KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-6436 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Kesküla ja St

§ 25lg 2 järgi 18.

veebruaril 2018 toime pandud teo eest),

1. juulil 2018 kell 18.07 Tallinnas XXX asuvas S AS kaupluses XXX, alustas ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdes kassadest mööduda kauba (2 SFF Grapefruit koguväärtusega 2,78 eurot, 2 metallpakendit C koguväärtusega 0,20 eurot; Gin Long Drink koguväärtusega 3,29 eurot, plastpakend B koguväärtusega 0,10 eurot, kogumaksumusega kaupa summas 6,37 eurot) eest maksmata. Turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja kaup on kauplusele rikkumata kujul tagastatud. Samuti Maksim Seleznjov isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt,
2. juulil 2018 kell 15.56 Tallinnas XXX asuvas A AS kaupluses XXX, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdes kauba eest maksmata kassadest möödudes ära võtta kauplusele kuuluvat kaupa, nimelt 6 pakki kohvi Luxus 500 g kogumaksumusega 21,54 eurot, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup on kauplusele rikkumata kujul tagastatud. Sellega pani Maksim Seleznjov toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, s.o KarS §

KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohtu
2. oktoobri 2018 otsusega lühimenetluses tunnistati Maksim Seleznjov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Maksim Seleznjovi kinnipidamise päev 16.07.2018.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Maksim Seleznjovi kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 03.10.2018.a/17.10.2018.a kohtuotsus ulatuses, milles Maksim Seleznjov tunnistati KarS §

§ 25

lg 2 järgi süüdi ning teha uus kohtuotsus, millega mõista Maksim Seleznjov õigeks. Apellatsiooni mitterahuldamise puhul jätta osa menetluskuludest riigi kanda. 3.1 Harju Maakohtu 03.10.2018.a/17.10.2018.a kohtuotsust tuleb tühistada, kuna esimese astme kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust KrMS § 338 p 2 ja § 340 lg 1 mõttes. Nimelt, on Harju Maakohus valesti kvalifitseerinud apellandi teod süstemaatilise varguse katsena KarS §

§ 25lg 2 järgi. 3.2 Süstemaatiline vargus Kar

S § 199 lg 2 p 9 kontekstis eeldab ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmist vähemalt kolm korda. Ei ole põhjendatud Harju 2 Maakohtu seisukoht, et teo kvalifitseerimine varguse katsena ei välista selle arvesse võtmist tegude süstemaatilisuse hindamisel. Varguste süstemaatilisus eeldab tegelikult vähemalt kahe varasema varguse lõpuni viimist. Ka Riigikohus räägib KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis vähemalt kolmest vargusest, mitte kolmest varguse katsest (3-1-1-66-13 p 6.2) mõistliku ajavavahemiku jooksul. Karistusregistri teatisest nähtub, et viimane vargus, mida apellant on toime pannud oli aastal

1. Pärast seda oli ta korduvalt (ja viimasel ajal ekslikult) karistatud süstemaatiliselt toime pandud varguse katsete eest. 3.3 Apellandi puhul ei saa rääkida varguste süstemaatilisusest, kuna
2. aastast on möödunud niivõrd palju aega. Apellandi tegude puhul on tegelikult tegemist vaid varguste katsete süstemaatilisusega, mis ei ole KarS § 199 lg 2 p 9 alusel karistatav. Apellant ei vaidle vastu, et ta on võtnud vähe väärtuslikke asju AS S XXX ja A AS XXX, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Kuid karistusregistri teatis näitab selgelt, et apellant ei tegutse juba ammu eesmärgiga vallasasju omastada ja kehtestada nende üle oma valdust. Apellant laseb teadlikult end iga kord turvatöötajatel kinni pidada, eesmärgiga saada arestimajja või vanglasse, kus ta saab vajadusel süüa ja ööbida. Kuna teod XXX ja XXX ei jäänud katse staadiumisse apellandist sõltumatutel põhjustel, vaid ta tahtlikult ja aktiivselt provotseeris turvatöötajaid enda kinnipidamisele, ei ole varguse subjektiivne süüteo koosseis täidetud ja kohus ei tohtinud apellandi ütlustele toetuda varguse katse subjektiivse koosseisu tuvastamisel. Seega tuleb Harju Maakohtu 03.10.2018.a/17.10.2018.a kohtuotsus tühistada ja apellant süstemaatilises varguses õigeks mõista. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11; 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 4.
4. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud apellatsioonil puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega, kuivõrd maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Kaitsja asjakohatud ja kohtupraktikast hälbivad väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Tuvastatavad ei ole ka kriminaalmenetlusõiguse rikkumised. Seetõttu puudub kolleegiumil alus maakohtu seisukohti revideerida ka apellatsiooni väidetest sõltumatult, tuginedes KrMS § 331 lg-le
5. 3 4.2 Apellatsioonis esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus esmalt, et KarS §-s 25 sätestatud süüteokatse regulatsioon laiendab eriosa koosseise selliselt, et karistatav ei ole mitte ainult vastava süüteo lõpuleviimine, vaid juba selle vahetu alustamine. Juba seetõttu on kaitsja taotlus Maksim Seleznjovi õigeks mõistmiseks õiguslikult asjakohatu. Lisaks ei tugine kaitsja väited süüdistataval vallasasjade omastamise ja nende üle valduse kehtestamise eesmärgi puudumisest kriminaaltoimiku materjalil. Tegu jäi katse staadiumisse Maksim Seleznjovist sõltumatutel põhjustel, mistõttu ei saa antud juhul rääkida ka süüteokatsest loobumisest. Vandeadvokaadi tõlgendus Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-66-13 pinnalt varguse katse süstemaatilisuse mittekaristatavuse osas on meelevaldne.
6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
7. Kaitsja esitas taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud summas 100 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata ja seda järgmistel põhjustel. Riigi õigusabi osutamise korral on kaitsja kohustatud RÕS § 22 lg-st 1 p 4 tulenevalt esitama põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Sama paragrahvi lg-st 7 nähtub riigi õigusabi andmise otsustanud menetleja kohustus kontrollida advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrata advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva tasu põhjendatud suurus ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude suurus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks üksnes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaitsja töö mahtu ja kvaliteeti. Arvestades kaitsja töö õiguslikku argumentatsiooni ja kvaliteeti, ei saa selle eest tasu maksmist pidada KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks, mistõttu puudub alus seda kulu kaitsjale hüvitada. Kolleegiumi taoline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustega nt 3-1-1-72-10 p 18; 3-1-1-99-
8. /allkirjastatud digitaalselt/ 4