Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6058 Tsiviilasja hind 3

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 139 järgi on
3. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
4. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et H J on G-M J isa (registriväljavõte tl 11). Pärnu Maakohtu 13.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-8456 (tl 8) kohustati kostjat tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub muuta väljamõistetud elatise suurust ning mõista alates jaanuarist 2018 kostjalt hageja kasuks välja elatis 400 eurot kuus.
5. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ega anna talle elatist vahetult. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

7. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Üksnes TsMS §‑ s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või 3 2-18-6058 kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
4. Kuivõrd tegemist on varasema lahendiga kindlaks määratud elatise summa muutmisega, tuleb kohtul kindlaks teha, kas asjaolud on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga muutunud, mis annaks õiguse rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Pärnu Maakohtu 13.08.2014 määrusest tsiviilasjas nr 2-14-8456 ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt täpselt lahend on tehtud, s.o milline oli lapse igakuine ülalpidamiskulu ning vanemate võimalused.
5. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Esmalt peab kohus vajalikuks tuvastada, millised on hageja põhjendatud kulutused ühe kuu kohta. Seejärel tuvastab kohus, kas kostja on hagejat pidanud ülal määral, mis välistaks elatise väljamõistmise. Seejärel käsitleb kohus kostja võimalusi elatise tasumiseks vajalikus ulatuses ja teeb lõpliku otsuse väljamõistetava summa osas.
2. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuste loetelu ei ole kinnine loetelu. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära, tuues muu hulgas põhjuseks, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäärast väiksemad.

Kuivõrd hageja nõue ületab miinimummäära, on kohtupraktika kohaselt vajalik kulutuste kandmist tõendada. Tuvastamaks, kas kostja taotlus elatise vähendamiseks alla miinimummmäära võib olla põhjendatud tulenevalt lapse tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tuleb kohtul teha kindlaks, kui suured on lapse põhjendatud ülalpidamiskulud. Hagi kohaselt on hageja kulud ühes kuus kokku 913 eurot. Hageja ema vanemahüvitis on 1627,49 eurot ning perele makstakse veel peretoetusi 110 eurot, s.o hageja osa 55 eurot.

1. Arvestades hageja täpsustusi, kostja vastuväiteid ning esitatud tõendeid leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada allpool toodud kulusid. Kohus lähtub eeskätt hagis toodud, hageja 01.06.2018 ja 15.09.2018 selgituses esitatud ning kostja 03.08.2018 seisukohas toodud kuludest. 13.1 Eluasemekulud: 4 2-18-6058 Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised eluasemekulud 196 eurot. 15.09.2018 selgituse kohaselt lisandub üürikulule (450 eurot) veel kommunaalteenuste kuu 747,75 eurot, sideteenuste kulu 49,63 eurot ning elektrikulu 21,58 eurot. Üürikulu on hageja jaganud nelja ning ülejäänud kulud kolme pereliikme vahel, kuna leiab, et beebi kommunaal-, elektri- ega sideteenuste kulusid ei tekita ning tema lisamine üürimaksjate hulka on piisav. Hageja on tõendanud eluasemekulude kandmist esitatud arvetega (tl 194-196) ning kontoväljavõttega (tl 53, 174). Kostja on leidnud, et eluasemekulu kandmine ei ole tõendatud. Kohus märgib, et elektrienergia, sideteenuste ning kommunaalteenuste kulu suurust tõendavad dokumendid on esitatud peale kohtu poolt antud avalduste ja dokumentide esitamse lõpptähtaega. Kohus on hagejale selgitanud, et kulude kandmist tuleb tõendada ning ka seda, et eluasemekulude kandmine ei ole piisaval määral tõendatud. Sellegipoolest peab kohus võimalikuks need tõendid asja juurde võtta ning lähtuda nendest asja lahendamisel. Seda seetõttu, et tõendite vastuvõtmine ei põhjusta viivitust asja menetlemisel, tõenditest nähtuva kulu suurus on põhimõtteliselt samasugune, kui hageja on varasemalt väitnud vastava kulu olevat ning kostjal on olnud seega võimalus anda oma hinnang vastava kulu suuruse põhjendatusele. Kostja ei ole saanud menetluses ka eeldada, et hagejal igasugune eluasemekulu puudub. Kohus lähtub sellest, et hageja pere on neljaliikmeline. