Obsah (8)

§ 169§ 663§ 667§ 175§ 5§ 32§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-9421 Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilas

§ 169

lg-s 1 sätestatut, on eeltoodud ajavahemikus kostja esindaja töö põhjendatud 6 tunni ulatuses, kuna kostja esindaja aeg 33 tundi sisaldab endas ka hilinemisega esitatud menetlusdokumendi koostamist ja sellega seonduvat analüüsi. Kostja esindaja 04.07.2016 menetlusdokumendi koostamine ning arutelu kliendiga on põhjendatud 7 tunni ja 24 minuti ulatuses, kuna kostja nimetatud 8 tundi ja 54 minutit sisaldab ka menetluskulude nimekirja koostamist, millele kulunud aeg ei ole põhjendatud menetluskuluna teiselt menetlusosaliselt välja mõista.

1. Kostja esindajal kulus ajavahemikul 06.
2. – 12.09.2016 seoses kliendi seisukoha koostamisega hageja 22.08.2016 seisukohtadele kokku aega 36 tundi 54 minutit, millest on põhjendatud 12.09.2016 menetlusdokumendi koostamise aeg 06.
3. – 12.09.2016 kokku 25 tunni ja 54 minuti ulatuses, võttes arvesse poolte esitatud seisukohtade mahtu, sisu ja lisatud tõendeid. 24.10.2016 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 8 tundi ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole kohtule vastavat menetlusdokumenti esitanud. Samuti ei ole põhjendatud 30.11.2016 menetluskulude taotluse ettevalmistamiseks kulunud aeg 2 tundi.
4. Kostja esindajal kulus 14.
5. – 24.03.2017 apellatsioonkaebuse koostamiseks 62 tundi 12 minutit. Nimetatud ajast on põhjendatud 24.03.2017 menetlusdokumendi koostamine 49 tunni ja 12 minuti ulatuses, arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning võttes arvesse ka menetlusdokumendis sisalduvat õiguslikku argumentatsiooni.
6. Põhjendatud on kostja 13.04.2017 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg 20 tundi, võttes arvesse esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu. 02.06.2017 menetluskulude nimekirja koostamise aeg 1 tundi ulatuses ei ole põhjendatud kulu. Kostja esindaja 06.06.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg on põhjendatud 4 tunni ulatuses, kuna märgitud 8 tundi ja 12 minutit sisaldas ka menetluskulude nimekirja koostamist. Ülejäänud kostja esindaja toimingud on põhjendatud, arvestades esitatud dokumentide asjakohasust, sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid.
7. Kostja taotles 26.03.2018 menetluskulude nimekirja alusel õigusabikulude hüvitamist arve nr ES3-318 alusel 4512 eurot (37,6 tundi). Nimetatud arve ja selle spetsifikatsiooni kohaselt osutas kostja esindaja kostjale õigusabi 72 tundi ja 12 minutit (8664 eurot). Kuna kostja taotles 26.03.2018 menetluskulude nimekirja alusel 4512 euro väljamõistmist, on põhjendatud kostja esindaja õigusabi osutamise aeg 37 tunni 36 minuti ulatuses, ehk taotletud ulatuses 4512 eurot, kuna ei ole alust välja mõista suuremat summat kui kostja nõudis.
8. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja esindaja õigusabi toimingutele kulunud aeg kokku 262 tundi ja 20 minutit, tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja õigusabi kulude suuruseks 31 480 eurot. Hagejalt tuleb välja mõista kostja põhjendatud kulu kokku 35 728,57 eurot, millest 31 480 eurot on õigusabikulud, 2700 eurot riigilõiv ja 1548,57 eurot tõlkekulud ning viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 5 6 Määruskaebus
9. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse 35 728,57 eurot ja viivise ning palus teha uue määruse, millega mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud mitte enam kui 10 260 eurot.
10. Maakohus ei arvestanud, et kostja esitas asjakohatud hankemenetlust puudutavad tõendid, millest tulenevalt on ka nende tõlkimise kulu põhjendamatu. Asjaolu, et tõendid oli asjasse puutumatud, kinnitab see, et ükski kohtuaste ei tunnistanud kostja õigust tugineda hankemenetluse võimalikule rikkumisele. Maakohtu põhjendus, et kohus võttis tõendid asja menetluse juurde, ei õigusta tõlkekulude väljamõistmist. Kuna kohtutel ei olnud võimalik selles vaidluses kehtivat haldusakti ümber vaadata ega hinnata, kas on toimunud hankemenetluse nõuete rikkumisi, ei ole kohtud hinnanud ka kostja sellekohaseid tõendeid. Samadel põhjustel on asjakohatud ka kõik muud tõendid, mille kostja esitas tõendamaks oma väiteid hageja väidetavatele rikkumistele hankemenetluse läbiviimisel.
11. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud asjaoluga, et seisukohtade kordamine ja menetlusdokumentide esitamine ilma kohtu nõudeta (12.08.2015 täiendav vastus; 27.09.2015 vastus; 11.07.2016, 02.06.2017, 16.06.2017 ja 29.01.2018 seisukoht) ei olnud menetluses vajalik kulu. Samuti on kostja lepinguline esindaja asjatult dubleerinud enda seisukohti. Maakohus ei arvestanud menetlusdokumentide hilisemat või ilma kohtu nõudeta esitamist. Kui kohus ei ole nõudnud menetlusosaliselt täiendava seisukoha esitamist või uute tõendite esitamist ning menetlusosaline on juba esitanud kohtu nõutud seisukoha koos tõenditega, ei ole vastaspool kohustatud hüvitama selle menetlusosalise kulusid asjatute ja dubleerivate dokumentide tootmise eest. Riigilõivu mittemaksmise küsimus oli õiguslikult perspektiivitu. Vastus määruskaebusele
12. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 667

