Obsah (4)

§ 37§ 8§ 115§ 48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-3261 Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2018, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtuasi XX kaebus kohtutäit

) § 48 kohaselt täitemenetluste lõpetamiseks.

1. Seoses kohtutäituri tasu ja täitekuluga selgitas maakohus, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Vastavalt KTS § 29 lg-le 1 koosneb kohtutäituri tasu menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt tasub menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse tasude suurused on sätestatud KTS §-des 34 –
2. Elatise sissenõudmise eest makstava tasu suurus on sätestatud KTS §-s
3. Nimelt on KTS § 37 lg-s 1 sätestatud, et elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Kohtutäituri tasu nõutakse rahalise nõude puhul sisse koos nõudesummaga.
4. Maakohus leidis, et kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude väljamõistmise otsused kõnealustes täitemenetlustes on kooskõlas seadusega. Kohtutäituril on õigus mõista 3 võlgnikult välja kohtutäituri tasu ja täitekulu ning kohtu hinnangul on kohtutäitur õiguspäraselt mõistnud
5. jaanuari
6. a otsustega võlgnikult välja mõlemas täiteasjas kohtutäituri põhitasuna 416 eurot 40 senti koos käibemaksuga (kooskõlas KTS § 37 lg-ga 2 ja §-ga 35), kohtutäituri menetluse alustamise tasu summas 300 eurot koos käibemaksuga (kooskõlas KTS § 37 lg-ga 1) ja täitekulu summas 1 euro 31 senti (kooskõlas

§ 37lg 1 p-ga 2).

Samuti on seadusega kooskõlas kohtutäituri täiendava põhitasu suurus 416 eurot 40 senti pärast vabatahtlikuks nõude täitmiseks antud tähtaja möödumist. Kohus asus seisukohale, et põhjendatud ei ole avaldaja kaebus osas, milles avaldaja hinnangul on kohtutäitur kahel järjestikusel korral esitanud muutumatul kujul püsinud rahalised nõuded, kuigi kohtutäituri arveldusarvele on vangla raamatupidamise poolt ülekandeid tehtud. Kohtutäitur on välja toonud, et kohtutäituri ametialasele pangakontole on vanglate osakonnast laekunud maksed 28. veebruaril 2018 ning 12. märtsil 2018. Seega on laekumised toimunud pärast kaevatava kohtutäituri otsuse tegemist ning avaldaja kaebuses esitatud väited nagu oleks kohtutäitur mõistnud võlgnikult korduvalt välja kohtutäituri tasu või jätnud põhinõude arvestamisel laekumised arvestamata, on põhjendamatud. 15. Maakohtu hinnangul koostas kohtutäitur

§ 8lg 1 kohaselt 1.

veebruaril 2018 õiguspäraselt võlgniku pangakontode arestimise aktid, kuivõrd nimetatud tähtajaks nõude vabatahtlikku täitmist ei toimunud.

§ 115

lg 1 kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole.

§ 115

lg 2 kohaselt arestitakse konto arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses ning kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Asjaolu, et kohtutäitur arestis võlgniku pangakontod, ei aseta võlgnikku meelevaldselt majanduslikult halvemasse olukorda.

§-d 130 – 136 sätestavad erisused sissetuleku arestimise osas ja eeltoodud sätete põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.

§-dest 130 – 136 tulenev miinimumkaitse ei laiene võlgnikule, kes on teise isiku ülalpidamisel või viibib kinnipidamisasutuses. Käesoleval juhul viibib avaldaja kinnipidamisasutuses riigi ülalpidamisel ja

§-dest 130 – 136 tulenevad sissetuleku arestimise erisused võlgnikule ei laiene. Avaldaja isiklikku arveldusarve/kasutuskonto arestimist kinnipidamisasutuses ei saa pidada põhjendamatuks ja meelevaldseks. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
2. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et täitemenetlused ei ole olnud õiguspärased. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kohtutäituri esitatud põhinõude suurus on olnud kahel korral muutumatu, kuigi on vangla raamatupidamisest kanti võlgnikule laekunud rahast 50 % täitenõueteks. Võlgnik rõhutab, et kannab karistust Tartu vanglas, osaleb õppetöös ning tal puudub sissetulek ja tööga kindlustatus. Seega ei ole võlgnik võimeline vanglast taotlusaluseid nõudeid täitma. Võlgnik peab põhjendamatuks tema isikliku arveldusarve/kasutuskonto arestimist kohtutäituri poolt. Maakohus on tuginenud määruse motiveerimisel üksnes kohtutäituri seisukohtadele ega ole võlgniku esile toodud asjaolusid ja väiteid arvestanud. Menetluse edasine käik
3. Puudutatud isikud vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4 Ringkonnakohtu põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaebuses esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ja teinud põhjendatud kohtulahendi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti käsitlenud kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise ning võlgniku pangakontode arestimise eeldusi ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks praegusel juhul tuleb pidada kohtutäituri
7. veebruari
8. a otsust õiguspäraseks. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.
9. Määruskaebuses on võlgnik üksnes korranud maakohtus esitatud väiteid ega ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks ja järelduseks, et kohtutäitur on rikkunud võlgniku õigusi või et täitemenetlusi oleks alustatud või viidaks läbi õigusvastaselt. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei tulene seadusest erisusi täitemenetluste algatamata jätmise kohta isikute suhtes, kes viibivad kinnipidamisasutuses või kellel puudub regulaarne sissetulek. Samuti ei anna need asjaolud alust

§ 48kohaselt täitemenetluse lõpetamiseks.

Avaldajalt elatisevõla sissenõudmist ja selleks arveldusarve arestimist kinnipidamisasutuses ei saa seetõttu pidada põhjendamatuks ja meelevaldseks. Kolleegium on samuti nõus sellega, et kohtutäitur on KTS §-de 35 ja 37 alusel õiguspäraselt otsustanud võlgnikult nõuda mõlemas täiteasjas kohtutäituri põhitasu, kohtutäituri menetluse alustamise tasu, täitekulu ja täiendavat põhitasu pärast vabatahtlikuks nõude täitmiseks antud tähtaja möödumist. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et vanglate osakonna maksed, millele kaebaja viitab, on laekunud

1. veebruaril 2018 ning
2. märtsil 2018 ehk pärast kaevatava kohtutäituri otsuse tegemist ja seepärast ei ole õige avaldaja väide, nagu oleks kohtutäitur jätnud põhinõude arvestamisel need laekumised arvestamata. Ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal kõigi maakohtu seisukohtadega ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata.
3. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (TsMS § 172 lg 10). TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Toimikust nähtuvalt puuduvad sissenõudjatel TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5