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvestada neljanda pereliikmega ainult üürikulu jagamisel. Ka väikelaps (kes iga päevaga ka suuremaks kasvab) tarbib elektrit, vett ja soojusenergiat ning peatselt ka sideteenuseid (TV, internet multifilmide jaoks jne). Hageja elab xxxx ning sama korteriga seonduvad ka Elisa, Eesti Energia ning KÜ xxxx arved (tl 194-196), samuti nähtub hageja esitatud kontoväljavõttest (tl 174), et hageja venna isa S V (registriväljavõte tl 205) kontolt on tasutud igakuiselt 450 eurot isikule „Vall“ selgitusega „Xxxx üür“. Eesti Energia maksete väljavõtte kohaselt (tl 53) on keskmine elektrikulu 9 kuu kohta olnud 31,24 eurot (mis vastab ka tl 195 arve kulule augustis, mil tavapäraselt elektrikulu on väiksem). KÜ Xxxx maksete väljavõtte kohaselt (tl 78) on keskmine kommunaalkulu 12 kuu kohta (juuli makse puudub ning augusti makse on topelt suur) olnud 93,79 eurot (mis vastab ka tl 196 arve kulule augustis, mil tavapäraselt soojakulu on keskmisest oluliselt väiksem). Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja pere eluasemekulu on kokku (450+42,93+31,24+93,79) 617,96 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud ja põhjendatud eluasemega seonduv kulu 1 inimese kohta 155 eurot kuus. 13.2 Toidukulud Hageja seadusliku esindaja kinnitusel on hageja toidukulud 155 eurot kuus. Hagis ja teistes dokumentides ei ole välja toodud, et lapsel oleks toitumuslikke erivajadusi. Toidukulu sellises suuruses tõendatud ei ole, s.o esitatud on üksikuid kviitungeid, millest nähtub üksikute ostude tegemine. Hageja esindaja on välja toonud, et peres kulub toidule keskmiselt 500 eurot kuus Hageja on põhjendanud tavapärasest suuremat kulu sellega, et hageja peres hinnatakse tervislikku, mitmekülgset ning võimalusel ka kodumaist ning mahedat toitu. Ka on hagejal mõned kindlad tooted (tavapärasest kallima hinnaga), mida hageja armastab ning süüa eelistab. Kostja hinnangul on mõistlik toidukulu maksimaalselt 100 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Iseenesest on tervitatav, kui hageja ema leiab võimaluse anda lapsele keskmisest kõrgema kvaliteediga (ja ka kõrgema hinnaga) toitu, kuid sellest ei saa kohtu 5 2-18-6058 hinnangul tuleneda lapsega koos mitte elavale vanemale kohustust kanda keskmisest suuremaid kulutusi. Kohus peab hageja mõistlikuks toidukuluks 120 eurot kuus. 13.3 Kulutused transpordile Hagis on märgitud transpordikuluks 76 eurot. Hageja põhjendab transpordikulu sellega, et laps elab xxxx, kuid käib koolis xxxx. Teisipäeviti on hagejal treening xxxx. Last sõidutab põhiliselt ema elukaaslane, kuid vajadusel kasutatakse ka Uberi sõiduteenuseid. Kostja abi ei ole sageli võimalik lapse vedamisel kasutada. Ühistransporti kasutab laps vahetevahel, s.o ilusate ilmadega ja valgel ajal. Transpordikulu tõendavad lisad 11-14, 43, 44,
