KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise aeg ja 17.10.2018.a. avaliku e-toimiku kaudu koht Tsiviilasja number 2-18-528 Tsiviilasi R P avaldus avaldaja ja tema alaealiste laste L P ja E P suhtluskorra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Lõpplahendi tegemine hagita perekonnasjas Menetlusosalised ja nende Avaldaja: R P (isikukood xxx, xxx) Puudutatud isik: A A (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik: L P (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik: E P (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isikutele L P ja E P riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marika Jaanson (OÜ Advokaadibüroo Aktseptus, registrikood 12562588, asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn) Alaealiste elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti 54, 11414 Tallinn), esindaja Inga Šorikova esindajad RESOLUTSIOON
- Rahuldada R P avaldus osaliselt.
- Määrata kindlaks R P ning L P ja E P suhtluskord järgmiselt: - alates kohtumääruse jõustumisest veedavad L P ja E P oma isa R P iga kuu paaris nädala (
- ja 4.) laupäeva või pühapäeva kella 12:00-st kuni 15:00-ni. Isa võtab lapsed nende kodust ja toob nad tagasi koju; - alates 3 kuu möödumisest kohtumääruse jõustumisest veedavad L P ja E P oma isa R P iga kuu paaris nädala (
- ja 4.) laupäeva või pühapäeva hommikul kella 11:00-st kuni pühapäeval kella 19.00-ni. Isa võtab lapsed nende kodust ja toob nad tagasi koju; - vanemad lepivad kokku hiljemalt iga kuu paaris nädala neljapäevaks kas isa võtab lapsed laupäeval või pühapäeval; - pärast 6 kuu möödumist kohtumääruse jõustumisest veedavad L P ja E P oma isa R P iga kuu paaris nädala (
- ja 4.) nädalavahetuse alates laupäeva hommikul kella 11:00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni. Isa võtab lapsed nende kodust ja toob nad tagasi koju; - lastel on õigus kohtuda isaga ka väljaspool eelmistes punktides märgitud suhtlemisaegu, kui lapsed seda soovivad ja vanemad selles eelnevalt kokku lepivad; - vanemad suhtlevad üksteisega lapsi puudutavates küsimustes kas e-posti, SMS sõnumite või mõne muu elektroonilise sidevahendi kaudu. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta R P ja A A menetluskulud nende endi kanda.
- Jätta L P ja E P riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi kulud Eesti Vabariigi kanda.
- Jätta kohtumäärusega kindlaks määramata R P ja A A suurus. menetluskulude rahaline Edasikaebamise kord. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus käesolevale kohtumäärusele Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vaidlustamata asjaolud.
- R P ja A A kooselust sündisid xxx.a. tütar L P ja xxx.a. poeg E P.
- Pärast vanemate kooselu lõppu elavad lapsed koos emaga. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik.
- 11.01.2018.a. esitas avalduse kohtusse R P, milles ta palus kindlaks määrata tema ja laste suhtlemise kord järgmiselt: - avaldaja suhtleb lastega iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel selliselt, et võtab lapsed nimetatud nädalavahetuste reedel kl 17.30 – 19.00 nende kodunt või trennist ning toob lapsed tagasi pühapäeval kl. 17.30 – 18.
- Informatiivseid teateid vahetatakse lastega telefoni teel, vajadusel ka laste emaga; - avaldajal on õigus lastega veeta iga-aastaselt kolmenädalane periood avaldaja puhkuse ajal, teatades puhkuse täpse perioodi teisele vanemale esimesel võimalusel, sh. mitte hiljem kui 1 kuu enne puhkuse algust; - paaris aastatel veedavad lapsed isaga jõulupühad (
- –
- dets) ning paaritutel aastatel aastavahetuse (
- dets. – 01.jaan). Neil päevadel võtab isa lapsed kodunt kl 12.00 ning toob tagasi perioodi lõppedes kl 18.00; - lastel on õigus iga-aastaselt veeta lapsega isa sünnipäev (19.11); - paaris aastatel veedavad lapsed oma sünnipäeva emaga, paaritutel aastatel isaga. Viimati nimetatud juhul võtab isa lapsed nende kodunt kl 12.00 ning toob tagasi kl 19.00; - laste isal on alati õigus saada lastesse puutuvat teavet lapse emalt e-kirja ning telefoni teel.
