← Eesti

2-17-1914/39

Obsah (13)§ 445§ 477§ 442§ 333§ 173§ 172§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175§ 218§ 143

Tsiviilasi nr 2-17-1914 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1914 Tsiviilasi Annika Raudoja, Valma

§-s 211 sätestatud korras (õigusjärglasel on kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel), kuid Farmada Invest OÜ ei ole soovinud astuda antud menetlusse (III kd tl 26) ja puudutatud isikutest ei ole keegi vastavat taotlust esitanud, teeb kohus lahendi Valmar Kuhhi suhtes. Samas on Farmada Invest OÜ teavitanud kohut, et ta on teadlik antud menetluse asjaoludest ning peab vajalikuks kütteseadme omandiõiguse tuvastamist ja kütteseadmele kestva juurdepääsu võimaldamist. Eeltoodust tulenevalt toimetab kohus käesoleva kohtumääruse kätte ka Farmada Invest OÜ-le (e-post heiti@farmada.ee). 5. Tartu Maakohtu 28.02.2017 määrusega (I kd tl 160-165) rahuldati avaldajate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning keelati puudutatud isikul I kohtumenetluse ajaks kütteseadme suhtes toimingute tegemine, kanti korteriomandi nr M1 registriossa vastuväide ja kohustati puudutatud isikut I andma avaldajale I üle koopiad kütteseadmele juurdepääsuks vajalikest võtmetest.

§ 445

lg 2 (koostoimes

§ 477

lg-ga 1) alusel on põhjendatud tühistada käesoleva määruse jõustumisel Tartu Maakohtu 28.02.2017 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus. 6.

§ 442

lg 5 järgi peab kohus kohtulahendi resolutsiooniga lahendama ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. 7 6.

  1. Avaldajad on 13.11.2017 taotlenud eriteadmistega isiku Kaspar Tennokese tunnistajana ülekuulamist (II kd tl 67-76) ning jäänud selle taotluse juurde ka 30.01.2018 menetlusdokumendis (II kd tl 157-165), et tõendada asjaolu, et vaidlusalune kütteseade koos kõigi oma osadega on korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalik ning et kütteseadme eemaldamine ei ole ilma negatiivsete tagajärgedeta võimalik. Kuna kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu kohta juba piisavalt tõendeid esitatud, eeskätt on Kaspar Tennokese eriteadmistega isikuna andnud sellekohase arvamuse (II kd tl 78-112), ei ole tema tunnistajana ülekuulamine vaidlusaluse kütteseadme olemuse, tööpõhimõtte ja teistsuguse küttelahendusega asendamise kohta vajalik, mistõttu jätab kohus avaldajate taotluse eriteadmistega isiku Kaspar Tennokese tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata. 6.
  2. Avaldajad on 30.01.2018 esitanud taotluse Mindreks Grupp OÜ-lt tekstifailide, milles on koostatud XX.XX.XXXX müügileping ja 31.10.2016 taganemisavaldus, väljanõudmiseks tõendamaks, et tegemist ei ole ehtsate dokumentidega (II kd tl 157-165). Seejuures on avaldajad kohtumenetluses leidnud, et müügileping ja taganemisavaldus ei oma asjas tähtsust, sest korteriomanike omandiõigus ühisele asjale tuleneb seadusest, mida võlaõiguslikud kokkulepped ei väära. Kuivõrd kohus on leidnud, et vallasasja ühendamisel kinnisasjaga AÕS § 107 lg 3 mõttes kustuvad kolmandate isikute õigused, sh omandireservatsioon, varasemate vallasasjade (antud juhul kütteseade) suhtes, puudub kohtu arvates vajadus selgitada välja failide koostamise kuupäev XX.XX.XXX müügilepingu ja 31.10.2016 taganemisavalduse usaldusväärsuse hindamiseks. Eeltoodud põhjendusel jätab kohus avaldajate vastava taotluse rahuldamata. 6.
  3. Avaldajad on 17.04.2018 menetlusdokumendis (III kd tl 64-66) esitanud

§ 333

lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele seoses 13.11.2017 ja 30.01.2018 taotluste rahuldamata jätmisega avaldajate taotletud asjatundja tunnistajana ülekuulamiseks ning tekstifailide väljanõudmiseks. Kohus märgib, et jääb vastuväidet lahendades eespool p-des 6.1 ja 6.2 toodud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid täiendavalt korrata. Viidatud seisukohtadele tuginedes jätab kohus rahuldamata avaldajate 17.04.2018 vastuväite kohtu tegevuse kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, rahuldades avaldajate nõuded täies ulatuses, jätab menetluskulud

