← Eesti

2-18-6415/9

Obsah (5)§ 423§ 3§ 426§ 173§ 164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Talinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2018, Tallinn; kirjalik menetlus Määruse teinud kohtuametnik kohtujurist M

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK A A esitas 24.04.2018 hagi O A vastu abielu lahutamise nõudes. Kohus võttis hagi 25.04.2018 määrusega menetlusse ja määras istungiaja 21.08.2018. Hageja 17.08.2018 teate kohaselt pöördusid pooled abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutusse ning kokku on lepitud aeg abielu lahutamiseks. Hageja soovib hagi tagasi võtta. 1 2-18-6415 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 423

lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja läbi vaatama.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-dest 64 ja 64¹ võib vaidluse puudumisel lahutada abielu abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notari juures. Abielu lahutatakse PKS § 65 lg-st 2 tulenevalt kohtus vaid juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. Hageja kinnitusel pöörduvad pooled homme abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuse poole ning hageja soovib seetõttu hagi tagasi võtta. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus, kohus ole seetõttu pädev hagi läbi vaatama ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426

lg 1).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse. Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (

§ 164lg 1).

Kohus tühistab määratud istungiaja seoses avalduse läbivaatamata jätmisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.