Obsah (6)

§ 68§ 50§ 424§ 4§ 76§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2018, Võru Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-16-5292 Kr

) § 424 järgi ja teda karistati vangistusega kaks aastat.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–23.

mai 2016 ja 30.–31. detsember 2016, s.o viis päeva karistusaja hulka ja mõisteti T. Sarniti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. T. Sarnitit kohustati ilmuma vangistust kandma kohtu teatatud ajal ja kohta. T. Sarniti karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates tema vanglasse saabumisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T.

Sarnitilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks alates otsuse jõustumisest.

1. T. Sarnit peeti kinni ja paigutati Võru arestikambrisse
2. juulil
3. Arestikambrist saabus süüdimõistetu Tartu Vanglasse
4. juulil
5. Seega algas T. Sarniti karistuse kandmise aeg
6. juulil 2017 ja see lõpeb
7. juulil
9. Tartu Maakohtu
10. märtsi 2018 määrusega jäeti T. Sarnit Tartu Maakohtu
11. märtsi 2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tartu Maakohtu
12. märtsi 2018 määrus jõustus
13. aprillil
16. oktoobril 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid T. Sarniti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
17. Vangla ei toeta T. Sarniti vabastamist.
18. Vangla hinnangul seisneb T. Sarniti ohtlikkus süütamises ja joobes juhtimises, millega ta võib põhjustada liiklusõnnetuse, mis seab ohtu isikute elu ja tervise. Oht on tõenäoline, et T. Sarnit jätkab alkoholi tarvitamist, ei võta oma käitumise eest vastutust ja jätkab suhtlemist isikutega, kes ei käitu seaduskuulekalt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55%. T. Sarnit pole toime pannud vägivaldseid kuritegusid.
19. T. Sarnitit on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kusjuures kaks karistust on arhiveeritud. Ta kannab neljandat vangistust. Varem on teda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, dokumentide võltsimise ja vara tahtliku hävitamise eest. Praegu kannab ta karistust joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude soodustegurid on alkoholi kuritarvitamine, vastutustundetu käitumine ja mõjutatavus.
20. T. Sarnit töötas majandusabitöölisena ajavahemikul
21. oktoober 2017 kuni
22. detsember
23. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Ta paigutati
24. juulil 2018 ümber Tartu Vangla avavanglasse.
25. septembril 2018 paigutati ta tagasi Tartu Vangla kinnisesse eluosakonda, kuna ta jättis täitmata ametniku korralduse asuda koristama eluosakonda. Selle korralduse täitmata jätmise eest ka karistati T. Sarnitit distsiplinaarkorras. Avavanglas viibimise ajal liikus T. Sarnit järelevalveta väljapool vangla territooriumi kahel korral seoses kaupluse külastamisega ja kahel korral seoses Pauluse kiriku pühapäevastel jumalateenistustel osalemisega. T. Sarnitil pole olnud konflikte kaaskinnipeetavatega. 2
26. T. Sarnitil on võimalik vabanemisel elama asuda neljatoalises kõigi mugavustega sotsiaalkorteris xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteris on vee- ja kanalisatsioonisüsteem, dušš ja soe vesi boileriga. T. Sarnit saab kasutada ühte tuba. Tema toas olid kodukülastuse ajal viinapudelid ja pesemata nõud. Kõrvaltoas elab tööealine psüühiliste erivajadustega inimene, kes ei tarvita alkoholi ega suitseta. Peagi tuleb ühte tuppa elama meesterahvas, kes samuti ei tarvita alkoholi ning on rahumeelne. T. Sarnitil puudub vabanemisel kindel töökoht. Ta lubab võtta end vabanemisel Töötukassas arvele. Õde on nõus teda toetama esmatarbevajaduste katmise osas. Süüdimõistetu saab taotleda Kanepi vallavalitsusest toimetulekutoetust. Kuritegusid majandusliku kasu saamiseks T. Sarnit sooritanud pole.
27. septembri 2018 seisuga on T. Sarnitil tasumata rahalisi nõudeid 493,38 euro ulatuses ja vabanemisfondis on tal 173,37 eurot.
28. Kinnipeetava lähimasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad kaks õde ja kaks täiskasvanut tütart. Ühe õega on tal tihedad suhted. Teise õe ja tütardega suhtleb ta vähe.
29. Väidetavalt tarvitas T. Sarnit alkoholi alates
30. eluaastast vähemalt korra nädalas. T. Sarnit tunnistab, et alkoholitarvitamise harjumus on viinud korduvate kuritegude toimepanemiseni ja peaaegu kõik neist on olnud ohtlikud (joobes juhtimine, süütamine). Ta on käinud psühhiaatri juures ja saanud ravi alkoholisõltuvuse vastu, kuid ta katkestas ravi, kui tal polnud enam ravikohustust. T. Sarnit mõistab, et ainuke võimalus seaduskuulekaks eluks on loobuda alkoholi tarvitamisest ja ravile pöördumine aitab loobuda alkoholi tarvitamisest. Tal on kõrgendatud enesehinnang ja ta peab ennast väga heaks autojuhiks, kes oskab sõita ka joobes. T. Sarnit lähtub otsuste tegemisel hetkeemotsioonist ning ta pole õppinud varasematest karistustest samalaadsete kuritegude eest. Aastatepikkune alkoholi tarvitamine ja korduvad liiklussüüteod näitavad tema hoolimatut elustiili. T. Sarnit on varem määratud kriminaalhooldusele neljal korral. Katseajad on ebaõnnestunud, kuna ta on sooritanud uusi kuritegusid, eiranud kohustust mitte tarvitada alkoholi, hoidnud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, võltsinud üldkasuliku töö dokumente ja rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Ta ei taha enam vanglasse sattuda, kuid tal pole soovi oma elu muutmiseks pingutada. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja käitunud hästi, et saada avavanglasse. Ta soovib loobuda alkoholist, elada seaduskuulekalt ja leida töökoha.
31. Kriminaalhooldusametnik leidis, et T. Sarnitile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni
32. juulini
33. T. Sarnitil tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada otsima endale töökoha ja alluma ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtumenetluse poolte seisukohad
34. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
35. Kinnipeetav ütles kohtuistungil järgmist. Ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab alkoholist loobuda. Ta on juba 45-aastane. Ta läheb elama sotsiaalkorterisse ja tööle saekaatrisse. Ta läbis vanglas Eluviisitreeningu.
36. Kaitsja palus kohtuistungil T. Sarnit vabastada ja lisas järgmist. Võib loota, et T. Sarnit on vanglas olles muutunud. Ennetähtaegse vabastamise korral saab T. Sarniti allutada käitumiskontrollile, mis karistusaja lõpuni kandmise korral võimalik poleks. 3 Kohtu seisukoht
37. Kohus T. Sarnitit vangistusest tingimisi enne tähtaega ei vabasta ja seda järgnevatel põhjustel.
38. T. Sarnit kannab karistust

