) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2
lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.
Hagi rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 8 lg 2, 65 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1, 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 145 lg 1 ja 164 lg 1. Kohus leiab, et hageja nõue lisanduva viivise väljamõistmiseks põhinõuet ületavas osas ei ole põhjendatud. Hagiavaldusest nähtub, et hagi esitamise aja seisuga oli viivis sissenõutavaks muutunud põhinõudest suuremas summas, kuid hageja on vähendanud viivisenõuet 2181 euroni, sidudes sisuliselt nõutava viivise põhinõude suurusega. Kohus leiab, et võlausaldaja õigused lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab 3
lõike 1 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lõike 4 järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Seoses hagi rahuldamisega tuleb
lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 1085 eurot, millest 500 eurot on riigilõiv ja 585 eurot hagimenetlusega seotud õigusabikulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 138,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 361,07 eurot, kokku 500 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud KR Haldus O. jurist Andrus Viilver, kes osutas õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis ning ajakuluga kokku 6,5 tundi. Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud suuruses (585 eurot). Kuna tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, seisnes vajalik ja põhjendatud õigusabi hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, milliste toimingute eest peab kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi ja õigusabikuluks seega 360 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja menetluskulude katteks välja mõista 860 (500 + 360) eurot.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine 4
Kuina kostjatele ei ole õnnestunud menetlusdokumente hagimenetluses registritesse kantud aadressidel kätte toimetada, on hagimaterjalid kostjatele kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjatele kätte toimetada avalikult.
lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.