← Eesti

2-16-108476/103

Obsah (9)§ 232§ 657§ 651§ 654§ 652§ 272§ 163§ 171§ 175

Tsiviilasi nr: 2-16-108476 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2018, Tallinn T

§ 232lg-le 1, § 442 lg-le 8 ja 436 lg-le 1.

Otsusest ei ole üheselt aru saada, mis osas ei vastanud tellitud tööd lepingutingimustele ja milles seisnes hageja kahju. Kostja teostas kõik tööd kokkulepitud mahus, professionaalselt ja hageja juhiste järgi ning hageja materjale kasutades. Maakohus tugines ebaõigesti vaid hageja rahastatud ja tellitud auditile, mis ei anna vastuseid asjas tähtsust omavatele küsimustele. Kostjalt ei tellitud fassaadi põhjalikku remonti, vaid üksnes selle värvimine. Vastus apellatsioonkaebusele 19. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 20. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuistungil pooled ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada

§ 657lg 1 p 2 järgi menetluskulude jaotuse osas.

Maakohtu otsuse resolutsioonis tuleb parandada ebaõige kostja ärinimi. Ülejäänud osas apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 21. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus hagi rahuldas (

§ 651lg 1).

22. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus hagi rahuldas ja selles osas maakohtu otsuse põhjendusi

§ 654

lg 6 järgi ei korda.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles hagi rahuldati. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust. Järgnevalt vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele. 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-108476
  1. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus ei hõlma seda, et kohus peaks poolele selgitama, et tal tuleb esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid. Kuna apellatsioonimenetluses on kostjal esindajaks vandeadvokaat, siis oleks saanud vähemalt apellatsioonimenetluses soovi korral esile tuua konkreetsed tõendid ja esitada taotluse nende vastuvõtmiseks või vajadusel ekspertiisi määramiseks. Kostja on ainult soovinud ringkonnakohtult oma seadusliku esindaja ülekuulamist vande all, millest ringkonnakohus 21.05.2018 määrusega keeldus. Kostja seaduslik esindaja on maakohtu menetluses osalenud ja kohtuistungil oma seletuse andnud.
  2. Pooled ei vaielnud, et nende vahel oli töövõtuleping hagejale kuuluva hoone tellistest välisfassaadi värvimiseks (VÕS § 635). VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ja lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi ja lg 2 p 2 järgi kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei vasta töö lepingutingimustele siis, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ning mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Täpsetes kvaliteedinõuetes pooltevahelise kokkuleppe olemasolu pole tõendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja poolt teostatud tööd ei vastanud omadustele, mida tellija soovis ja mida saab värvimistööde puhul lugeda tavapärasteks. Hageja on esile toonud, et ta soovis, et fassaad oleks kaetud alus- ja pealisvärviga, mis ei kooru ja katab hoonet ühtlaselt. Kostja kui värvimistöödega tegelev professionaalne töövõtja pidi sellest aru saama. Kostja ei eita, et ta tegeleb värvimistöödega ja on selle ala asjatundja ning teda soovitas hagejale värvi müüja. Eeltoodu tõttu võis tellija mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele. Värvi koorumine seinalt mõne kuu möödumisel töö tegemisest viitab, et töö oli oluliste puudustega ja ei vastanud hageja poolt soovitud tulemusele ega ka tavapäraselt värvimistööde tegemisega saavutatavale tulemusele.
  3. Maakohus on õigesti hinnanud tõendina hageja poolt esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi PP auditit (I kd, tl 91-98) kostja poolt teostatud tööde kohta. Tegemist on eriteadmisi omava isiku arvamusega, mis on

§ 272lg 2 järgi dokumentaalne tõend.

