← Eesti

3-18-1996/25

Obsah (5)§ 152§ 43§ 108§ 109§ 104

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1996 Haldusasi Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kaebus riigihangete vaidl

) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja palus lisaks 05.11.2018 taotluses märgitule mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest ning esindaja kulud summas 1437,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja palub menetluse lõpetamisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot. 16. Viimsi vald teatas 03.12.2018, et alus haldusasja menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel on olemas.

Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus nr 510 on kaotanud kehtivuse, riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.10.2018 otsus vaidlustusasjas nr 198-18/199792 pole iseenesest kehtivust kaotanud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud haldusakti mõju tunnistati lõppenuks kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja ei tunnistanud kehtetuks vallavalitsuse korraldust nr 510 ega ka selle punkti 3, kuna oli ja on seisukohal, et korraldus (koos punktiga) 3 oli seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja tunnistas kehtetuks riigihanke ja seda kaebaja nõudest hoopis teistsugusel põhjusel. Kaebaja ei soovinud riigihanke kehtetuks tunnistamist, vaid kolmandate isikute asemel enda kvalifitseerimist. 2

(5)Igasugune seos kaebuse ja riigihanke kehtetuks tunnistamise vahel puudub, enamus kaebaja poolt lisatud materjale (pankrotimenetlusega seonduv) arvestades kaebuse eset olid asjassepuutumatud, kuna ei olnud seotud vaidlustatud vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisega ning kaebaja väide, et nende materjalide lisamine aitas kohtul mõista, et asja läbivaatamine on vajalik, ei vasta tegelikkusele. Kaebaja on küll pühendanud palju aega AS Saaremaa Laevakompanii pankrotimenetlusele, kuid pole ühegi tõendiga suutnud näidata vaidlustatud korralduse punkti 3 õigusvastasust. Nagu märgitud, siis vaidlustatud korralduse punkti 3 pidas seaduslikuks ja põhjendatuks ka VAKO oma otsuses, jättes kaebaja vaidlustuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et ei tohiks täiendavale esindamisele kulutatud aega lugeda põhjendatuks rohkem kui 5 tundi 30 minutit, mis teeks täiendavate menetluskulude suuruseks 660,00 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku antud kohtuasjas koos kaebaja 05.11.2018 taotlusele esitatud summadega arvestades vastustaja vastuväiteid, oleks põhjendatud menetluskulude suuruseks mitte rohkem, kui 1620.- (üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot (960.- + 660.-).
  1. Kolmandad isikud teatasid 03.12.2018, et nõustuvad ja ühinevad vastustaja esitatud seisukohaga. Seonduvalt menetluskuludega rõhutavad kolmandad isikud, et vaidlusalusel juhul tuleb jätta kõik menetluskulud (sh kolmandate isikute ja vastustaja kulud) täies ulatuses kaebaja kanda. Seaduse kohaselt kannab menetluskulud kaebusest loobumise korral kaebaja ning oluline ei ole seejuures asjaolu, millisel põhjusel kaebaja kaebusest loobub ning kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Kaebusest loobumise tõttu peab kaebaja kolmandate isikute hinnangul hüvitama kolmandale isikule ka määruskaebemenetlusega seoses kantud kulud täies ulatuses. Alused kolmandate isikute õigusabikulude vähendamiseks puuduvad ja kolmandad isikud paluvad kulude väljamõistmist kaebajalt täies ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja taotles 29.11.2018 menetlusdokumendis haldusasja menetluse lõpetamist

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Menetluse peatamise taotluse osas märkis kaebaja, et alus menetluse peatamiseks puudub. Seetõttu jätab kohus menetluse peatamise taotluse läbi vaatamata. 19.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. 20. Nimetatud menetluse lõpetamise alust tuleb tõlgendada selliselt, et menetluse lõpetamine ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude täpset täitmist vastustaja poolt. Oluline on see, et sisuliselt oleks kaebuse eesmärk vastustaja tegevuse tõttu saavutatud. Viimsi Vallavalitsus tegi 13.11.2018 korralduse nr 650, millega tunnistas Viimsi Vallavalitsuse 08.05.2018 korraldusega nr 247 välja kuulutatud riigihanke 199792 „Vedaja leidmine Kelnase-Leppneeme parvlaeva liinile 01.11.2018-31.10.2023“ kehtetuks. Selle tagajärjel on kaebusega vaidlustatud VAKO 16.10.2018 otsus nr 198-18/199792 ja Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 punkt 3 kaebaja suhtes oma mõju ammendanud, mis on võrreldav kaebuse rahuldamise olukorraga. 21.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja on kohtule 29.11.2018 teatanud, et ei pea hetkel vajalikuks jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. 22. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei ole kohtule lubatud esitada kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

