KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2018, Tallinn Haldusasja number 3-17

) § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 14.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti ja kohtutäitur Kaja Lilloja kohustamiseks toimetada kaebajale täitedokumendid kätte tavaposti teel.
2. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 09.08.2017 määrusega.
3. XX esitas 27.09.2017 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse halduskohtu 09.08.2017 määruse peale, paludes ühtlasi menetlusabi määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 3-17-1472
4. Tallinna Halduskohus jättis 02.10.2017 määrusega määruskaebuse käiguta ja andis XX-le 7-päevase tähtaja kaebaja majanduslikku seisu tõendavate dokumentide esitamiseks.
5. Tallinna Halduskohus jättis 16.11.2017 määrusega XX menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja 27.09.2017 määruskaebuse käiguta, kuna XX ei esitanud tähtaegselt majanduslikku seisu tõendavaid dokumente. Halduskohus andis XX-le 7-päevase tähtaja määruse kättetoimetamisest arvates riigilõivu 15 eurot tasumiseks.
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.03.2018 määrusega XX 21.11.2017 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 16.11.2017 määruse peale rahuldamata ja halduskohtu 16.11.2017 määruse muutmata. Riigikohus jättis 16.08.2018 määrusega XX 12.06.2018 määruskaebuse ringkonnakohtu 23.03.2018 määruse peale menetlusse võtmata.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 28.08.2018 määrusega XX 27.09.2017 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.08.2018 määruse peale. Kuna kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega ole saanud menetlusabi, siis esineb takistus tema 27.09.2017 määruskaebuse menetlusse võtmisel ja määruskaebus tuleb läbi vaatamatult tagastada (

kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni (

v.r) § 206 lg 1 ja § 187 lg 4). Halduskohus hoiatas kaebajat 16.11.2017 määruses sellise tagajärje eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. XX palub 19.10.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.08.2018 määrus ja võtta kaebus menetlusse. Ühtlasi palub määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Kaebaja ei ole kohustatud tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu tulenevalt Harju Maakohtu 21.06.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-3629 ja Riigikohtu 27.02.2017 määrusest haldusasjas nr 3-16-
2. Määruskaebuse esitaja palub taandada halduskohtu kohtunik Reelika Lind. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jätab ringkonnakohus XX menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 28.08.2018 määruse peale riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 10. Vaidlustatud halduskohtu määrusega tagastas halduskohus XX 27.09.2017 määruskaebuse halduskohtu 09.08.2017 määruse peale, sest kaebaja ei tasunud kaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu. Kuna 27.09.2017 määruskaebus oli esitatud enne 01.01.2018, tuli selle suhtes

§ 2891järgi kohaldada kuni 31.12.2017 kehtinud sätteid.

Vastavalt kuni 31.12.2017 kehtinud

§ 104

lg-le 1 ja RLS § 60 lg-le 6 kuulus määruskaebuselt tasumisele riigilõiv 15 eurot. 11. Riigikohtu poolt XX 12.06.2018 määruskaebuse menetlusse võtmata jätmisega 16.08.2018 jõustus Tallinna Halduskohtu 16.11.2017 määrus, millega halduskohus jättis XX menetlusabi taotluse läbi vaatamata, jättis XX 27.09.2017 määruskaebuse käiguta ja andis 2

v.r § 206 lg 1 ja § 187 lg 4 alusel, sest tegemist on puudusega, mis takistab määruskaebuse menetlusse võtmist. 12. Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et kuna tema maksejõuetus on juba tuvastatud Harju Maakohtu 21.06.2018 määrusega nr 2-18-3629 ja Riigikohtu 27.02.2017 määrusega nr 3-16-426, siis ei ole tal käesolevas asjas riigilõivu tasumise kohustust. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna Halduskohtu 09.08.2017 määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise küsimus on praeguses asjas lõplikult lahendatud Riigikohtu 16.08.2018 määrusega ning seda küsimust ei ole võimalik praeguses menetlusetapis enam uuesti tõstatada. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on XX olnud Tallinna Halduskohtu 29.08.2016 määruse alusel menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest haldusasjas nr 3-16-426 ning

§ 114

lg 2 alusel jätkati temale menetlusabi andmist ka teises ja kolmandas kohtuastmes, mis nähtub Riigikohtu 27.02.2017 määrusest. Samuti on Harju Maakohus 21.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-3629 rahuldanud XX menetlusabi taotluse ja vabastanud ta Harju Maakohtu 09.05.2018 määruse resolutsiooni p-i 2 peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebuse esitaja on eelnevast aga ekslikult järeldanud, nagu oleks halduskohus tema käesolevas asjas esitatud menetlusabi taotluse lahendamisel olnud seotud tsiviilasjas nr 2-18-3629 ja haldusasjas nr 3-16-426 tehtud kohtulahenditega.

§ 114

lg-s 2 sätestatud menetlusabi jätkuvuse põhimõte on piiratud üksnes konkreetse kohtuasja menetlemisega. Kuna haldusasja nr 3-16-426 menetlus on lõppenud, ei saa jätkuda ka selles asjas antud menetlusabi. Seejuures lõppes haldusasja nr 316-426 menetlus Riigikohtu 27.02.2017 määrusega ja praeguses asjas esitati kaebus halduskohtule 14.07.

1. Tsiviilasjas nr 2-18-3629 esitati kaebus aga alles 07.03.
2. Seega ei esine ka olukorda, kus isikut oleks alust pidada juba eelduslikult maksejõuetuks (nt Riigikohtu 04.11.2010 määrus nr 3-3-1-67-10, p 14; 15.02.2006 määrus nr 3-3-1-80-05, p 10). Lisaks eeltoodule annavad

§ 114

lg-d 2 ja 3 kohtule õiguse igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on jätkuvalt täidetud, ning menetlusabi saajal on kohustus anda kohtu nõutud selgitused ja esitada vastavad tõendid.

1. Seoses määruskaebuse esitaja taotlusega käesolevat asja menetlenud Tallinna Halduskohtu kohtuniku taandamiseks selgitab ringkonnakohus järgnevat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 24 lg 2 järgi esitatakse kohtuniku taandamise avaldus kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub, seega praegusel juhul Tallinna Halduskohtule. Asja materjalidest nähtub, et XX ongi 27.09.2017 vastava taotluse halduskohtule esitanud. Kohtunik R. Lind jättis 02.10.2017 määrusega taandamisavalduse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 26 lg 3 alusel lahendamiseks halduskohtu esimehele, kes jättis 02.10.2017 määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. XX 21.11.2017 esitatud teistkordse taandamisavalduse jättis kohtunik R. Lind tähelepanuta, sest kaebaja ei lisanud eelmisele taotlusele ühtegi uut põhjendust.
2. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.08.2018 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3