Obsah (4)
§ 422§ 63§ 68§ 871Kriminaalasi nr 1-16-4139 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2018, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.11.2018) Kriminaalasja number 1-16-413
§ 422
lg 1 järgi (09.12.2015 episood); § 424 järgi (29.09.2015 episood) ja § 4231 järgi (07.09, 29.09, 09.12.2015 episoodid) ja karistuseks mõistetud
§ 63lg 1 alusel 3 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Raldi Uibole mõistetud karistust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti Raldi Uibo karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2015-17.02.2016, s.o 2 kuud 8 päeva. Ärakandmisele kuulus 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust. Kandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti 06.10.2016, mil kohus tühistas elektroonilise valve, millega oli vahistamine asendatud ja valis taas tõkendiks vahistamise. 1
(3)Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4139 tühistati Harju Maakohtu 06.10.
- a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-4139 osaliselt. Kohus tühistas otsuse Raldi Uibole
§ 422
lg 1, § 424 ja § 4231 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest
§ 63
lg 1 alusel
§ 422lg 1 järgi mõistetud karistuse osas.
Kohus mõistis Raldi Uibole
§ 422
lg 1, § 424 ja § 4231 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest
§ 63
lg 1 alusel raskeima seadusesätte, s.o
§ 422lg 1 järgi karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, st 2 aasta 6 kuuni.
§ 68
lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2015-17.02.2016, s.o 2 kuud 8 päeva. Muus osas jäi Harju Maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 04.04.
- a. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.10.2016 ja lõpeb 28.01.
- 09.11.2018 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Raldi Uibo isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 26.11.
- Süüdimõistetu selgitas, millised on tema plaanid vabaduses. Süüdimõistetul on elu- ja töökoht Soomes. Väidetavalt elavad ka tema laps ja lapse ema Soomes. Alkoholi ja narkootikume soovib edaspidi vältida. Ta usub, et keskkonnavahetus ja vanade tuttavate vältimine mõjub hästi. Oma varasematesse valikutesse suhtub halvasti, on saanud aru oma tegude tõsidusest. Prokurör ei pidanud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist vajalikuks. Vangla on iseloomustanud Raldi Uibot positiivselt. Ta on läbinud vanglas sotsiaalprogramme, omandanud haridust ja plaatija kutse, läbinud vabanemiseelse nõustamise ning töötanud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses on tal toetav tugivõrgustik. Tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on vangla iseloomustuse kohaselt keskmine. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole otstarbekas, kuna Raldi Uibo soovib asuda tööle Soome ja saab seeläbi toetada oma tütart, kes on prokurörile teadaolevalt vanavanemate kasvatada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Raldi Uibo ja prokuröri, leiab, et Raldi Uibo suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
§ 871
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Raldi Uibo kannab praegu 2 aasta 3 kuu 22 päeva pikkust karistust. Varasemalt on teda karistatud vähemalt 1-aastase vangistusega Pärnu Maakohtu 30.12.2008. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-10171. Seega on täidetud formaalsed alused Raldi Uibo suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada
§ 871
lg 1 p 3 sätestatut, s.t kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Raldi Uibot on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Varasemad karistused on mõistetud varguste, väljapressimise, joobeseisundis 2
(3)mootorsõiduki juhtimise, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, kehalise väärkohtlemise ja süütamise eest. Seega suure hulga erinevate süütegude eest, mille eest mõistetud karistused, sealhulgas reaalne vangistus, ei ole avaldanud soovitud mõju, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab Raldi Uibo inimese surma põhjustamise eest liiklusnõuete rikkumise tõttu ja joobes ning juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Karistuse kandmise ajal on Raldi Uibo läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi. Ta on mõistnud sõltuvusainete tarvitamise ning õigusvastase käitumise vahelist seost, annab oma varasemale käitumisele negatiivse hinnangu ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Raldi Uibo soovib pärast karistuse ärakandmist minna elama ja tööle Soome. Eeltoodu kinnituseks on kohtule saadetud tööandja garantiikiri. Välisriiki tööle suundumine suurendab tema väljavaateid õiguskuulekaks käitumiseks. Keskkonnavahetusega katkeksid ka suhted negatiivset mõju avaldavate tuttavatega. Seega ei oleks kinnipeetava tulevikuplaane arvesse võttes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ja võib tuua Raldi Uibole hoopis negatiivseid tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Raldi Uibo suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)