KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2561 Haldusasi T.V.i ja T.V.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise A

§ 71lg 1 tähenduses.

Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru haldusakti tähendusest tema õigustele. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-56-02, p 10). Järelikult on kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 5.4 Ehitusluba ei ole õigusvastane. Esiteks jääb arusaamatuks, miks on kaebajate arvates õigusvastane 24.07.2015 väljastatud ehitusluba, mille aluseks oli Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt koostatud ehitusprojekt nr PR 033/15, kuivõrd kaebajad käsitlevad kaebuses hoopis 30.11.2016 esitatud muudatusprojekti. Muudatusprojekti kooskõlastamise on kaebajad vaidlustanud ka haldusasjas nr 317-726. Kaebajate arvates on ehitusluba õigusvastane, sest

§ 44

lg 1 kohaselt oleks kaebajatel kaebeõigus nagunii üksnes oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral, mitte abstraktselt ja tulenevalt ainuüksi vastuolust detailplaneeringuga. Kaebajad väidavad, et J. Kappeli 7 elamu ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele kuuluva J. Kappeli tn 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele täiendava lumekoormuse. Oma väite tõendamiseks on kaebajad esitanud Andres Hirve 27.09.2016 selgituse J. Kappeli 9 hoone katuslaele mõjuvast lumekoormusest tulenevalt ehitustegevusest naaberkinnistul. Selgituses tõdeb 3 ekspert, et ehitatav kõrgem hoone küll muudab J. Kappeli 9 elamu katusele mõjuva lumekoormuse suurust, kuid sellest ei järeldu, et muutus ohustab J. Kappeli 9 elamu katust või kandekonstruktsioone. Ühtegi tõendit, et selline oht reaalselt eksisteerib, kaebajad esitanud ei ole. Lisaks ei kujuta nn lumekoti tekkimine kaebajatele kuuluvale hoonele reaalset ohtu ka seetõttu, et Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p-st 9 tulenevalt kohustub kinnistu ja ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms. Järelikult ei saa kaebajad lasta tekkida enda ehitise katusele ca 3-meetrist nn lumekotti, mis ohustaks ehitise konstruktsioone, juba ainuüksi tulenevalt Tallinna linna heakorra eeskirjast, mis näeb ette ehitiselt lume ja jääpurikate eemaldamise, vältimaks ohtu kolmandate isikute elule ja tervisele. Kaebajate väited on vastuolulised. Kaebajate arvates mõjutab väidetav detailplaneeringuga vastuolus olev ehitamine J. Kappeli 7 kinnistul nendele kuuluva J. Kappeli 9 ehitusõigust. Kaebajate hinnangul ohustab neile kuuluvat hoonet suurenev lumekoormus, aga samas hindavad kaebajad hoone konstruktsioone piisavalt tugevaks, võimaldamaks hoonele täiendava korruse peale ehitamist (vt haldusasi nr 3-17-726). Paljasõnaline ja vastuoluline on ka kaebajate väide, mille kohaselt muudab J. Kappeli 7 elamu projektijärgne lahendus kasutuskõlbmatuks J. Kappeli 9 elamu korstnad. Esiteks ei ole kaebajad esitanud ühtegi tõendit, mis nende väidet kinnitaks. Vaides väitsid kaebajad, et korstnate tõmmet mõjutab lume kogunemine korstnapitside peale ja ümber; kaebuses aga on kaebajad arvamusel, et J. Kappeli 9 korstnate tõmmet mõjutab asjaolu, et need jäävad tunduvalt allapoole J. Kappeli 7 korterelamu katust ning sellest tulenevalt ei toimi need ettenähtud viisil, s.t ei tõmba. Kaebajate väited ei ole ka eluliselt usutavad. Tallinna kesklinnas on mitmeid näiteid, kus kokku on ehitatud erineva kõrgusega hooned ning ei ole teada, et nn lumekoti teke või korstnate tõmme seal probleeme tekitaks. Tuleohutust puudutavas osas on ehitusprojektile kooskõlastuse andnud ka Päästeamet. 6. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu. 6.1 Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k iseseisev vaidlustamine ei ole lubatav, sest vaideotsusega ei ole aset leidnud kaebajate õiguste iseseisvat rikkumist. 6.2 TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 tühistamine ei ole lubatav. Kiri ei ole käsitatav kaevatava haldusaktina

§ 6lg 1 tähenduses.