- Avaldaja sõnul takistab laste ema lastel isaga suhelda pärast seda kui kohus otsustas jätta elatise väljamõistmise hagi avaldaja vastu rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu.
- A A sõnul ei ole ta kunagi takistanud lastel isaga suhelda ning nad tegidki seda kuni R P 2
(4)ise tegi lastega suhtlemises vea, misjärel pole lapsed enam isa juurde minna tahtnud. A A kinnitas kohtus, et ei tee ka edaspidi takistusi isal lastega suhelda.
- Kohus, olles menetlusosalised kohtus ära kuulanud, saatis A A ja R P nende nõusolekul perelepitusse. Perelepitus toimus vaid ühel korral, sest A A ei olnud valmis rahaliselt panustama perelepituse läbiviimisse.
- Advokaat Marika Jaanson leidis, et kuigi lapsed olid temaga kohtumisel isaga suhtlemise osas tõrksad, mida advokaadi arvates tingib eelkõige isa uue lapse suhtes tekkinud armukadedus, ei välistanud lapsed vanemate vahelise pingete lahendamisel isaga kohtumist, kuid E P arvas, et isa võiks vahel ka ainult temaga tegelda. Nimetatust tulenevalt ei pidanud laste esindaja õigeks määrata isa ja laste suhtlemise korda viisil nagu isa seda taotles, vaid leidis, et suhete taastamine isa ja laste vahel peaks olema etapiviisiline.
- Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja oli seisukohal, et avaldajal ja lastel on omavahel õigus suhelda, kuid suhtluskord isaga tuleks kindlaks määrata laste päevakava arvestades ning lapsi säästes. Kohtumääruse põhjendused.
- Avaldaja ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel juhindub kohus PKS § 143 lõikest 1, mille kohaselt on lastel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda oma lastega isiklikult. Lapsest lahus elava vanema õigus oma lastega suhelda, tuleneb seega vanema ja laste vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Kohus on aga seisukohal, et hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval vanemal, sest lastest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lastega koos olla. Vaatamata eeltoodule peavad vanemad ühe vanema lahuselu korral laste heaolu silmas pidades kokku leppima, kuidas korraldada laste elu vanemate lahuselu korral parimal viisil nendes küsimustes, milles neil ühine hooldusõigus säilib. Mõlemad vanemad peavad oma vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lastega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lastel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati laste ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lastele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi ka kahjustada laste loomupärast suhet teise vanemaga.
- Vastavalt Riigikohtu 09.11.2011.a. määruse 3-2-1-83-11 punktidele 21 ja 22 määrab kohus vanema ja lapse suhtlemist korraldades vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lõike 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg (sh kestus ja sagedus) ning lapse üleandmise kord. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lastega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne.
- Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul määrata avaldaja ja laste suhtluskord kindlaks sujuvalt suurendades järkjärgult avaldaja ja laste koos veedetavat aega, sest isa ja lapsed ei ole juba kuid üksteisega suhelnud, millest tulenevalt on lapsed isast ka mingil määral võõrdunud. Kohus leiab, et avaldajal tuleb arvestada sellega, et lapsi ei saa vanemaga suhtlema sundida, mistõttu peab just vanem kui elukogenum inimene leidma vahendid ja viisid lastega usalduslike suhete taastamiseks ja käituma lastega suheldes viisil, et lapsed tahaksid temaga suhelda. Pealegi peab lahus elava vanema suhtluskord lastega olema reguleeritud nii, et see ei segaks laste igapäevast tegevust, s.o. koolis käimist ja 3
(4)huviringidest või treeningutest osavõttu, samuti vaba aja veetmist sõprade ja selle vanemaga, kellega lapsed koos elavad.
- Eeltoodust tulenevalt määrab kohus R P suhtluskorra kindlaks L P ja E P nii, et esialgu, s.o. 3 kuu vältel kohtub avaldaja lastega kahel nädalavahetusel kuus, kuid ühel nädalavahetuse päeval ja 3 tundi korraga, järgmised 3 kuud suhtleb isa lastega kahel nädalavahetusel kuus, ühel nädalavahetuse päeval pikemat aega ning lõpuks ka kahel nädalavahetusel kuus koos ööbimistega. Menetluskulude jaotamine.
- Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita perekonnaasjas teeb kohus lahendi laste huvides, peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud, v.a. alaealiste laste riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda, nende endi kanda.
- Kuna kohus jätab vanemate menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus lõpplahendis kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Alaealise õigusabikulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 4
(4)