Obsah (13)

§ 468§ 407§ 317§ 444§ 448§ 173§ 163§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-125893 T

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Menetluskulude jaotus
2. Rahuldada hageja KREEDIX OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
3. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 93% ulatuses kostja A T kanda ja 7% ulatuses hageja KREEDIX OÜ kanda.
4. Välja mõista kostjalt A T hageja KREEDIX OÜ kasuks menetluskuludena 790,50 eurot, millest moodustub riigilõiv summas 465 eurot ja õigusabikulud summas 325,50 eurot (käibemaksuta).
5. Välja mõista kostjalt A T hageja KREEDIX OÜ kasuks viivis menetluskulude 790,50 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA KREEDIX OÜ nõuab 16.04.

1. a esitatud hagis A T vastu 4 453,50 euro suuruse põhivõlgnevuse, 300 euro suuruse leppetrahvi ja 3 291,33 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb B OÜ ja M AS vahel suuliselt sõlmitud müügilepingust ja 20.12.
2. a kirjalikult sõlmitud maksekokkuleppest. Kostja on B OÜ esindaja ning maksekokkuleppe kohaselt deebitor/solidaarvõlgnik. Kostja on jätnud müügilepingust ja maksekokkuleppest tulenevad kohustused täitmata.

§ 407

lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte 2/4 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 08.08.2018. a kostjale kätte toimetatud

§ 317lg 5 alusel väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (tl 51).

Nimetatud dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 23.08.

1. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 12.09.
2. a) vastanud. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et põhivõlgnevuse (5 344,35 eurot) moodustas võlgnevus summas 3 591,33 eurot, viivised summas 1 020,38 eurot ja menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest 732,64 eurot. Kostja tasus hagejale 890,85 eurot, mis läks menetluskulude ning osaliselt viivise katteks. Sellest tulenevalt on hageja sõnul põhivõlgnevus 4 453,50 eurot. Põhivõlgnevus sisaldab seega arvetest tulenevat võlgnevust summas 3 591,33 eurot ja ülejäänud viivist summas 862,17 eurot (1 020,38 – 158,21). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist summas 3 291,33 eurot. Antud juhul tuleks viivisenõue kokku 4 153,50 eurot (862,17 + 3 291,33) ning see ületab põhinõuet. Kohus leiab, et põhivõlgnevus on 3 591,33 eurot (arvetest tulenev võlgnevus) ning viivis ei tohi ületada põhinõuet. Lähtudes üldlevinud kohtupraktikast ja hea usu põhimõttest, mõistab kohus kostjalt välja viivise üksnes põhinõude ulatuses. Ebamõistlikult suure viivise nõudmine ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Võlausaldaja peab olukorras, kus nõutav viivis ületab põhivõlgnevust põhistama, et nõutavas suuruses viivis on põhjendatud ning tal on tekkinud põhinõuet ületavas osas kahju. Hageja ei ole sellise kahju teket põhistanud. Eeltoodust tulenevalt, tuleb sissenõutavaks muutunud viivist vähendada põhinõudeni ehk 3 591,33 euroni. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448

lg-st 41.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 93% ulatuses kostja ja 7% ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 500 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 350 (käibemaksuta) eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 790,50 eurot, millest moodustub riigilõiv summas 465 eurot ja õigusabikulud summas 325,50 eurot (käibemaksuta). 3/4 Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4/4