← Eesti

2-18-15573/9

Obsah (11)§ 427§ 424§ 423§ 425§ 426§ 168§ 150§ 372§ 663§ 657§ 371

Tsiviilasi nr: 2-18-15573 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-18-15573 Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2018, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots,

§ 427). Asjaolud 1.

28.09.2018 esitas JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) Pärnu Maakohtule vastuhagi tsiviilasjas nr 2-18-8018 Advokaadibüroo Lentsius&CASUS vastu kohustuse täitmise puudumise tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes.

  1. 16.10.2018 kohtumäärusega määras Pärnu Maakohus, et esitatud vastuhagi menetletakse eraldi hagina. Tsiviilasi kannab käesoleva tsiviilasja nr 2-18-15573 numbrit.
  2. 18.10.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse hagiavalduse tagasivõtmiseks. Avalduse kohaselt ei ole hagiavaldust käesoleva ajani menetlusse võetud, seega pole kohus teinud RLS § 15 lg 2 p 4 tähenduses toimingut, mille tegemiseks hageja riigilõivu tasus ja hagejal on õigus tasutud riigilõivusumma tagastamisele kogu ulatuses. Hageja palub tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Maakohtu määrus
  3. Pärnu Maakohtu jättis 01.11.2018 määrusega hagiavalduse läbi vaatamata, hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 325 eurot rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus määras edastada määrus hagejale ja teadmiseks kostjale.
  4. Määruse põhjenduste kohaselt võib hageja

§ 424lg 1 kohaselt hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

Seega ei ole käesolevas asjas vajalik kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks.

§ 423

lg 1 p 2 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.

§ 425

lg 1 sätetel jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.

§ 426

lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 6. Kuna hageja on 18.10.2018 esitanud kohtule hagi tagasivõtmise avalduse, siis

§ 423lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata.

7. Menetluskulud jäävad hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 325 eurot. Kostja menetluskulusid kandnud ei ole. 8. Hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja viited

§ 150l g 1 p 2 ja riigilõivuseadusele ei ole asjakohased. 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-18-15573 9. Kohaldamisele ei kuulu

§ 150

lg 1 p 2, sest nimetatud sätte kohaldamisalasse kuuluvad juhtumid, kui hagi ei võeta menetlusse. Käesoleval juhul kohus ei keeldu hagi menetlusse võtmisest, vaid jätab hagi läbi vaatamata hageja enda avalduse alusel. 10. Kohaldamisele kuulub

§ 150lg 1 p 3.

Nimetatud säte on erand hagimenetluses ning riigilõivu ei tagastata kui hageja võtab hagi tagasi. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 325 eurot. Hagi läbivaatamata jätmisel hageja avalduse alusel ei oma tähtsust, kas kohus on avalduse esitamise ajaks võtnud hagi menetlusse või teinud näiteks puuduste kõrvaldamise määruse

§ 372lg 1 tähenduses.

  1. Kuna käesolevas hagis esitatud nõuded olid algselt esitatud vastuhagina tsiviilasjas nr 2-18-8018, siis edastab kohus käesoleva kohtumääruse teadmiseks ka kostjale. Määruskaebus
  2. Hageja esitas Pärnu Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada, so resolutiivosa p 1 ja p 2 osas ning teha uus määrus, millega tagastada hageja poolt 28.09.2018 esitatud hagiavaldus, rahuldada taotlus riigilõivu tagastamise kohta ning tagastada JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotivarasse (vastu)hagilt tasutud riigilõiv summas 325 eurot.
  3. Määruskaebuse kohaselt on maakohus kohtumääruse tegemisel kujundanud ebaõige lähtekoha ja jätnud hagi

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus saab jätta läbi vaatamata hagi, mis on kohtu poolt enne menetlusse võetud. Kuna kohus ei teinud vastuhagi menetlusse võtmise kohta määrust, ei ole vastuhagi kohtu menetluses kunagi olnud. Seega on maakohus kohaldanud vääralt

§-i 423 lg 1 p 2 sätet. Antud säte reguleerib olukorda, kui hageja võtab hagi kohtu menetlusest tagasi pärast hagi menetlusse võtmist kohtu poolt. Hagi osas, mida ei ole kohtu poolt määrusega menetlusse võetud, ei saa menetlust lõpetada.