§ 424

järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 3 tulenevalt teise astme kuritegu.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. T. Sarnit on temale mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 25 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui aasta ja kolm kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Peale selle on möödunud kuus kuud Tartu Maakohtu

1. märtsi 2018 määruse jõustumisest, millega jäeti T. Sarnit vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Niisiis on täidetud ka VangS § 76 lg-st 2 tulenev formaalne eeldus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
3. T. Sarnitilt on tema viimase aja rikkumisi silmas pidades alust karta seda, et ta läheb joobes olles sõidukit juhtima. Kohus leiab, et see kartus on sedavõrd tõsine, et T. Sarnitit ennetähtaegselt vabastada ei saa. Oma seisukohta põhjendab kohus nii. T. Sarniti sama hästi kui ainuke retsidiivsusrisk on alkohol: oma õigusrikkumised on ta toime pannud purjuspäi ja seetõttu on alust eeldada, et alkoholi tarbimine tingib süüteod ka edaspidi. Kohtul pole alust arvata, et T. Sarnit end vabaduses alkoholist eemal hoiaks. Seda lootust ei saa rajada Eluviisitreeningu või Sotsiaalsete oskuste treeningu läbimisele: T. Sarniti alkoholiprobleem on liiga tõsine, et seda vaid mõne psühholoogilise nõustamise tunniga seljatada saaks. Ka ei saa lootust tulevasele alkoholivabale elule rajada T. Sarniti väitele, et ta soovib minna alkoholismi vastasele ravile. Selline ravi pole mingi n-ö imerohi: väga tihti see ebaõnnestub. Pidades silmas 4 riskiallikat (alkohol), on juba eos võrdlemisi ebaoluline, kuidas T. Sarnit end vanglas ülal pidanud on: vanglas ei ole alkohol kättesaadav. Ka ei saa eeldada, et T. Sarnitit hakkab alkoholist eemal hoidma tema tulevane elukeskkond: ta soovib minna elama sotsiaalkorterisse ehk ta ei hakka elama koos mõne lähedase inimesega, kelle hoolitsus võiks teda alkoholist eemal hoida. Ka ei saa lootust T. Sarniti õiguskuulekale elule rajada vangistuse positiivsele toimele. T. Sarnit on ka varem vanglas olnud, ent see pole teda süütegude toimepanemisest eemale hoidnud. Nimelt on T. Sarnit pärast viimast vangistust korduvalt purjuspäi sõidukit juhtinud: ta on sooritanud kaks kuritegu ja lisaks sellele väärtegusid. Pole mingit põhjust eeldada, et praegune vangistus saab olema edukam. Viimaks ei saa õiguskuulekat elu tuletada ka T. Sarniti vanusest (nagu kinnipeetav kohtuistungil väitis). On küll tõsi, et vanad inimesed sooritavad kuritegusid vähem kui noored, aga selles plaanis ei ole sama hästi kui mingit vahet, kas jutt on 43 või 44 aastasest (nagu T. Sarnit oli oma viimaste kuritegude toime panemise ajal) või 45 aastasest inimesest (T. Sarniti praegune vanus).
4. Eelöeldu tähendab seda, et T. Sarnit peab vangistuse kandmist jätkama.
5. Süüdimõistetu kaitsja Marina Valge esitas kohtule kirjaliku taotluse 174 eurose (sh käibemaks) riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. See taotlus tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4, riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 2, § 21 lg 3 ja § 22 lg 3 ning justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 4, 5 ja 10, § 6 lg 5 ning § 17 alusel rahuldada ehk taotletud summa tuleb arvata menetluskulu hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. veebruari
7. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. veebruari
9. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T. Sarnitilt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 5