KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-2241 Haldusasi I.K.i kaebus Sotsiaalminist

) § 352 lg 3 alusel ning otsustas talle maksta hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Käskkirja kohaselt hinnati seoses

1. jaanuaril
2. aastal jõustuva töövaidluse lahendamise seadusega (TvLS), mis kehtestab muuhulgas uued nõuded TVK juhataja ametikohale,

§ 352lg 1 alusel enne 2018.

aasta 1. jaanuari ametikohale nimetatud TVK juhatajate, sh I.K.i vastavust ametikohale esitatud nõuetele.

§ 355alusel koosnes hindamine vestlusest ja kaasuse lahendamisest.

Hindamistulemused kinnitas hindamiskomisjon 25.09.2017 toimunud koosolekul. Koosoleku protokollist nähtub, et kõik viis komisjoni liiget hindasid I.K.i vestluse arvestatuks. Kaasuse hindasid kõik viis komisjoni liiget mittearvestatuks, andes kaasuse lahendile 10 maksimumpunktist vastavalt 0, 0, 0, 0 ja 0 punkti. Hääletamisel hääletasid kõik viis komisjoni liiget hindamise tulemuseks „mittearvestatud“. Ühehäälselt osutus I.K. TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks.

1. Tallinna Halduskohtule saabus 26.01.2018 I.K.i kaebus tervise-ja tööministri 21.12.2017 käskkirja nr 111-T „Teenistusest vabastamine“ õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise nõudes.
2. Tallinna Halduskohus liitis 29.01.2018 määrusega haldusasjad nr 3-17-2241 ja nr 3-18-189 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-17-
3. KAEBAJA SEISUKOHAD
4. Kaebaja leiab, et ametis olnud TVK juhatajate vastavust ametikohale tuli hinnata alles kolmeaastase perioodi möödumisel TvLS jõustumisest arvates.

§ 352on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kaebuse rahuldamisel kohaldamata.

Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg oli ebapiisav, millega on rikutud vacatio legis’e põhimõtet. Kuna hindamistulemused mõjutasid kaebaja ametikohale jäämist ja olid ministrile siduvad, siis nende ebaõigsuse tõttu on õigusvastane ka teenistusest vabastamise otsus. Koondamise õiguspärasuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda ainult sellest, kas koondamine oli lubatav, vaid koondamist tuleb hinnata tervikuna ning tuleb järgida kõiki avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 90 sätestatud nõudeid. Vastustaja ei ole kaebajale sobivat tööd pakkunud. 10. Koondamise tõttu teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta teenistusest vabastamise käskkirja kehtivust, mistõttu ei ole kadunud ka õiguslik alus kaebajale koondamishüvitise maksmiseks. Hüvitise summa kompenseerib saamata jäänud tulu. Kaebaja teenistussuhe vastustaja juures on kestnud 25 aastat, 5 kuud ja 26 päeva ning selle katkemine enne 26-aastase teenistusstaaži täitumist jätab kaebaja ilma pensionilisast. Kaebaja palk oli 1500 eurot kuus, alates 1.01.2018 pidi see suurenema kuni 2300 euroni kuus. Tõenäoliselt oleks kaebaja töötanud 3 aastat kuni seaduses ettenähtud hindamiseni ja sellega oleks teeninud 82 800 eurot (2300 x 36 kuud). 9000 eurot tuleb kahjuhüvitisest maha arvata. Hüvitise summaks jääb 69 300 eurot, mis 2

rakendussätted sisaldasid hindamisprotseduuri vaid osaliselt. Hindamise ettevalmistusaeg langes suvekuudele, sh ka kaebaja korralise puhkuse ajale, mis oli kokku 35 kalendripäeva (ajavahemikel 3–23.07.2017 ja 14–28.08.2017) ja mida ei oleks õige kulutada hindamise ettevalmistamiseks. Ülejäänud ajal täitis kaebaja oma tööülesandeid. Kaebajat ei ole mõistliku aja jooksul teavitatud hindamise korrast, millega rikuti hindamisprotseduuri läbipaistvust ja kontrollitavust. Tingimusi ei saanud välja lugeda ka hindamislehtedelt. Komisjon ei ole kinnitanud dokumendi vormi, mille põhjal tuli lahendada kaasus. Kaasuse lahendamisel mingit vormi ei pakutud. Kinnitamata hindamiskriteeriumide järgi ei oleks tohtinud hindamist läbi viia. Hindamisel kehtestati õigusvastaseid hindamiskriteeriume. Kuna kaasuse hindamislehed saadeti hinnatavatele alles 7 päeva enne kaasuse lahendamist, oli see aeg ettevalmistamiseks ebamõistlikult lühike. 12. Alates 1.01.2018 kehtima hakanud TvLS § 7 lg 2 sätestab nõuded TVK juhatajatele alates 1.01.2018. Kõik senised juhatajad vastavad nendele nõuetele. Tegemist pole uute nõuetega, võrreldes

§ 11lg-s 3 sätestatuga.

