← Eesti

2-18-110594/7

Obsah (6)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

2-18-110594 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1105

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Nord Collect OÜ hagi S N vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes Tsiviilasi nr 2-18-110594 E S OÜ ja S N sõlmisid interneti vahendusel 08.07.2015.a kliendilepingu nr 11028. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kasutusse ja valdusse E S OÜ veebilehel kostja poolt välja valitud ning soovitud kauba. Kostja esitas taotluse teleri LG UHD Led Teler 43 tolli, 43UF7707.AEE saamiseks. Peale kostja tellimuse vastuvõtmist saatis esialgne võlausaldaja kostja e-posti aadressile täiendavalt kliendilepingu ja arve sissemakse tasumiseks. Sissemakse arvel oli märgitud maksegraafik, mille alusel kostja pidi tasuma igakuiseid osamakseid 12-kuulise lepinguperioodi jooksul. Arvega on esialgne võlausaldaja teavitanud kostjat, et kauba kogumaksumus on 1188 eurot. Peale tellimuse kinnitamist kostja tuli 09.07.2015.a tellitud kaubale järele E S OÜ kontorisse ning kinnitanud kauba vastuvõtmist. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevust likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude Nord Collect OÜ-le koos kõikide seadusest 2 2-18-110594 ja lepingust nr 11028 p 8 ja nõude loovutamise lepingust nr 091014 tulenevate õigustega ning saatis nõude looovutamise teate võlgnikule. Ajavahemikus 08.07.2015.a – 08.07.2016.a esialgne võlausaldaja saatis kostjale kaksteist

(12)arvet elektronpostiga, mille alusel pidi kostja tasuma osamaksed maksumusega 99 eurot võetud kauba kasutamise eest. Kostja on tasunud 08.07.2015.a sissemakse summas 29 eurot. Ülaltoodust lähtudes kostja võlgnevus seisuga 29.06.2018.a tasumata jäetud jääkväärtuse eest on 1159 eurot (1188 – 29). Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02 % tagastamata jääkväärtuse summalt päevas, ehk VÕS § 113 lg 1 antud määras. Viimase osamakse tähtajast 08.07.2016.a käesoleva ajani on möödunud 722 päeva. Hageja on arvestanud perioodi 09.07.2016.a kuni 29.06.2018.a viivist summas 1159,00 x 721 p x 0,02 % = 167.13 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 30.06.2018.a kuni põhinõude summa 1159,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud suuruses 9,98 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 1336,11 eurot, millest tasumata jääkväärtus summas 1159,00 eurot, viivis summas 167.13 eurot, võla sissenõudmise kulud 9,98 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (30.06.2018.a) kuni põhinõude summa 1159,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv summas 200,00 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summas 200,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (200 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 2-18-110594 /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.