23.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti 3

(5)kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli kaebuses vaidlustatud haldusaktide mõju ammendumine tingitud kaebuse esitamisest. Iseenesest on õige vastustaja väide, mille kohaselt oli kaebaja nõudeks tühistada VAKO 16.10.2018 otsus ja Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 p 3 ning vastustaja ei tunnistanud kehtetuks vallavalitsuse korraldust nr 510 ega ka selle punkti 3. Samas on just hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tagajärjel ammendunud kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktide ja VAKO otsuse õiguslik mõju. Seega ei ole määrav asjaolu, et kaebaja ei taotlenud kaebuses hanke kehtetuks tunnistamist. Kohus märgib, et seost kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel ei välista iseenesest see, et vastustaja võib olla seadusest tulenevalt sunnitud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistama st käesolevas asjas põhjusel, et vaidlusaluse hanke periood oli hanketeates ja hanke alusdokumentides fikseeritud kindla algus- ja lõppkuupäevaga (01.11.2018-31.10.2023) ning RHS-ist tulenevalt ei saa hankija sõlmida õiguspäraselt hankelepingut hankedokumentidest erinevatel tingimustel. Vastustaja kaotas võimaluse sõlmida alates 01.11.2018 hankelepingut ettenähtud tingimustel põhjusel, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse ja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, millise taotluse kohus rahuldas. Ka Viimsi Vallavalitsuse 13.11.2018 korralduses nr 650 on märgitud, et esialgse õiguskaitse tühistamata jätmisega enne uue hankeperioodi algust 01.11.2018 kaotas hankija võimaluse sõlmida hankelepingut ettenähtud tingimustel. Seega poleks ilma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseta riigihanke kehtetuks tunnistamist toimunud. Kohus on oma 22.10.2018 määruses ka leidnud, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on

§ 108lg 6 kohaldamise eeldused täidetud.

24. Kaebaja on palunud mõista vastustajalt enda kasuks välja menetluskulud summas 3090 eurot (ilma käibemaksuta) arve nr 1811002 alusel, riigilõivu 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest ning esindaja kulud summas 1437,50 eurot (ilma käibemaksuta) arve nr 1811171 alusel. Kohtu hinnangul on esindaja kulud asja mahtu ja keerukust, menetluse pikkust ja menetluses tehtud toiminguid arvestades põhjendatud vaid osaliselt.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Arve 1811002 spetsifikatsioonist nähtub, et perioodil 16.10.2018 kuni 05.11.2018 on kaebuse esitajale osutatud õigusabi mahus 25 tundi ja 45 minutit. Samas kattuvad kaebaja poolt kaebuses esitatud väited suures osas kaebaja poolt juba vaidlustusmenetluses esitatud väidetega. Kohus leiab, et arvestades kaebuse mahtu ja eelnevat menetlust VAKO-s on põhjendatud kulutused kaebuse ja EÕK taotluse koostamisele 6 tundi (st spetsifikatsiooni kohaselt õigusabi perioodil 16.10.2018 kuni 21.10.2018, mis spetsifikatsiooni kohaselt on 14 t ja 20 min). Samuti leiab kohus, et kogu ulatuses ei ole põhjendatud kaebaja kulutused 30.10.2018 täiendava seisukoha koostamisele, kohtu 01.11.2018 määrusega tutvumisele ja 05.11.2018 täiendavate seisukohtade koostamisele, mis arve spetsifikatsiooni kohaselt on 10 tundi. Kohus ei sea iseenesest kahtluse alla nimetatud toimingute vajalikkust, kuivõrd kaebaja on kajastanud menetluses täiendavalt selgunud asjaolusid, kuid leiab, et nimetatud toimingute tegemiseks tuleb põhjendatuks lugeda ajakulu 4 tunni ulatuses. Ülejäänud ulatuses on spetsifikatsioonil kajastatud kulutused vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ajakululuks arve 1811002 spetsifikatsioonil kajastatud ajakulu 11 tunni ja 25 minuti ulatuses. Arve 1811171 spetsifikatsioonist nähtub, et perioodil 05.11.2018 kuni 28.11.2018 on kaebajale osutatud õigusabi mahus 11 tundi ja 40 minutit. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et 05.11.2018 menetlusdokumendile koostatud ajakulu on osaliselt kajastatud juba arvel 1811002, alates 09.11.2018 oli menetlusosalistele teada vastustaja kavatsus tunnistada vaidlusalune hange kehtetuks, 13.11.2018 kohtuistungil arutatud teemade ringi ja istungi kestvust ning asjaolu, et kaebaja loobus menetluse peatamise taotlusest, on kohus seisukohal, et kulutused on põhjendatud 5 tunni ulatuses. Kohtu jaoks ei ole ka arusaadav, millisel põhjusel 12.11.2018 ja 13.11.2018 T. Peterson poolt teostatud tööde tunni hind 145 eurot, kui teiste tööde puhul on tunni 4

(5)hind olnud 120 eurot tund. Seega loeb kohus põhjendatud tunni hinnaks 120 eurot tund. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud kulutused õigusabile haldusasjas 3-18-1996 on 16,25 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatud kuludeks ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kulutused õigusabile summas (16,25 x 120) 1950 eurot käibemaksuta. 25. Kolmandad isikud on palunud mõista kaebajalt välja kolmandate isikute kasuks menetluskulud kokku summas 5478 eurot.

§ 108

lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmandate isikute vastaspool on kaebaja, kes ei pea kulusid hüvitama. Seega jäävad Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii menetluskulud nende enda kanda. 26.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Seega tagastab kohus kaebaja tasutud riigilõivu summas 1280 eurot AS Kihnu Veeteed arvelduskontole nr EE931010220029313014. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.