§ 172

lg 1 teise lause alusel solidaarselt Mindreks Grupp OÜ, Indrek Mutso ja Taivi Mutso kui kohtumenetluse põhjustajate kanda. Mindreks Grupp OÜ, Doneright OÜ (pankrotis), Indrek Mutso, Taivi Mutso ja Marika Laisaare menetluskulud jätab kohus nende endi kanda. 8.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud) ning kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). 8.1. Avaldajate poolt 06.02.2017 tasutud riigilõiv kokku 100 eurot (I kd tl 1) on kohtukulu

§ 138

lg 2 järgi, mida avaldajad on tasunud riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud määras (RLS § 59 lg 5 alusel 50 eurot ja RLS § 59 lg 17 alusel 50 eurot). Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv 8 makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on avaldajate menetluskulu (riigilõiv) summas 100 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 8.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 mõttes ja need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 järgi.

Kohtul tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Asja materjalidest nähtuvalt on antud tsiviilasjas avaldajaid esindanud vandeadvokaat Andres Kalm, olles avaldajate lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 1 p 1 mõttes.

Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (III kd tl 38-42) kohaselt on avaldajate lepingulise esindaja kulud kokku 9398,40 eurot koos käibemaksuga (60,2 tundi × 156,12 eurot). Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 156 eurot tunnis koos käibemaksuga (130 eurot tunnis ilma käibemaksuta) tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Õigusabi on eelkõige seisnenud avalduse ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse koostamises (06.02.2017, 09.02.2017) ja avaldajate nõude täpsustamises (27.02.2017), puudutatud isikute 20.03.2017, 06.11.2017, 12.01.2018 ja 03.04.2018 seisukohtadega tutvumises ning seisukohtadele avaldajapoolsete seisukohtade koostamises (13.11.2017, 30.01.2018), 20.02.2017 ärakuulamisel ja 14.11.2017 kohtuistungil osalemises ning 17.04.2018 kohtu tegevusele vastuväite koostamises. Kohtu hinnangul oli antud tsiviilasi menetlusosaliste poolt kohtule esitatud seisukohti ja vastuväiteid arvestades tavapärasest hagita asjast õiguslikult keskmisest keerukam. Samuti olid menetlusosalised esitanud kohtule hindamiseks suurel hulgal erinevaid tõendeid (materjalid asuvad kolmes köites, mida ei saa pidada hagita asjades tavaliseks mahuks). Asjas toimus ärakuulamine ja üks kohtuistung. Samas on kohus seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on tõendite kogumine, asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, avaldajate nõuete olemust, tsiviilasja keerukust ja mahtu ning avaldajate menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes 6240 euro ulatuses (40 tundi × 156 eurot).

Siinjuures lähtub kohus avaldajate menetluskulude rahalist suurust vähendades asjaolust, et avaldajad on hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumentidega. Kohus on ka seisukohal, et erinevate kohtumääruste ja protokollidega tutvumise/analüüsi ja riigilõivu tagastamise taotluse koostamise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. 9 8.3. Advokaadibüroo poolt avaldajatele esitatud arved (III kd tl 49, 58) sisaldavad kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtete saamise kulu 70,80 eurot (68,40 + 2,40). Kohtu hinnangul on kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtete saamise kulu

§ 143p-s 2 nimetud kulu.

Kuivõrd avaldajatel on võimalik neile kuuluvate kinnisasjade kohta saada andmeid tasuta, peab kohus viidatud kulusid põhjendatud ja vajalikuks summas 17 eurot ilma käibemaksuta (5 × 3 eurot + 2 eurot), so kinnistusraamatu väljavõtted korteriomandite nr 1, 5, 6, 7, M1 kohta ning äriregistri väljavõte Farmada Invest OÜ kohta. 8.4. Avaldajad on 13.11.2017 esitanud kohtule Kaspar Tennokese poolt koostatud XXX korterelamu küttesüsteemi kohtülevaatuse aruande (II kd tl 78-112), mille kohta on NORDEST EKSPERT OÜ väljastanud avaldajatele arve nr 201703-03 summas 450 eurot ilma käibemaksuta (III kd tl 62). Asjatundja arvamuse saamise kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu

§ 143p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulu.

Kohus leiab, et antud dokumentaalse tõendi saamise kulu on olnud põhjendad kulu, kuna arvamuse hankimine oli avaldajate seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti saab arvamuse andmiseks tehtud rahalist kulu ka suurusjärguna pidada mõistlikuks. 8.

  1. Avaldajate menetluskuluks on käesolevas asjas seega 6807 eurot (100 + 6240 + 17 + 450). Kohtulahendis määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub seega puudutatud isikutelt I, III ja IV solidaarselt avaldajate kasuks väljamõistmisele menetluskulu 6807 eurot.
  2. Avaldajate taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel puudutatud isikutelt I, III ja IV solidaarselt avaldajate kasuks välja viivise menetluskulult 6807 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.