Vastavalt

§ 37

lg 2 p-le 1 saab tühistamiskaebuse esitada üksnes haldusakti osaliseks või täielikuks tühistamiseks. TLPA 24.08.2016 kirjal puuduvad haldusakti tunnused. See ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, ei ole suunatud isikute õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust seisukoht, et nii menetluse alustamine kui ka lõpetamine on menetlustoimingud, mille suhtes ei ole kohaseks meetmeks tühistamisnõude esitamine. Ühtlasi on tühistamiskaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. TLPA 24.08.2016 kiri tehti kaebajatele teatavaks enne 13.09.2016, kuna kaebuse lisast 4 nähtuvalt on kaebajate esindaja esitanud juba 13.09.2016 TLPA-le taotluse järelevalvemenetluse uuendamiseks, kus teatatakse, et TLPA 24.08.2016 kirjaga nr 4-4/977-12 lõpetati järelevalvemenetlus. Niisiis lõppes kaebetähtaeg nimetatud tühistamisnõude osas hiljemalt 14.10.2016 (30 päeva alates 13.09.2016). 6.3 24.07.2015 väljastatud J. Kappeli 7 kinnistu korterelamu ehitamiseks väljastatud ehitusloa nr 1512219/08736 tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Kaebetähtaja ennistamist ei saa

§ 71lg 1 alusel nõuda piisavate teadmiste puudumise tõttu.

Piisavate teadmiste puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks

§ 71lg 1 tähenduses.

Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-57-02 leidnud, et pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (p 19). Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. 6.4 Ehitusluba ei ole õigusvastane ning sellekohased väited on alusetud. Tuvastamiskaebuse läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks, vastasel 4 korral ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav (

§ 38lg 4, § 45 lg 2, Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 18 ja 20).

Kaebuse pinnalt jääb arusaamatuks, milliste õiguste kaitseks on tuvastamiskaebus esitatud. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohtu hinnangul tuleb haldusasja menetlus osaliselt lõpetada, muus osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab oma seisukohti järgnevaga. 8.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

Seega lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 8.1 Kohus leiab, et kaebus TLPA 24.07.2015 ehitusloa nr 1512219/08736 tühistamiseks ei ole esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebajate esitatud asjaolud ei ole käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kohtule ei nähtu ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise mistahes vajalikkus kaebajate õiguste kaitse seisukohalt. Seetõttu tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta ja haldusasja nr 3-16-2561 menetlus

§ 124

lg 2 ja

§ 152lg 1 p 2 alusel lõpetada.

8.2

§ 46

lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaidlustatud ehitusluba on koostatud 24.07.

1. Kaebus halduskohtule on esitatud 12.12.
2. Haldusakti koostamise ja kaebuse esitamise vahele on seega jäänud pea 17 kuud. Puudub kahtlus, et kaebajad olid ehitusloa väljastamisest teadlikud hiljemalt 25.04.2016, mil nad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-799), mainides ehitusloa väljastamist. Selle kaebuse ühe lisana esitasid kaebajad ka vaidlustatud ehitusloa. Samas on haldusasjas nr 3-16-1050 esitatud kohtule tõendina Toomas Lauri 20.04.2016 koostatud hinnang J. Kappeli 9 hoone otsaseina lammutamise korrektsuse kohta, milles on märgitud J. Kappeli 7 kortermaja ehitamiseks väljastatud ehitusloa number 1512219/
3. Seega on ehitusloa tühistamise nõue esitatud selleks ettenähtud kaebetähtaega ületades. Kuna kohus loeb ehitusloa tühistamiseks esitatud nõude esitatuks kaebetähtaega rikkudes, lahendab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse. 8.3 Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-02 leidnud, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (p 11). Ka kaebetähtaja möödalaskmise puhul on teiste isikute huvi seda kaalukam, mida enam on kaebetähtaega ületatud. Kohus leiab, et kaebaja ei ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-59-00 kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ühtlasi on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-26-06 märkinud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (p 12). Seejuures on teiste isikute huvid haldusakti kehtima jäämise suhtes seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlevad isikud mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kaebajad on märkinud, et lumekoormusega seotud vastuväidete esitamine ehitusloa menetluses eeldas spetsiifilisi eriteadmisi, mida kaeajatel ei ole, ning seetõttu tuleb ehitusloa vaidlustamiseks tühistamisnõude esitamise kaebetähtaeg ennistada. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda

§ 150

lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus 5 või surm. Kuigi märgitud loetelu ei ole ammendav, leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei saa praegusel juhul olla asjaolu, et kaebajatel ei olnud ehitusloa vaidlustamiseks piisavaid spetsiifilisi eriteadmisi. Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebajad olid ehitusloa väljastamisest teadlikud hiljemalt

1. a aprillis. Kaebajad on kohtu hinnangul olnud korduvalt olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema või tema esindatava huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajatel täpsemad asjaolud välja selgitada haldus- või kohtumenetluses. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-3-1-57-02, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (p 19). Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebajad pole olnud piisavalt hoolikad selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kaebajad ka on õiguslikult kogenematud isikud, pidanuks nad mõistliku aja jooksul otsima ehitusloa vaidlustamiseks professionaalset abi. Kaebajaid esindabki hiljemalt alates
2. a aprillist õigusteadmistega esindaja. Kaebajad ei ole kohtu hinnangul välja toonud põhjuseid, mis takistasid neid ehitusloa väljastamisest teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi. 8.4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus TLPA 24.07.2015 ehitusloa tühistamiseks ei ole esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata ning kaebus tuleb ehitusloa tühistamise nõudes

§ 124

lg 2 ja

§ 152lg 1 p 2 alusel lõpetada.

9. Ülejäänud osas, milles kohus kaebuse menetlusse võttis, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. 9.1 Kohus ei pea praegusel juhul võimalikuks ehitusloa vaidlustamist ka tuvastamisnõudega, kuivõrd kaebuse materjalidest ei ilmne selle vajalikkus kaebajate õiguste edasisele kaitsele (

§ 38lg 4).

Tuvastusnõuet põhjendavad kaebajad sellega, et ehitusprojekt ja ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga ning ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele kuuluva hoone lumekoormust ja muudab kasutuskõlbmatuks kaebajate hoone korstnad. Kohus saab haldusakti õiguspärasust kontrollida selle andmise aja seisuga, kusjuures ehitusloa õigusvastasus (vastuolu detailplaneeringuga) iseenesest ei anna kaebajatele õigust ehitusloa vaidlustamiseks tuvastusnõudega. Ehitusloa vaidlustamiseks peab kaebajatel esinema subjektiivsete õiguste riive. Mõjutused kaebajate kinnistul asuvale hoonele ei ole aga seotud ehitusloa õiguspärasusega, vaid ehitusprojekti muudatusprojekti järgi teostatud ehitustöödega. J. Kappeli 7 kinnistule on hoone juba püstitatud. Seega ei saaks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine kuidagi aidata kaasa kaebajate eesmärkide saavutamisele. Kaebajad on ehitusloa vaidlustamiseks tuvastamisnõudega välja toonud preventiivse huvi. Riigikohus on leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-14, p 11). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-61-13, p 21). Kuna kaebusest ega selle materjalidest ei nähtu, et haldusorgan oleks kaebajate suhtes vaidlustatud ehitusloaga seoses õigusvastaselt käitunud, ei saa ka preventiivne huvi õigustada tuvastamiskaebuse esitamise lubamist. Ülaltoodud põhjendustel ei ole ehitusloa vaidlustamiseks alternatiivselt esitatud tuvastamisnõue lubatav ning selle nõude jätab kohus läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja

§ 121

lg 2 p 2 alusel, kuivõrd praegusel juhul ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Kohus ei näe ehitusluba puudutavas osas kaebusel otstarvet ega perspektiivi ühegi

§-s 37 lubatava nõude esitamisel. 6 9.2 Kaebajad on tühistamisnõudega vaidlustanud TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebajatel puudub õigus selle kirja tühistamist nõuda. Kohtu hinnangul puudub kaebajatel õigus kirja vaidlustada. Kirjaga lõpetas TLPA ehitusjärelevalvemenetluse J. Kappeli 7 ehitustegevusega seoses. Kohtupraktika järgi tuleb seesugust kirja lugeda riikliku järelevalve menetluse toiminguks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-65-16, p 16). Sellise menetlustoimingu vaidlustamiseks ei saa esitada tühistamisnõuet. Menetlustoiming ei ole

§ 45lg 3 alusel iseseisvalt halduskohtus vaidlustatav.