  1. Kuna väär on maakohtu käsitlus hagi läbi vaatamata jätmise osas, siis on väär ka maakohtu käsitlus riigilõivu tagastamata jätmise kohta.
  2. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel kohaldamata

§ 150

lg 1 p 2 ning kohaldades

§ 150lg 1 p 3.

16.

§ 424

ei reguleeri olukorda, kus hagi võetakse tagasi enne, kui kohus on teinud menetlustoiminguid hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Seetõttu tuleb sellises olukorras riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel lähtuda

ja RLS vastavast regulatsioonist, kus avaldust ei võeta menetlusse.

  1. RLS läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 4, 5 ja 6). RLS § 15 lg 1 p 4 näeb ette, et riigilõiv tagastatakse kogu ulatuses, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne toimingu läbivaatamist.
  2. Kuigi

-s puudub analoogne säte, nagu on kirjas RLS § 15 lg 1 p-s 4, tuleb määruskaebuse esitaja hinnangul antud juhul olukorras lähtuda samuti RLS vastavast põhimõttest, et menetlustoimingult (ette) tasutud lõiv kuulub tagastamisele olukorras, kus hageja võtab hagi tagasi enne, kui kohus on hagi menetlusse võtnud. 19. Eeltoodule tuginedes leiab pankrotihaldur, et tema poolt esitatud riigilõivu taotluse osas kuulub kohaldamisele

§ 150

g 1p 2 ning kuna kohus ei pidanud tegema RLS § 15 lg 2 p 4 tähenduses toimingut, mille tegemiseks pankrotihaldur riigilõivu tasus, on pankrotihalduril õigus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivusumma tagastamisele kogu ulatuses, s.o summas 325 eurot. 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-18-15573 Menetluse edasine käik 20. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 21. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab

§ 657

lg 1 p 2, § 659, § 667 alusel, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ringkonnakohus saab ise teha uue määruse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning teha selles osas uus määrus, millega määrata, et kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, tagastab hagejale tema poolt esitatud hagiavalduse koos lisadega (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu) ning hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 22. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. 23. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et kuna praegusel juhul ei olnud maakohus hagiavaldust menetlusse võtnud, ei saanud seda ka

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätta.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et

§ 423

lg 1 reguleerib (ainult) nende hagide läbivaatamata jätmist, mis on võetud kohtu menetlusse, kuigi hagi tagasivõtmist reguleeriv

§ 424lg 1 kohaldub ka menetlusse võtmata hagidele.

24. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul oleks maakohtul eeltoodut arvestades tulnud hageja poolt esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. 25.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

  1. Hageja avaldusest hagi tagasivõtmiseks nähtub selge soov, et kohus hagiavaldust menetlusse ei võtaks. Seega ei ole hagiga taotletava eesmärgi saavutamine (enam) võimalik hageja enda huvi puuduse tõttu, mistõttu tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda ning hagiavaldus koos lisadega hagejale tagastada. Tagastamist ei toimu elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul.
  2. Eeltoodust tulenevalt saab nõustuda ka selle määruskaebuse väitega, et ekslik on maakohtu otsustus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamata jätmise kohta.
  3. Kuna hagi ei ole maakohtu menetlusse võetud, ei ole kohus teinud toimingut, mille tegemiseks riigilõiv tasuti. Arvestades, et maakohtul oleks tulnud hagi menetlusse võtmisest keelduda, tulnuks eeltoodust tulenevalt rahuldada ka riigilõivu tagastamise taotlus. 29.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

  1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 28.09.2018 esitatud (vastu)hagilt tasunud riigilõivu summas 325 eurot (tlk 92) ning hageja on taotlenud selle tagastamist.
  2. Arvestades, et hageja on hagi enne selle menetlusse võtmist tagasi võtnud, kohus keeldub selle menetlusse võtmisest, hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks ning juhindudes RLS § 15 lg 1 p 4 ja

§ 150lg 1 p 2 tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldada.

Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 325 eurot kanda JGC Forest OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr EE582200221040863361. 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-18-15573 32. Kuna määruskaebus rahuldatakse, on hagejal õigus taotleda sellelt tasutud riigilõivu tagastamist tulenevalt

§ 150lg 1 p 5.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 33. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt

§ 427

. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.