572.39 eurot jätta rahuldamata. Muus osas jätta Harju Maakohtu
  3. juuli 2018.a otsus kriminaalasjas nr 1-16-11536 muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Tarmo Laaso kasuks välja 562.50 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Mõista Eesti Vabariigilt R.A kasuks välja 252 eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu katteks. Kohtukoosseis / allkirjad 26

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.