Kostja väited auditi teinud isikul vastavate teadmiste puudumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. 26. Kolleegium ei nõustu kostja väidetega, et maakohus on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused jätnud tuvastamata. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus töövõtulepingut, värvides hageja hoone viisil, mis ei vastanud kvaliteedinõuetele, kuna fassaadi parandused olid tegemata ja värv koorus. Eelneva tõttu tekkis hagejale kahju, milleks oli hageja poolt kostjale makstud tasu töö ja materjalide eest ning hageja tehtud kulutused värvi ostmiseks ja asjatundja arvamuse saamiseks. Kulutused värvile ja materjalidele ning kostjale makstud töötasu osutusid kasutuks ja hageja selgitas, et ta on pidanud hoone laskma uuesti värvida. Kostja poolt tehtud töö kohta auditi tellimise kulu on VÕS § 128 lg-s 3 sätestatud kulu kahju kindlaks tegemiseks. Kolleegiumi arvates pidi kostja elamu värvimisel viisil, kus värv koheselt hakkab kooruma, ette nägema, et hagejale tekib kahju. Mittekvaliteetse töö tegemisest tekkiva kahju ärahoidmine oli kolleegiumi arvates pooltevahelise lepingu üheks eesmärgiks. 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-108476 Seega VÕS § 127 lg-tes 2-4 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks olid täidetud. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale 16.12.2015 e-kirjaga puudustest töös teatanud (I kd, tl 130).
  1. Kostja väide, et värvi pragunemise põhjustas hageja poolt hoone ebaregulaarne kütmine, on jäänud paljasõnaliseks ja sellist järeldust ei saa teha kohtule esitatud tõenditest. PP arvamuse kohaselt võis olla värvi koorumise põhjuseks alus- ja pealisvärvi erinev veeauru juhtivus ja temperatuuri mõjul erinev paisumine, kuid sellest ei saa järeldada, et värvi pragunemine ja koorumine olid tingitud hoone ebaõige kütmise tõttu tekkinud kondensatsioonivee tungimisest läbi seina hoone seest väljapoole.
  2. Õige on see, et VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta puuduste eest, mis tulenesid tellija poolt muretsetud materjalidest, kuid seda ainult juhul, kui töövõtja materjali piisavalt kontrollis. Käesolevas vaidluses ei saa eeldada, et tellijal olid olemas värvimistööde kohta eriteadmised, küll aga olid need töövõtjal, kuna nii hagejale värvid müünud äriühing kui ka kostja juhatuse liige ise on kinnitanud, et kostja on värvimise alal asjatundja. Seega oleks pidanud kostja kontrollima alus- ja dekoratiivvärvi omavahelist sobivust ning teatama hagejale värvide omadusest ja mõjust töö tulemusele. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks seda teinud.
  3. Maakohus on kohtuotsuse põhjenduste kohaselt

§ 163

lg 1 järgi õigesti menetluskulud jaotanud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, kuid kohtuotsuse resolutsioonis on menetluskulude jaotus esitatud viisil, kus menetluskulud on jäetud kostja kanda. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsuse resolutsioon tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist 69,70% menetluskuludest kostja kanda ja 30,30% hageja kanda.

  1. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 2595,60 eurot. Kostja apellatsioonkaebuses hageja menetluskulude suurust vaidlustatud ei ole. Kostja menetluskulude nimekirja maakohtule ei esitanud. Menetluskulude väljamõistmisel on maakohus õigesti välja mõistnud hageja menetluskulud 69,70% ulatuses summas 1809,10 eurot.
  2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja (apellandi) kanda.

Hageja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse, milles ta palus välja mõista kostjalt lepingulisele esindajale tehtud kulu 320 eurot, millele lisandub käibemaks 64 eurot, kokku 384 eurot. Hageja lepinguline esindaja Kristi Hunt on kulutanud apellatsioonimenetluses 4 tundi, millest 0,5 tundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks, 2 tundi sellele vastamiseks ja 1,5 tundi istungiks. Hageja lepingulise esindaja teenuse tunnihind on 80 eurot ilma käibemaksuta.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme kulud lepingulisele esindajale on vajalikud ja põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele täies ulatuses, s.o 384 eurot. 32. Kolleegium parandab maakohtu otsuse resolutsioonis ilmse ebatäpsuse kostja nimes ja loeb õigeks kostja nimeks Kalaia Goatings Service OÜ, ekslikult on märgitud Kalaia Coatings Service OÜ. 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-108476 /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.