) § 41 lg-ga 2 vastuolus olevaks; Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks perioodil 18.05.2015-03.01.2017; tunnistada
lg 4 põhiseaduse § 3 lg-ga 1, § -ga 32 ja § -ga 12 vastuolus olevaks ja tühistada; tuvastada Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse õigusvastasus; Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (ei ole teinud midagi selleks, et kambrite öövalgustid ei põleks ning aknast tulev valgus ei segaks kinnipeetavate und, ei ole võimaldanud kaebajale kõrvatroppe).
septembri 2011 määrusega nr 44 vastu võetud „Järelevalve korraldus vanglas“ (määruse nr 44) § 12 lg 1 p-st 5 ning lg-st 2 on vanglal kohustus kambrites toimuva suhtes ka öösel kord tunnis järelevalvet teostada, kusjuures järelevalve peab reeglina toimuma visuaalselt läbi uksesilma, mitte toiduluugi või kambri ukse avamisega. Visuaalselt läbi kambri uksesilma kambris toimuva kontrollimiseks on teatava valgustuse (öölambi) olemasolu kambris järelevalve teostamiseks hädavajalik. Ringkäigul tuleb veenduda, et kambrites viibivad kinnipeetavad peavad kinni öörahust ega tegele keelatud tegevustega. Vangla peab valima järelevalve teostamiseks sobiva meetme kaalutlusõigust kasutades. Selleks on Tallinna Vangla paigaldanud kambritesse öövalgustid, mis paiknevad üldjuhul ukse kohal ning mis on väiksema valgusintensiivsusega (25 W), et ei sega olulisel määral kinnipeetute und, ent võimaldab samas teostada kambris toimuva üle visuaalset järelevalvet. Puudub vaidlus, et päevavalgus on öiseks ajaks välja lülitatud. Öötule kasutamine on järelevalve teostamiseks sobiv meede, kuna see võimaldab vaadelda kambris toimuvat, mis muude looduslike ja kunstlike valgusallikate puudumise tõttu oleks võimatu. Kui järelevalve teostamiseks tuleks avada toiduluuk või kambri uks, rikuks see kaebaja õigusi rohkem, kuna eelduslikult ei ole raudukse avamine ja sulgemine ning kambrisse sisenemine hääletult võimalik. See segaks kinnipeetavate und. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vanglas on kasutusel selline öövalgustus, mis võimaldab teostada järelevalvet piisavalt efektiivselt ilma, et kinnipeetavate und häiritaks. Tallinna Vangla leiab, et vangla üldise julgeoleku ja järelevalve tagamiseks on kambrite öine valgustamine vajalik ja eesmärgipärane ning sobiv abinõu. Tallinna Vangla on seisukohal, et kodukorra punktides 7.1.43 ja 7.1.44 sätestatud piirangud on õiguspärased, mistõttu käitus vangla ka õiguspäraselt, jättes rahuldamata kaebaja taotlused silmaklappide ja kõrvatroppide väljastamiseks. 11. Suure hulga inimeste koosviibimisel suletud ruumis tekib paratamatult rohkem olmemüra. Samas ei tulene kaebuse esitajale seadusest subjektiivset õigust nõuda vanglas täielikku vaikust ja olmemüra mittetekitamist, samuti puudub õigus nõuda täielikku privaatsust. Olmemüra olemasolu vanglas ja üksinda olemise võimaluse puudumine ei ole õigusvastane ja sellega ei ole vastustaja hinnangul põhjustatud sellise tõsidusastmega kannatusi ja raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipeetavatele tuleb tagada öörahu kell 22.00 – 06.00. Õigust nõuda päevasel ajal, mil aknast võiks tulla kambritesse valgus, et kinnipeetav saaks kambris magada, aga kaebajale ühestki vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene. 12. Kinnipeetava asjadega seonduv on reguleeritud
§-s 15 ning neist sätetest tuleneb, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vastavate asjade loetelu, kogukaal ja hoidmise kord kehtestatakse justiitsministri määrusega, kuid see loetelu ei ole ammendav ning vangla võib täiendavalt ära keelata aineid ja esemeid, mis pole küll keelatud asjade loetelus, kuid vastavad nende kohta kehtestatud tingimustele. Seejuures on piisav, kui ese või aine vastab vähemalt ühele eel nimetatud alusele ning konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustades ei saa lähtuda kitsalt sihtotstarbest, sest ka lubatud ese või aine võib teatud viisil käsitsetuna osutuda inimese või vangla julgeolekule ohtlikuks või sobida vara kahjustamiseks. Lisaks võib esemete ja ainete lubatust mõjutada konkreetse vangla ehituslikest eripäradest, kinnipeetavate koosseisust, personalist ja muust sarnasest tulenevad asjaolud. Kodukorra p 7.1.43 keelab kinnipeetavale silmaklapid. Lisaks on silmaklappidel reeglina küljes pael või kumm, mis on vanglas keelatud ese (VSkE § 641 p 1). Kodukorra p 7.1.44 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud kõrvatropid. Kinnipeetav on 3
Vastustaja märgib, et tegemist on justiitsministri, mitte Tallinna Vangla poolt antud õigusaktiga. Tallinna Vangla täidesaatva riigivõimu asutusena on kohustatud kehtivaid õigusakte järgima ning lähtuma neis toodud regulatsioonist. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (pd 1-3). Vanglas keelatud esemed on sätestatud
lg 3 alusel kehtestatud määruses.