2. Transpordikuluna on hageja arvestanud nii kütusekulu, taksokulu, rehvide vahetamise, kindlustuse kui ka sõiduki remondikulu. Kostja on leidnud, et transpordikulu ei ole põhjendatud mingis ulatuses, kuna lastele on ühistransport tasuta. Kohus märgib esmalt, et esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja transpordikulu on tõendatud just sellises ulatuses, nagu hageja seda välja toonud on. Isegi, kui lugeda tõendatuks, et kogu pere aastane transpordikulu on 3252,24 eurot (nagu hageja 15.09.2018 selgituses väitnud on) oleks ühes kuus ühe perekonnaliikme (peres on 4 pereliiget) kulu (3252,24/12/4) 67,76 eurot. Kohus peab transpordikulusid osaliselt põhjendatuks, kuna esinevad ka olukorrad, mil lisaks ühistranspordile tuleb kasutada isiklikku transporti, näiteks erakordselt halva ilmaga või kui mingite asjaolude tõttu ei ole võimalik ühistransporti kasutades jõuda vajalikku kohta õigeks ajaks. Sellised olukorrad ei saa aga tekkida pidevalt ning xxxx laps on juba suuteline liikuma tuttavatel marsruutidel ühistransporti kasutades. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse transpordivajaduse rahuldamisel. Põhjendatud transpordikulud on kohtu hinnangul maksimaalselt 30 eurot kuus. 13.4 Sidekulud Hagiavalduse kohaselt on lapse sidekulud 12 eurot kuus. Sidekulude kandmise tõendamiseks on hageja esitanud hagi lisad 6 ja
3. Hageja selgituse kohaselt on hagejal nutitelefon, mis on kindlustatud kadumise, varguse ning vigastuse vastu. Kostja hinnangul ei saa lapse sidekulu ületada 8 eurot kuus. Kohus märgib, et esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, millised sidekulud täpselt lapsega seonduvad, välja arvatud seadmekindlustuse kuutasu 3,90 eurot. Kui lisada sellele kostja poolt mõistlikuks peetud sidekulu, on kohtu hinnangul põhjendatud sidekulu 1 kuus 8 eurot. 13.5 Kulutused tervishoiule Hagiavalduse kohaselt on tervishoiukulud 36 eurot kuus. Laps vajab aastaringselt vitamiine, ravimeid ning ka kõikvõimalikke vaktsiine (mõned on tasulised). Vaja on külastada ka ortopeedi ning spordiarsti (noorsportlase terviseuuring 5 või 140 eurot). Hageja ei ole välja toonud, et lapsel on tervislikud erivajadused. Kostja hinnangul on mõistlik tervishoiukulu kuni 20 eurot kuus. Kohtu hinnangul tuleb üldtuntuks lugeda asjaolu, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas, kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Hageja on xxxx ning selles vanuses lapsed enam kuigi sagedasti ei haigestu. Retseptiravimid on suure soodustusega, kuid teisalt ei ole soodustust kõikvõimalikel tervist toetavatel, kuid ilma retseptita ravimitel (näiteks nohu korral meresoola lahus, hingamisteede haiguste sümptomeid leevendavad salvid, palavikualandajad jms). Noorsportlase uuring on 6 2-18-6058 erinevates kliinikutes (xxxx, xxxx) veebilehel sisalduva teabe kohaselt tasuta (visiiditasu 5 eurot) noorsportlasele, kes treenib vähemalt 6 akadeemilist tundi nädalas. Seega, kui hageja treeningkoormus on 6 akadeemilist tundi, on uuring talle tasuta ja kui ta treenib vähem, siis ei ole sellise uuringu läbiviimist riiklikult ilmselt vajalikuks ja seega toetamisväärseks peetud. Seetõttu ei leia kohus, et tervisekulu arvestamisel peaks arvesse võtma selle uuringu kulu võimalikus maksimummääras (140 eurot). Hageja on viidanud ka sportimist toetavale massaažikulule, kuid kohus ei näe sellise kulu kandmise hädavajalikkust, kuna hageja ei ole esile toonud, et tegemist oleks tervisetöötaja poolt vajalikuks peetud protseduuriga. Kohtu hinnangul on hageja tervishoiukulud põhjendatud summas 20 eurot kuus. 13.6 Rõivad ja jalanõud Hagis on märgitud riiete ja jalanõude kuluks kuus 150 eurot. Koolis on lastel kohustuslik koolivorm. Riided kuluvad ja lähevad sageli katki ning vajavad asendamist. Samuti peab kehalise kasvatuse tundides olema eraldi riided. Samuti on vajalikud spordirõivad treeningute jaoks. Hageja seaduslik esindaja leiab, et kui lapse vanemad saavad endale kallimaid riideid lubada, ei tohiks ka last sellisest võimalusest ilma jätta. Hageja ema peab vajalikuks lapsele kvaliteetsete rõivaste ostmist, mis on ka keskmisest kallimad. On ka kiirmoekettidest soetatud rõivaid. Kostja on leidnud, et põhjendatud rõivaste ja jalanõude kulu on 50 eurot kuus. Kohus märgib, et kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete ja jalanõude ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest just sellises summas rõivaste ja jalanõude kulu kandmine ning ka juhul, kui tavapärasest oluliselt suuremas summas rõivaste ja jalanõude kulu kandmine oleks tõendatud, ei saaks üldjuhul kohustada teist vanemat automaatselt sellest poolt kandma, kui tema varaline seis selliseid kulutusi ei võimalda (kostja on sellele tuginenud). Kohus leiab, et üldtuntud on asjaolud, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti on oluline asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohus leiab, et kui tegemist on kvaliteetsete rõivastega ning rõivad on soetatud suuruse varuga, siis on võimalik ka selles vanuses kasutada talveriideid (vahel ka jalanõusid) kahel hooajal järjest. Heast materjalist tooted, mille kasutusvõimalus sama lapse poolt korduvalt või ka järgmise lapse poolt on suur, on üldteada asjaoluna kallimad kui kehvema kvaliteediga ja lühema kasutusajaga tooted. Samuti on vajalik soetada lapsele eraldi riideid seoses treeningute ning kooli kehalise kasvatuse tundidega. Viimane kulu on küll ühekordne ja kantakse kooliaasta alguses, kuid see mõjutab aastast kogukulu riiete ja jalanõude peale. Hagejal ei ole temast vanemat venda, kellelt oleks eelduslikult võimalik saada osa kasutatud, kuid tervetest ja korralikest riietest. Samas on perel võimalus kvaliteetsete rõivaste arvelt säästa tulevikus hageja nooremale vennale rõivaste ostmisel. Kohus leiab, et 70 eurot kuus on põhjendatud kulu rõivastele ja jalatsitele, arvestades et tegemist on ka erinevateks treeninguteks vajalike rõivaste ja jalanõudega, samuti koolivormi ja sisejalanõude kuluga. 13.7 Mänguasjad Hageja ei ole toonud üheselt välja mänguasjade kulu aasta lõikes. Kostja hinnangul ei peaks mänguasjade kulu ületama 20 eurot kuus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, kuna leiab, et lapsele on vahel otstarbekas soetada kallimaid, kuid kestvamaid mänguasju. Samas ei ole 7 2-18-6058 selliste kulutuste tegemine vajalik igakuiselt vaid mõned korrad aastas. Tavapäraselt kingitakse lastele sünnipäeval mänguasju ja raha ning mänguasjade soetamine on võimalik ka selle läbi. 13.8 Huvitegevuse kulud Hagis ei ole eraldi toodud huvitegevuse kulusid, koos muude kuludena on kogusumma 260 eurot. 01.06.2018 selgituse kohaselt on korvpallitreeningu kuutasu 48 eurot (lisa 1), lapsele on vaja osta mitu korda hooajal põlvekaitsmeid, viimati hinnaga
4. Vajalik on ka dressipüksid, joogipudel, higipaelad kätele, treeningjope ning müts (lisa 59). Lisaks varustuse kulule on ka võistluste kulu- turniiri osalustasu; summa võib ulatuda 110 euroni. Arveldamine käib sularahas. Turniiridega seotud kulu kandmist tõendab hageja kirjavahetusega, millest nähtuvad summad (lisad 2, 5, 55, 65). Aastas on ka vähemalt kord korvpallilaager maksumusega 135 eurot (lisa 49). Jooga kuutasu on 24 eurot (lisa 4). Kostja ei ole esitanud omapoolset hinnangut huvialadega seotud kulutuste põhjendatusele. Hagiavaldusest ja esitatud tõenditest ei selgu, kas treeningute kulud kantakse kooli ajal või aastaringselt. Vastava teabe puudumisel eeldab kohus, et treeningutel on samuti suvepuhkus ning treeningute kulu on põhjendatud arvestada 9 kuu eest aastas. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et hageja hagis ja selgituses toodud treeningutel, võistlustel ning laagris osaleb. Kostja ei ole ka viidanud, et selline kulu peaks olema põhjendamatu. Seega loeb kohus tõendatuks 1 aasta järgmised kulud: korvpallitreeningud (9*48) 432 eurot, joogatreening (9*24) 216 eurot, treeninglaagri kulu 135 eurot, turniiridel osalemise kulu vastavalt hagi lisadele 2, 5 ja 65: ((3*6)+20+120) 158 eurot. Kohus märgib, et ei arvestanud lisas 55 toodud kulu, kuna see on kantud mais 2017, ülejäänud kulu on kantud 2017/2018 hooajal. Kohus märgib, et lisast 59 nähtub, et tegemist on