) § 66 lg-st 11 ning justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 12 lg 1 p-st 5 ja lg-st 2 on vanglal kohustus kambrites toimuva suhtes ka öösel kord tunnis järelevalvet teostada, kusjuures järelevalve peab reeglina toimuma visuaalselt läbi uksesilma, mitte toiduluugi või kambri ukse avamisega. Visuaalselt läbi kambri uksesilma kambris toimuva kontrollimiseks on teatava valgustuse (öölambi) olemasolu kambris järelevalve teostamiseks hädavajalik. Ringkäigul tuleb veenduda, et kambrites viibivad kinnipeetavad peavad kinni öörahust ega tegele keelatud tegevustega. Vangla peab valima järelevalve teostamiseks sobiva meetme kaalutlusõigust kasutades. Selleks on Tallinna Vangla paigaldanud kambritesse öövalgustid, mis paiknevad üldjuhul ukse kohal ning mis on väiksema valgusintensiivsusega (25 W), et mitte segada olulisel määral kinnipeetute und, kuid võimaldades samas teostada kambris toimuva üle visuaalset järelevalvet. Öötule kasutamine on järelevalve teostamiseks sobiv meede, kuna see võimaldab 2
§-st 15 tuleneb, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vastavate asjade loetelu, kogukaal ja hoidmise kord kehtestatakse justiitsministri määrusega, kuid see loetelu ei ole ammendav ning vangla võib täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis pole küll keelatud asjade loetelus, kuid vastavad nende kohta kehtestatud tingimustele. Seejuures on piisav, kui ese või aine vastab vähemalt ühele eelnimetatud alusele ning konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustades ei saa lähtuda kitsalt sihtotstarbest, sest ka lubatud ese või aine võib teatud viisil käsitsetuna osutuda inimese või vangla julgeolekule ohtlikuks või sobida vara kahjustamiseks. Lisaks võivad erinevate esemete ja ainete omamise lubamist mõjutada muu hulgas konkreetse vangla ehituslikest eripäradest, personalist ja kinnipeetavate koosseisust tulenevad asjaolud. Silmaklappidel on reeglina küljes pael või kumm, mis on vanglas keelatud ese (Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 p 1). Kinnipeetav on allutatud vanglas kehtestatud režiimile, tema kogu eluolu seotakse vanglaga ning tema vabadus allutatakse vangistusseadusest tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Kinnipeetaval on kohustus olla valmis täitma vanglaametniku antud korraldust ka siis, kui see antakse ajal, mil kinnipeetaval on vaba aeg või uneaeg. Kõrvatroppide ning -klappide kasutamine võib välistada isikule antud korralduste kuulmise ning tekitada sellega ohu kinnipeetavale endale ja ka vangla julgeolekule. 5. Tallinna Halduskohus jättis 20.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt seavad silmaklapid ohtu vangla julgeoleku, sest nende kasutamine raskendab isikute tuvastamist. Kui kambriuksed on suletud, teostatakse kinnipeetavate üle järelevalvelt läbi uksesilma. Selle tarbeks on kambrites ka öövalgustus. Kui aga kinnipeetavatel on ees silmaklapid, siis ei ole valvuril võimalik operatiivselt isikuid tuvastada ning tuleb siseneda kambrisse, mis võtab kauem aega ja häirib ka kinnipeetavate ööund. Samuti on silmaklapid reeglina mitmekordsest materjalist, õmbluste või paksendustega. See tähendab, et sinna sisse on võimalik peita keelatud esemeid, mida on keeruline silmaklappide seest leida. Lisaks on silmaklappide küljes pael või kumm, mis on VSKE § 641 p 1 kohaselt kinnipeetavale vanglas keelatud, kuna sellega on võimalik tekitada vigastusi. Kohus nõustub seletuskirjas märgitud põhjendustega. 2)
lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Järelevalve täpsema korralduse kehtestab justiitsminister (
Seda seisukohta toetab ka VSKE § 10 lg 2, mille kohaselt võib julgeoleku tagamise eesmärgil katkestada kinnipeetava uneaega ning vabalt kasutatavat aega. Seega peab kinnipeetav olema igal ajal valmis täitma vanglaametnike korraldusi. Kõrvatroppide kasutamine takistab isikule antud korralduste kuulmist ning võib tekitada ohu kinnipeetavale endale ja ka vangla julgeolekule tervikuna. 