Järelevalvemenetluse lõpetamine ei tingi vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmist ega toimingu tegemist. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist kolmanda isiku suhtes. Kohus nõustub vastustajaga, et TLPA-l on järelevalvemenetluse raames võimalik hinnata ehitise vastavust ehitusprojektile ja ehitamise ohutust. Tänaseks on ehitustegevus J. Kappeli 7 kinnistul sisuliselt lõppenud ja hoone on valmis, järelikult saaks järelevalvemenetluse raames hinnata üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile. Kaebuses viidatu järgi on kaebajate subjektiivsed õigused riivatud tingituna J. Kappeli 7 hoone kõrgusest. Kohus märkis varasemalt, et hoone kõrgust ei ole muudatusprojektiga reaalselt muudetud. Kaebajad ei saavutaks järelevalve teostamise läbi J. Kappeli 7 hoone ehitusprojektist madalamaks lammutamist. Seega ei ole kaebus TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 vaidlustamise osas lubatav ning see tuleb

§ 151

lg 2 p 1 alusel (koostoimes

§ 121lg 2 p-ga 1) jätta läbi vaatamata.

9.3 Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k (vaideotsuse) vaidlustamist ei pea kohus samuti lubatavaks.

§ 45

lg-st 4 ja HMS § 87 lg 2 p-st 2 tulenevalt võib vaideotsuse tühistamist nõuda vaid juhul, kui sellega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Antud juhul ei nähtu kaebusest, kuidas on vaideotsusega kaebajate õigusi vaide rahuldamata jätmisest muul viisil rikutud. Seega ei ole vaideotsuse vaidlustamine praegusel juhul lubatav ja kohus jätab kaebuse ka selle nõude osas

§ 151

lg 2 p 1 alusel koostoimes

§ 121lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata.

10. Kuna kaebus langeb menetlusest välja osaliselt

§ 152

lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv (

§ 104lg 5 p 4) selle tasujale tagastada kohtu hinnangul samuti osaliselt.

Toimikust nähtuvalt (I kd, tl 104) on OÜ Laesson ja Partnerid tasunud kaebuselt riigilõivu 210 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099. Riigilõivu tulnuks kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kahe kaebaja eest tasuda kokku 60 eurot. Kaebuselt on seega riigilõivu tasutud 150 euro võrra nõutust enam.

§ 104

lg 5 p 1 ja riigilõivu seaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 ja RLS § 12 lg-de 1 ja 2 järgi tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv selle tasunud isiku nõudel ning riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Seega on kaebajatel võimalik taotleda enamtasutud riigilõiv tagasi. Menetluse osalise lõpetamise tõttu saab tagastatavat riigilõivu arvutada tasutud riigilõivust praegusel juhul 30 euro osas. Kuivõrd kohus lõpetab neljast nõudest ühe nõude osas kaebuse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, on

§ 108

lg 6 järgi tagastatavaks riigilõivuks ¼ asjakohaselt tasutud riigilõivust, s.o 7,5 eurot (25% tasutud 30-st eurost). Kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivust tuleb 7,5 eurot riigilõivu tasujale tagastada. Kaebuse läbivaatamata jätmisel riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Menetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse on kohus sisuliselt lahendanud ning selles osas riigilõivu kaebajatele tagastada ei saa 11. Kuivõrd kohus ei määra praegusel juhul kindlaks menetluskulude jaotust, annab kohus vastustajale ja kolmandale isikule haldusasjas nr 3-16-2561 menetluskulude kaebajatelt väljamõistmise taotluse esitamiseks (sh väljamõistmist nõutavate menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks) tähtaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 7