ostudega spordipoest, kuid ei nähtu, et tegemist on just hageja jaoks vajaliku varustuse ja treeningriiete soetamisega. Kohtul puuduvad eriteadmised korvpallivarustuse aastase kulu osas ning selline teave ei ole ka üldtuntud teave. Kohtu hinnangul võiks selliseks põhjendatud varustuse kuluks aasta lõikes olla 80 eurot aastas. Kokku saab kohtu hinnangul lugeda tõendatud ja põhjendatud huvitegevuse kuluks aastas 1021 eurot, ehk ca 85 eurot kuus. 13.9 Muud kulud Hagiavalduses on märgitud muude kuludena (täpsustamata suuruses) veel sünnipäevade ning meelelahutuse kulu. Kohus märgib, et last kasvatava vanema kanda on üldtuntud asjaoluna tavapäraselt ka kõikvõimalikud ettenägematud kulutused, mis on jäänud varasemalt välja toomata. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laps vajab oma mööblit (voodi, kapp, kirjutuslaud) ning tulenevalt lapse kasvamisest on vaja mööbliesemeid ka vahel välja vahetada. Ka on tavaline, et lapsele on vajalik osta jalgratas ja/ või rulluisud või muud spordivahendid. Ka ei vähene lahus elava vanema töötasu lapse haiguse korral hoolduslehel viibimise tõttu, millise täiendava kuluga peab aga arvestama lapsega koos elav ja tema eest igapäevaselt hoolitsev vanem. Kui laps käib sõprade sünnipäeval, on talle samuti vajalik osta kingitus. Kohus leiab, et põhjendatuks tuleb lugeda seni välja toomata muude ootamatute kuludena veel vähemalt 10 eurot kuus. 13.10 Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hügieenitarvete kulu 8 euro, taskuraha kulu 20 euro ega koolikohustuse täitmise kulu 10 euro osas. Kohtu hinnangul need kulud toodud ulatuses põhjendatud. Eeltoodu pinnalt peab kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks vähemalt summas 556 eurot kuus. 8 2-18-6058
5. Kostja on tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Riigikohus on
6. märtsi
7. a lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Rahvastikuregistri päringu (tl 10) vastuse kohaselt on hageja ema perekonnas kaks alaealist last. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kuni hageja täisealiseks saamiseni makstakse hagejale lapsetoetust vähemalt 55 eurot kuus. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud arvestada sellega, et lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetus lapsetoetusega. Arvestades, et poole hageja kuludest peab kandma hageja ema, on hageja põhjendatud ülalpidamisvajadus (mille nõudmine kostjalt on õigustatud) seega ajavahemikus (556-55 (perehüvitis)/2) 250,50 eurot kuus. Kostja on kohustatud kohtulahendi alusel tasuma 200 eurot kuus. Hageja esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt (lisad 71-76, tl 112—117, poolte vahel puudub vaidlus selles et need laekumised tuleb lugeda kostja poolt elatise tasumise makseteks) on kostja tasunud ajavahemikus august 2017-veebruar 2018 igakuiselt elatist 300 eurot. Märtsis 2018 on kostja tasunud elatist 250 eurot ning aprillis 200 eurot. Elatise väljamõistmine on põhjendatud siis, kui ülalpidamiskohustust on rikutud. Kohtu hinnangul ei saa teha vähemalt perioodi august 2017- märts 250 osas järeldust, et ülalpidamiskohustust on rikutud. Hagi on esitatud 18.04.2018 aprillil, s.o peale viimase, 200 euro suuruse elatise makse laekumist. Kohus on eelnevalt leidnud, et 200 euro suurune elatis lapse ülalpidamisvajadust ei kata. Kostja ise on kinnitanud, et temalt väljamõistetud elatis katab lapse ülalpidamiskulud. Kui kohus jätaks väljamõistetud elatise suuruse muutmata ning leiaks, et hagi esitamine oli põhjendamatu, kuna kostja on enamasti tasunud hagejale kohtulahendiga väljanõutust enam elatist, oleks võimalik, et kostja keeldub vahatahtlikult tasuma elatist summas, mida kohus on praegu põhjendatuks pidanud. Kohus leiab, et hageja oli seega õigustatud nõudma kostjalt elatist suuremas määras ja taotlema varasemalt kokku lepitud elatise suuruse muutmist.