4) Silmaklappide ning kõrvatroppide keelamine on proportsionaalne ning Tallinna Vangla kodukorra vaidlustatud punktid on õiguspärased. Vastustaja on keelatud esemete loetelu kehtestades teostanud diskretsiooni kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 5) VSKE § 641 p 20 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad ja kardinad. Ka Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.24 sätestab, et vanglas on keelatud esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist. Kodukorra seletuskiri täpsustab, et ruumi dekoreerimiseks, sisustamiseks ja pindade kinnikatmiseks (sh seinavaibad, -kalendrid, linikud, kleebised, plakatid jne) mõeldud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku. Nimelt on seinte ja muude pindade kinnikatmine vanglas keelatud, sest see takistab visuaalse järelevalve teostamist ning raskendab läbiotsimist (dekoratsioonide, kunstlillede jm vahele on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, mida on keeruline avastada, samuti saab kõnealuses punktis nimetatud esemeid kasutada peidikute varjamiseks jne). Kardinate eesmärgipärane kasutamine eeldab akende kinnikatmist, millest tulenevalt on põhjendatud kardinate keelamine vanglas. Arvestades, et öörahu algab vanglas kell 22.00, kui päevavalgus on minimaalne ning enamikul ajal aastast puudub üldse, ei ole kardinate kasutamine hädavajalik. 6)
lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kodukorras kehtestatud piirangutest tingitud võimalikud ebamugavused ei ole käsitatavad inimväärikuse alandamisena. Tavaline igapäevane olmemüra ning pimeduses magamise mittevõimaldamine ei ületa minimaalset taluvusastet määral, et tegemist oleks ebainimliku või alandava kohtlemisega. 4
Arvestades, et halduskohus on otsuse tegemisel lähtunud eeldusest, et vangla direktoril on õigus üldkorraldusega piirata kinnipeetavate põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat põhiõigust, tuleb kontrollida
lg 4 põhiseaduspärasust osas, milles see võimaldab haldusaktiga piirata nimetatud põhiõigust. Omandipõhiõigust võib piirata üksnes seaduse või piirangu intensiivsusega vastavuses oleva selge ja täpse volitusnormi alusel antud määrusega.
lg-s 4 sätestatud volitus ei ole kooskõlas seadusereservatsiooni põhimõttega.
Seadusest ei saa tuleneda täitevvõimule volitust piirata põhiõigusi abstraktsete mõistete alusel haldusaktiga. 7. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Vanglas järelevalve teostamise võimaldamiseks on valvuril vaja näha kambrisse. Nõrk öövalgus on selle tagamiseks proportsionaalne meede. Silmaklappide kasutamise võimaldamine raskendaks isikute tuvastamist. Samuti on silmaklappide küljes oleva kummiga võimalik tekitada vigastusi, mistõttu on tegemist keelatud esemega VSKE § 641 lg 1 mõistes. Vanglas pole võimalik keelata kõiki nööride ja kummidega esemeid, kuid selliste esemete väljastamine peab olema põhjendatud ja vajalik. Silmaklapid ei ole vajalik ese nagu riided, vaid mugavusvahend. Silmaklapid on valmistatud mitmekordsest materjalist või paksendusega ning nendesse on võimalik peita keelatud esemeid. Kinnipeetavatele lubatud esemete hulgas ei ole reeglina sarnaseid tekstiilist esemeid, mille kihtide vahele saaks peita keelatud aineid või esemeid. 2) Kõrvatropid ohustavad vangla julgeolekut, kuna neid kasutades ei taju kinnipeetav enda ümber toimuvat selgelt ning ei pruugi kuulda vanglaametniku korraldusi. 3) VSKE § 7 lg 2 alusel võib vangla direktor avavanglas, avavangla osakonnas või uimastisõltuvusvabas osakonnas lubada kambri sisustusse sama paragrahvi lõikes 1 sätestamata esemeid, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kuna kaebaja viibis 5
Tartu Ringkonnakohus on pidanud kõrvaklappide ja -troppide ning silmaklappide keeldu põhjendatuks (30.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-52440 ja 09.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-1842). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 p 3 alusel.
lg 2 p-d 2, 4, 5 ja 6 ei ole praeguses vaidluses asjakohased, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus nende sätete põhiseaduspärasust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
lg 2 p 3 ja lg 4 vastuolus põhiseadusega.
lg-s 2 on sätestatud kooskõlas PS § 32 lg-tega 1 ja 2 omandipõhiõigusesse sekkumise alused kinnipidamiskohas. Vangistuse täideviimise eripärast tulenevalt on kinnipeetava omandiõiguse ulatuslikud piirangud vanglas vaieldamatult vajalikud. Kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole vastavalt
lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Nimetatud sättes peetakse silmas asju, mis süvendavad vangla julgeolekuriske või raskendavad oluliselt vanglas kehtestatud režiiminõuete täitmist.
