Obsah (5)

§ 326§ 318§ 245§ 248§ 339

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-6197 Kohtunik Ivi Kesküla, Orvi Koik, Sten Lind Kriminaal

§ 326

lg 2 p 3 alusel ja kvalifikatsiooni puudutavas osas kui ilmselt põhjendamatu

§ 326lg 3 alusel läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Aleksei Kulakovski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 06.02.2014.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa s.o 2 aastat, 1 kuu ja 22 päeva võrra, ja mõisteti liitkaristuseks 5 (viis) aastat, 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 20.
2. 2018.a.

§-de 173; § 175, § 179 ja § 180 alusel mõisteti Aleksei Kulakovskilt riigituludesse menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1250.00 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 600.00 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi nr 18EAN0527 teostamise kulud summas 336.00 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot s.o kokku menetluskulud summas 2221.00 ( kaks tuhat kakssada kakskümmend üks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

1. Süüdistatav ei nõustu tema teole maakohtu poolt antud kvalifikatsiooniga. Palub selle õigsust kontrollida. Samuti palub muuta menetluskulude tasumise korda. Palub 12 kuu tasumise asemel määrata pikem tähtaeg. Vangistuses viibides ei ole võimalik saada tööd, mille eest saadud tasu võimaldaks menetluskulusid 12 kuu jooksul tasuda. Samuti palub osa menetluskuludest jätta riigi kanda. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
2. Arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab

§ 318

lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid

-i

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
3. Aleksei Kulakovski on apellatsioonis vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmist.
4. augustil 2018 on prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlminud kokkuleppe. Sõlmitud kokkuleppes on välja toodud kõik süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad 12 kuu jooksul süüdistatava poolt hüvitamisele( t.lk. 139-142). Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik väljamõistmisele kuuluvatest menetluskulude suurusest ja tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Maakohtu istungil oli süüdistatavale selgitatud tema õigusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on Aleksei Kulakovski kinnitanud, et süüdistus ja sõlmitud kokkulepe on arusaadav, on jäänud kokkuleppe juurde. On ka kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimine on tema vaba tahe, on palunud see kinnitada ( t.lk. 148). Kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kohtuotsus ongi kooskõlas sõlmitud ja kohtuistungil kinnitatud kokkuleppega.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, nii nende määr kui ka tasumise viis, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb kohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248

lg-st 1.

§ 318

lg -s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisele.

Süüdistatava apellatsioonis igasugused viited eelnimetatud sätete rikkumisele temalt menetluskulude väljamõistmise osas puuduvad. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 sedastanud, et

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb Aleksei Kulakovski apellatsioon menetluskulusid puudutavas osas jätta läbi vaatamata edasikaebeõiguse puudumise tõttu. 5. Süüdistatav on seadnud kahtluse alla tema teole antud kvalifikatsiooni seaduslikkuse, kuid apellatsioonis puudub igasugune põhjendus miks süüdistatav leiab, et kokkuleppes esitatud ja maakohtu otsuses tema teole antud karistusõiguslik hinnang on ebaseaduslik. Kolleegium leiab, et kuigi

§ 318

lg 4 annab süüdistatavale õiguse kokkuleppemenetluses tehtud otsust kvalifikatsiooni osas apellatsiooni korras vaidlustada, tuleb selles osas jätta apellatsioon läbi vaatamata

§ 326lg 3 alusel kui põhjendamatu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11 ja 3-11-43-11), et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsiooniga. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-80-13 lähtuvalt kolleegium selgitab, et

§ 318

lg 4 teise lause teine alternatiiv, kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, käsitleb juhtumeid, mil kokkuleppes kirjeldatud tegu on küll kuriteona karistatav, ent kokkuleppes ja maakohtu otsuses on teole antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või tõlgendanud normi vääralt (nt on tegu karistatav mõne teise kuriteokoosseisu järgi; kuriteo kvalifikatsioon, mille järgi isik süüdi tunnistati, hõlmab mõnd koosseisulist raskendavat asjaolu, mida kokkuleppe teokirjeldusest ei nähtu vmt). Nii kokkuleppes kui ka maakohtu otsuses on Aleksei Kulakovski poolt toimepandu kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. KarS § 184 lg 2 p 2 koosseis näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, milleks on muuhulgas ka narkootilise aine ebaseaduslik omandamine ja hoidmine, eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kokkuleppes esitatud ja otsuses äratoodud süüdistuse kohaselt omandas Aleksei Kulakovski ebaseaduslikult enne 20.04.2018 suures koguses ( vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kokaiini. Hoidis suures koguses kokaiini enda autos kuni 20. 04. 2018 aastal politseiametnikud selle leidsid ja võtsid ära kokku 15,23 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit, kus puhast kokaiini oli 6,7 grammi. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10-le isikule. Vastavalt EKEI andmetele piisab 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks narkootilise aine kokaiini puhul keskmiselt 0,65 grammist puhtast ainest. Süüdistuse ja kohtuotsuse kohaselt oli Aleksei Kulakovski näol tegemist isikuga, kes on 06.02.2014 aastal Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Seega on kokkuleppes ja otsuses kirjeldatud teole antud õige karistusõiguslik hinnang. 6. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 ja lõikest 3 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)