8. Kohus on kostjale selgitanud, et selleks, et kostja saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid. Hageja nõue ületab miinimummäära, küll aga on kohtu poolt mõistlikuks peetud elatise suurus praeguses seadusjärgses miinimummääras. Kostja on tuginenud sellele, et tema puuduv sissetulek ei võimalda elatist tasuda suuremas summas kui 200 eurot kuus. Kostja kinnitusel ta ei tööta, juhatuse liikme tasu ei saa, ülalpidamist annavad talle vanemad ning transpordi- ja eluasemevajadused aitavad kanda samuti vanemad ning sugulased- sõbrad. 9 2-18-6058
9. Kohus leiab, et kostja ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et tema võimalused saada sissetulekut puuduvad. Kostja ei ole välja toonud, et tal on tuvastatud töövõimetud. Kohtu hinnangul ei tingi elatise teenimise võimatust ka vajaliku hariduse puudumine. Kohtu hinnangul tuleb lugeda üldtuntuks asjaolu, et Eesti Vabariigis on pigem tööjõu- kui tööpuudus. On kostja oma valik kulutada palgatöö asemel oma aeg äriühingu arendamisele ning tasuta tegutseda äriühingute juhatuse liikmena ning sellise valiku eest ei pea vastutama tema alaealine laps. Ka ei ole kostja väited tema igasuguste sissetulekute üle usutavad. Kohtu hinnangul viitab kostja esitatud Xxxx OÜ kontoväljavõte (tl 184-185) sellele, et kostja kasutab omale vajalike kulutuste tegemiseks äriühingu kontot. Nimelt on äriühingu nimel sooritatud ostud järgmistest kohtadest: xxxx (talutoidukett), xxxx (alkoholipood), xxxx, xxxx, xxxx, LakeFish kalapood, xxxx jne, lisaks väikestes summades ostud Cirkle K-st, mis ei saa summa suurusest lähtuvalt olla kütuseostud. Samalt kontolt on tasutud ka Google Play teenuste eest. Seega on kohtu hinnangul tõenäoline, et selle äriühingu konto ei ole kasutuses vaid äriühingu otstarbeks, vaid ühtlasi ka H J isikliku kontona. Kohtu hinnangul on võimalik teha eeltoodud kontoväljavõttest seetõttu järeldusi ka kostja elustandardi kohta. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-17-16, p 14). Kohtu hinnangul ei viita kostja elustandard inimesele, kes ei ole suuteline töise tuluga end ja oma last piisaval määral ülal pidama. Kuivõrd kostja on välja toonud, et enda ülalpidamiseks tal endal raha ei kulu ning kõiges aitavad lähedased, ei käsitle kohus ka küsimust selle kohta, kas kostja saaks pidada last ülal, enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata. Kohtu hinnangul ei takista elatise väljamõistmist suuremas määras ka kostja kohustuste olemasolu võlausaldajate ees. Hageja ei pea vastutama selle eest, et kostja on tekitanud omaenda valikutega seisu, kus tema varaline seis on negatiivne.
10. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
11. oktoobri
12. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostja poolt tasumisele kuuluvaid elatise makseid tuleb suurendada 250 euroni alates hagi esitamisest, s.o
2. aprillist
3. Kuivõrd hageja enda esitatud tõendite kohaselt on kuni märtsini 2018 (kaasa arvatud) tasutud elatist vähemalt 250 eurot kuus ning hageja ei ole tõendanud suuremas summas elatise nõudmist enne hagi esitamist, ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise nõue. Elatise nõude täitmisel tuleb arvestada kostja poolt juba tasutud elatisega. Menetluskulude jaotus 10 2-18-6058
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
5. Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 11