Vangla julgeolekut tuleb mõista kõige laiemas tähenduses, sealhulgas hõlmab see ohtu kinnipeetavate ja vangla personali elule ja tervisele ning vangla inventarile. Vangla korda ohustavad näiteks asjad, mis ei too iseenesest kaasa julgeolekuohtu, kuid takistavad kinnipeetavate kohustuste täitmist (samas, § 15 komm 3.2).
VSKE § 641 p 1 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Kohtupraktikas on leitud, et asja ohtlikkuse hindamisel VSKE § 641 p 1 järgi on vanglateenistusel ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu lahendid haldusasjades nr 3-3-1-1-12 (p 12), nr 3-3-1-24-10 (p 12) ja nr 3-3-1-9509 (p 13)). Konkreetse asja keelatuse üle otsustamisel ei saa lähtuda kitsalt asja sihtotstarbest, kuna ka kinnipeetavale vanglas lubatud asi võib teatud viisil käsitsetuna olla kasutatav näiteks ründerelvana. Asja keelatus võib tuleneda ka selle eraldamisest mõnest muust asjast, mis on kinnipeetavale lubatud (samas, § 15 komm 3.2). Näiteks on Tartu Ringkonnakohus 21.09.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-1561 leidnud, et aluspesust eemaldatud püksikumm on vigastuste tekitamiseks sobiv nöör VSKE § 641 p 1 tähenduses. Kuna õigusaktis ei ole võimalik täpselt loetleda kõiki esemeid, mis võivad ohustada inimese või vangla julgeolekut vms, on
lg 4 alusel esemete keelamisel peab vangla igakordselt põhjendama, millis(te)le
Erinevalt vangla sisekorra eeskirjas kehtestatud loetelust on vangla kodukorra ehk haldusaktiga esemete keelamist kinnipeetaval võimalik vaidlustada. Selliselt on kinnipeetavale tagatud tõhus võimalus kaitsta oma õigusi, kui ta leiab, et neid on õigusvastaselt piiratud. 10. Silmaklappide ning kõrvatroppide ja -klappide keelamist on Tallinna Vangla kodukorra seletuskirjas põhjendatud asjaoluga, et need seavad ohtu vangla julgeoleku. Ringkonnakohtu hinnangul on seletuskirjas esitatud piisav motivatsioon selle kohta, miks vastavad nimetatud esemed
Halduskohus on vastavad põhjendused oma otsuses esitanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja võrdleb silmaklappe kinnipeetavale lubatud esemetega, millesse on samuti võimalik peita keelatud aineid ja esemeid või millest on võimalik eraldada ründerelvana kasutatavaid elemente, kuid siinjuures tuleb nõustuda vanglaga, et erinevalt riietest ja voodivarustusest on silmaklappide puhul tegemist eelkõige mugavusvahendiga. Ka kõrvatropid ja -klapid on mugavusvahendid. Neid kasutades ei kuule kinnipeetav talle vanglaametniku poolt antavaid korraldusi, mille täitmine on kinnipeetavale vangla julgeoleku tagamiseks kohustuslik (
Vangistustingimustes on paratamatu, et kinnipeetaval ei ole tema soovitud määral privaatsust ja eraldatust, sealhulgas võimalust viibida olmemürast ja muudest segavatest teguritest vabas keskkonnas. Kaebaja avaldustest järeldub, et tema ise norskab ning kambrikaaslased äratasid teda selle tõttu öösiti üles. Kaebaja pole väitnud, et pöördus probleemi lahendamiseks vangla meditsiiniosakonna ja vanglateenistuse poole, kuid sellega ei tegeletud. Kõnealust probleemi oleks tõenäoliselt olnud võimalik lahendada ka muul moel kui kambrikaaslaste huvides kõrvatroppide keelu tühistamist taotledes.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.