) § 402 lg 1 mõistes. Riigikohus tuvastas kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, et lepingu tüüptingimus, mille alusel nõuti viivise tasumist, on tühine. Käesolevas asjas on laenulepingu põhitingimuste punktis 3.5 märgitud intress laenu kasutamise eest samuti tüüptingimus. Arvestades praktikas väljakujunenud kiirlaenu pakkuvate ettevõttete poolt välja töötatud laenulepingu sõlmimise tingimusi, ei olnud kohtu jaoks usutav, et intress 50,4% aastas laenu kasutamise eest on poolte poolt läbi räägitud ning laenuvõtja poolt mõjutatav tingimus. Tüüptingimustega tarbijakrediidilepingu põhitingimuste punktis 3.5. kokku lepitud intress viitusintressina on tühine ja kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav. 2
lg 3 p 5 ja
lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo 3-2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel rahuldas kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 15.08.2018.a apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses ehk mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja viivised hagiavalduse esitamiseni summas 1315,77 eurot. Hageja ei nõustunud otsusega ka osas, milles kohus määras hageja esindaja õigusabikulude rahalise suurusena kindlaks 600 eurot. Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks lepinguline intressimäär.
lg 1 ja
lg 1 kolmanda lause koostoimes tuleb lugeda tarbijakrediidilepingule kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, kui see on kõrgem
Käesoleval juhul on kokkulepitud intressimäär kõrgem
lg 1 teises lauses sätestatud määrast ning ühtlasi on kokku lepitud, et viivisemäärana kohaldub lepingus kokkulepitud intressimäär. Seetõttu kohaldub viivisemäärana lepingus kokkulepitud intressimäär 50,40% aastas. Käesolevas asjas ei saa lähtuda Riigikohtu otsusest asjas nr 3-2-1-25-16, kuivõrd hageja ja kostja vahel on kokkulepitud intressimäär. Seadusjärgse viivisemäära kohaldamine sellises olukorras on vastuolus
Viivise mõistlikkus tuleb kindlaks teha, arvestades konkreetse olukorra asjaolusid, mistõttu ei ole võimalik etteulatuvalt määrata kindlaks universaalset mõistlikku viivisemäära. Kohus ei hinnanud vaidluse asjaolusid ega põhjendanud, miks konkreetseid asjaolusid arvestades on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud intressimäär ebamõistlikult kõrge. Käesoleval juhul ei ole kostja ka taotlenud viivisemäära või väljamõistetava viivise summa vähendamist. Viivise mõistlikkus on tagatud juba kohtupraktikast tuleneva põhimõttega, et viiviseid ei saa nõuda üle põhinõude summa. Riigikohtu seisukoht tühise viivisemäära osas on meelevaldne, rikub PS § 31 järgset ettevõtlusvabadust ega põhine statistikal. Ringkonnakohtu seisukoht
Viivisenõude lahendamisel tuleb kõigepealt tuvastada selle õiguslik alus. Kui pooled on kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt, tuleb esmalt hinnata lepingus kokku lepitut. Pooled on käesoleval juhul sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille osas on hageja kohtule esitanud põhitingimused ja üldsätted. Üldsätete punkti 1.4 kohaselt juhindutakse põhitingimuste ja üldtingimuste vastuolu korral põhitingimustes sätestatust. Seega tuleb esmalt lähtuda põhitingimustes kokku lepitust. Põhitingimuste teisel leheküljel 7.4 punkti järel on märgitud, et maksete tasumisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda tasumata kohustuselt viivist 0,75% päevas, s.o 273,75% aastas kuni nõude kohase täitmiseni. Seega hoolimata sellest, et hageja tugineb hagiavalduses üldsätetes kokkulepitud punktile ning vastavalt seal kokkulepitud väiksemale määrale, mille kohaselt saab viivist nõuda intressimääras, oleks maakohus pidanud kontrollima, milline lepingupunkt on käesoleval juhul hageja nõude tegelik õiguslik alus ning kontrollima ka nimetatud kokkuleppe kui õigusliku aluse kehtivust. 7. Tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära osas.
lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud
Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et
lg 1 esimese lause viide
lõikele 1 hõlmab ka
lg 1 kolmandat lauset (vt ka RKTKo 3-2-1-120-08, p 12), mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul tõi hageja kohtu ette asjaolu, et pooled leppisid lepingu põhitingimuste punktis 3.5 kokku, et intressimäär aasta kohta on 50,40%. Nimetatud määr ületab seadusjärgset viivisemäära (milleks on laenulepingu lõppemisest 10.08.2016.a kuni käesoleva ajani olnud stabiilselt 8%). Seega võiks käesoleval juhul nõuda viivist üksnes kuni määras 50,40% aastas ning seda ületav viivisemäära kokkulepe 273,75% aastas on tühine, kuna kaldub tarbija kahjuks seadusest kõrvale (
Kuivõrd põhitingimustes kokku lepitud viivisemäär on tühine ega saa seetõttu olla õiguslik alus viivise nõudmiseks, kuulub kohaldamisele üldsätete punkt 11.12, mille kohaselt kui klient ei tagasta rahalisi vahendeid tähtaegselt, tasub ta lepingus sätestatud intressimääras tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Nimetatud kokkulepe vastab
lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu
lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale. Maakohus ei ole tuvastanud, et intressimäär oleks tühine või et krediidileping oleks tervikuna tühine. Seega on tegemist kehtiva viivisekokkuleppega ja õigusliku alusega, millele hageja saab tugineda.
lg 1 esimene lause koosmõjus
lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. Eeltoodut ei taga efektiivselt maakohtu poolt märgitud võlausaldaja võimalus nõuda viivist ületavat kahju hüvitamist (
lg 5), kuivõrd see paneb võlausaldajale kahju olemasolu ja suuruse tõendamiskoormise. Ringkonnakohus nõustub, et käesoleval juhul ei kohaldu tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 märgitud seisukohad, kuivõrd seal ei olnud tegemist krediidilepinguga. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti leidnud, et intressimääras viivise nõudmine on võlgnikku ebamõistlikult kahjustav ja tühine. 9. Eeltoodust tulenevalt kuuluks maakohtu otsus tühistamisele apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel osas, milles maakohus ei mõistnud hagiavalduse esitamiseni viiviseid 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.