lg 2 alusel osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 30 448,57 eurot ületavas osas ning 30 448,57 eurot ületavatelt menetluskuludelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 22.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud määruse osaliselt piisavalt põhjendamata.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 09.11.2016 tõlgete ülevaatamisele 7 tundi. Arvestades, et tõlked tegi tõlkebüroo, on tõlgete ülevaatamise ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäära suur. Ringkonnakohus peab tõlgete ülevaatamise 6 7 põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Seega tuleb kostja esindaja ajakulu täiendavalt vähendada 5 tunni ulatuses.
2. Kostja esindajal on ajavahemikus 14.03.2017 – 24.03.2017 kulunud apellatsioonkaebuse koostamisele 62 tundi 12 minutit. Maakohus leidis, et apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 49 tundi 12 minutit. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt apellatsioonkaebuse koostamiseks vajalikuks peetud ajakulu liiga suur. Arvestades, et apellatsioonkaebuse maht on ca 17 lehte, ning seda, et tsiviilasi oli juba läbinud maakohtu menetluse, peab kolleegium apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 30 tundi 12 minutit. Seega tuleb kostja esindaja ajakulu täiendavalt vähendada 19 tunni võrra.
3. Kostja esindajal on ajavahemikus 10.04.2017 – 13.04.2017 kulunud ringkonnakohtu 28.03.2017 kohtumäärusele vastuse koostamiseks 23 tundi 54 minutit. Maakohus on pidanud põhjendatud ajakuluks 20 tundi. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2017 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas kostjat tasuma riigilõivu. Kostja koostas ringkonnakohtu määrusele 13.04.2017 vastuseks menetlusdokumendi, milles esitas oma vastuväited riigilõivu tasumise nõudele. Kuna kostjal oli apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustus, siis puudus kostjal vajadus koostada vastuväiteid riigilõivu tasumise nõudele, mistõttu tuleb 13.04.2017 menetlusdokumenti pidada ebavajalikuks. Seega tuleb vähendada kostja esindaja ajakulu täiendavalt 20 tunni ulatuses.
4. Kolleegiumi hinnangul ei saa muus osas maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). Käesoleval juhul on maakohus muus osas vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on hinnanud esindaja töö tegemiseks vajalikku aega, arvestades esitatud dokumentide sisu, mahtu ja asjakohasust. Sealjuures on maakohus kostja esindaja ajakulu oluliselt vähendanud. 27. Hageja leiab muuhulgas, et kostja koostas ja esitas menetluses kohtu nõudmiseta asjatuid dokumente järgmiselt: 12.08.2015 kostja täiendav vastus, 27.09.2015 vastus, 11.07.2016, 02.06.2017, 16.06.2017 ja 29.01.2018 seisukoht. Kolleegium selgitab, et õigusabikulude vähendamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et esitatud dokumendid ja seisukohad ei olnud menetluses vajalikud või asjakohased.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kolleegiumi hinnangul on poolel õigus esitada menetlusdokumente ka kohtu nõudeta. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rahuldas 22.12.2015 määrusega kostja 12.08.2015 menetlusdokumendis esitatud ja 27.09.2015 menetlusdokumendis täpsustatud taotluse hagejalt dokumentide välja nõudmiseks. Lisaks on maakohus kostja 27.09.2015 vastuse koostamisele kulunud aega oluliselt vähendanud. Kohus arvestas muuhulgas ka kostja 11.07.2016 menetlusdokumendis esitatud tõendi vastuvõtmise taotlusega ning võttis sellele lisatud tõendi asja juurde 25.10.2016 määrusega. Mis puudutab 02.06.2017 vastuse koostamise ajakulu (6,3 tundi) ja 16.06.2017 koostatud menetlusdokumendi kulu (2,8 tundi), siis on see kulu esitatud arves nr ES3-318, mille kogusumma oli 8664 eurot (72,2 tunni eest). Kostja palus sellest arvest välja mõista 4512 eurot. Maakohus lähtus kostja taotlusest ja mõistis välja esindajakulu 37,6 tunni eest summas 4512 eurot. 29.01.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu hüvitamist ei ole kostja aga taotlenud. Seega on hageja eeltoodud vastuväited põhjendamatud. 28. Hageja on leidnud ka, et hankemenetlusega seotud tõendite tõlkekulude väljanõudmine temalt on põhjendamatu, kuna kohtud nendele tõenditele ei tuginenud. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada. Maakohus võttis esitatud 7 8 hankemenetluse korraldamisega seotud tõendid asja juurde 25.10.2016 määrusega. Seega leidis maakohus, et need võivad omada asja lahendamisel tähtsust. Lisaks kohustas maakohus 25.10.2016 määrusega kostjat esitama dokumentide tõlked. Asjaolu, et kohus asja lahendamisel mõnele esitatud tõendile ei ole tuginenud, ei tähenda, et nende tõendite esitamist saaks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lugeda põhjendamatuks. Kuna kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles (

§ 32lg 1), tuli kostjal vastavalt maakohtu korraldusele esitada dokumentide tõlge.

Eeltoodu tõttu ei saa tõlkekulu pidada põhjendamatuks kuluks. 29. Ülaltoodule tuginedes tuleb kostja esindaja ajakulu vähendada 44 tunni võrra summas 5280 eurot (44 x 120). Kostja põhjendatud menetluskuludeks tuleb lugeda kokku 30 448,57 eurot (35 728,57 – 5280), mis kuulub hagejalt väljamõistmisele. Samuti kuulub menetluskuludelt väljamõistmisele viivis

§ 177lg 4 alusel.

30. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

§ 178lg 4 järgi ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 8