E §‑s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu.
lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg‑s 2 sätestatud tingimustele.
lg‑st 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetavatele on lisaks VSkE §-s 641 sätestatule keelatud
lg 4 alusel
lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: silmaklapid (kodukorra punkt 7.1.43) ja kõrvatropid ja -klapid (kodukorra punkt 7.1.44). 18. Kodukorra seletuskirja kohaselt seavad silmaklapid vangla julgeoleku ohtu, sest nende kasutamine raskendab isikute tuvastamist. Kui kambriuksed on suletud, teostatakse kinnipeetavate üle järelevalvelt läbi uksesilma. Selle tarbeks põleb kambrites ka öövalgustus. Kui aga isikutel on ees silmaklapid, siis ei ole valvuril võimalik operatiivselt isikuid tuvastada ja tuleb siseneda kambrisse, mis võtab kauem aega ja häirib ka kinnipeetavate ööund. Samuti on silmaklapid reeglina mitmekordsest materjalist, õmbluste või paksendustega. See tähendab, et sinna sisse on võimalik peita keelatud esemeid, mida on keeruline silmaklappide seest leida. Lisaks on silmaklappide küljes pael või kumm, mis VSkE § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud, kuna nendega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi. Kohus nõustub eelnevaga ning leiab samuti, et silmaklappide sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid. Ka võib silmaklappide kasutamine 4
lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
Määruse nr 44 § 2 p-de 1 ja 5 kohaselt on järelevalvetoiminguks vanglas isikute ning ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine ja kinnipeetavate üle arvestuse pidamine ja arvu kontroll vangla kõigil objektidel. Määruse nr 44 § 12 lg 1 p 1 kohaselt on valvepiirkonnas järelevalvet teostava toimkonna liikme olulisemaks ülesandeks jälgida oma valvepiirkonda. Sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes tuleb kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks (määruse nr 44 § 12 lg 2). Määruse nr 44 § 14 lg 3 järgi kontrollitakse kinnipeetavate loenduse käigus kambrites paiknevate kinnipeetavate arvu ja isikut ning kinnipeetavate terviseseisundit. Seega on silmaklappide keelu kohaldamine proportsionaalne meede, kuna silmaklappide kasutamine võib raskendada vanglateenistuse ametnikel oma teenistusülesandeid täita. Õigusvastane ei ole ka öötule põlemine kambris. Tallinna Vangla kinnitusel põleb Tallinna Vangla vaidlusaluses kambris öisel ajal 25 W pirn, millest tulev valgus ei ole kohtu hinnangul sellise intensiivsusega, mis häiriks uinumist/une kvaliteeti olulisel määral. 20. Kodukorra seletuskiri täpsustab punkti 7.1.44 kõrvaklappide ja troppide keeldu järgnevalt. Kõrvatroppide ja -klappide kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Nimelt ei taju nende kasutaja enda ümber toimuvat selgelt, mis seab ohtu neid esemeid kasutavate isikute elu ja tervise, aga ka vangla üldise julgeoleku. Näiteks ei kuule isik tema ligiduses toimuvat kaklust, töötavat suitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Kohus leiab, et nimetatud põhjendused on asjakohased. 21. Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku tagamiseks vanglas, on vanglateenistusel õigus olukorra vajadusest lähtuvalt anda kinnipeetavale ööpäevaringselt korraldusi, millele allumine ja täitmine on kinnipeetavale
E § 10 lg 2, mille kohaselt võib julgeoleku tagamise eesmärgil katkestada kinnipeetava uneaega ning vabalt kasutatavat aega. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetav isik on allutatud vanglas kehtestatu režiimile, tema kogu eluolu seotakse vanglaga ning tema vabadus allutatakse vangistusseadusest tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Seega on kinnipeetaval olemas kohustus olla valmis täitma vanglaametniku poolt antavat korraldust isegi siis, kui see antakse ajal, millal kinnipeetaval on vaba aeg või uneaeg. Kõrvatroppide kasutamine võib välistada isikule antud korralduste kuulmise ning tekitada sellega ohu kinnipeetavale endale ja ka vangla julgeolekule tervikuna. Kohus ei nõustu kaebajaga, et olukorras, kui kinnipeetav kasutab kõrvatroppe, on teiste kinnipeetavate jälgimise kaudu võimalik hinnata kambris toimuvat. Kinnipeetav peab ise aduma kambris toimuvat ja mitte jääma kaaskinnipeetavatele lootma.
lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab 5
lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Tartu Ringkonnakohus on 9.04.2015 otsuses haldusasjas nr 3-13-1842 punktis 18 selgitanud järgmist: „Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. EIK on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. EIK praktikas on inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. Seega EIK praktikast tulenevalt inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla tõsise rikkumise puhul.“ Kohus nõustub ringkonnakohtu eelneva seisukohaga ning leiab, et kodukorras kehtestatud piirangutest tingitud võimalikud ebamugavused ei ole käsitletavad inimväärikuse alandamisena. Tavaline igapäevane olmemüra ning pimeduses magamise mittevõimaldamine kambris ei ületa minimaalset taluvusastet määral, et tegemist oleks isiku ebainimliku või alandava kohtlemisega. 25. Eelnevates punktides toodut arvestades ei ole Tallinna Vangla tegevus olnud õigusvastane. Kaebaja viited ilukirjandusele ei ole selliseks tõendiks, mille põhjal oleks võimalik asuda vastupidisele järeldusele. Samuti puudub kohtul vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Lähtudes toodust jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.