Kaebaja on läbinud enne ametisse asumist avaliku konkursi, kus oli hinnatud nõudeid, mis vastavad sisuliselt ka TvLS § 7 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Igal aastal hinnati praeguste TVK juhatajate kompetentsi arenguvestlustel. Kaebajale ei ole tehtud etteheiteid nõuetele mittevastavuse osas ja ta on oma ametikohale nimetatud määramata ajaks. 13.

§ 354lg 1 on põhiseadusega vastuolus, kuna on vastuolus Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg-ga 1. So

M põhimäärus hindamiskomisjoniga seonduvat ei käsitle. Hindamiskomisjoni töökorra (edaspidi: töökord) oleks pidanud minister kinnitama käskkirjaga. 14 Kutses on märgitud, et TVK juhatajaid oodatakse uutele nõuetele vastavuse hindamisele.

§ 352lg 1 ei sätesta, millistele nõuetele vastavust kontrollitakse.

Kui hinnati TVK juhatajate vastavust kehtivatele nõuetele, siis võiks olla tegemist ametnike atesteerimisega, kuid selline toiming ei olnud TVK juhatajatele seaduses ette nähtud. Kui hinnati TVK juhatajate vastavust ja nende teadmisi alates 1.01.2018 kehtiva seaduse ulatuses, siis jääb arusaamatuks, miks tuli lahendada kaasus

-i alusel, mis kaotab kehtivuse alates 1.01.

2. Kaasus oli keeruline diskrimineerimisvaidlus ja selle lahendamiseks ei olnud piiratud aeg põhjendatud, kuna selline vaidlus: 1) ei esinda tüüpilist töövaidlust (diskrimineerimisvaidlusi esineb suhteliselt harva); 2) diskrimineerimisvaidlus on üks keerulisematest; 3) diskrimineerimisvaidluste puhuks on

§ 20

lg 31 erisäte, mida tuleb poolte tõendamiskohustuse puhul täiendavalt arvestada (poolte jagatud tõendamiskohustus). TVK juhatajad olid nn testgrupp, sest selline TVK juhatajate hindamine Eesti ajaloos oli esmakordne. Kaasus oli mittearvestatud seitsmest lahendajast kolmel. TVK juhatajad olid pädevad, kuid tulemust mõjutasid hindamisprotsessi ebaõige ja ebaõiglane korraldus, sh ka ajanappus. Kaasuse lahendamiseks määratud aeg kolm astronoomilist tundi oli ebamõistlikult lühike. Näiteks on kohtunikueksamil kaasuse lahendamise ajaks viis tundi ja kohtutäiturite eksamil seitse tundi. Hindamiskomisjoni otsustest ei nähtu, mille alusel on loetud piisavaks kolm tundi. TVK otsus kui täitedokument on suurel määral võrdsustatav kohtuotsusega, seega, et näidata teadmisi tööõiguses ja menetluskorra tundmises, on kvaliteetse lahendi koostamiseks kolm tundi ebapiisav. Ajanappust näitab ka I.K.i poolt koostatud lahendi resolutsiooni osa (

§ 22

lg 4 järgi vormistatakse see viimasena) täitmata jätmine, kuigi põhjendustest oli võimalik resolutsiooni sisu tuletada. Töövaidluse lahendamisel tuleb lisaks kitsamatele tööõigusnormidele kohaldada võlaõigust, pankrotiõigust, tsiviilseadustiku üldosa, lepinguõigust, rahvusvahelise eraõiguse seadust jm asjakohaseid õigusnorme. 16. Kaasuse lahendamisel sätestas hindamiskomisjon sellele täiendavad kriteeriumid hindamislehtedel. Seadusega on vastuolus tingimus, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, 3

§ 22

lg 4 kohustuslikke osi, sh resolutsiooni (eraldi välja kirjutatuna), mistõttu neli hindamiskomisjoni liiget hindas ebaõigesti, et kohustuslikud osad puudusid. Asjaolu, et kaebaja ei jõudnud ebamõistliku ajapiirangu tõttu resolutsiooni sisustada, ei tähenda, et resolutsioon kui otsuse kohustuslik osa puudus.

1. Kaasuse hindamislehe kohaselt oli kirjeldavat osa võimalik hinnata kolmel tasemel. Viiest komisjoniliikmest kaks liiget leidsid, et kirjeldus on raskesti mõistetav ja/või struktureerimata. Kolm liiget leidsid, et kirjeldus on selge, ladus ja struktureeritud. Seega on need kriteeriumid subjektiivsed ja sõltuvad komisjoni liikme enda teadmiste ja kogemuste tasemest.
2. Kaebaja kohta (salasõna „regina 7“) koostatud kaasuse hindamislehed on komisjoni liikmete poolt täidetud järgmiselt: 1 – 14.09.2017 ja 4 – 25.09.
3. Vestluse hindamislehtedest on täidetud 2 tk 25.09.2017 ja 3 tk 15.09.
4. Kuna lõplik otsus hindamistulemuste kohta tehti 25.09.2017, siis ei ole selge, millal täideti hindamislehed, mis kannavad sama kuupäeva. Sõltumata sellest on hindamislehed täidetud kiirustades ja seega oli kaasuse hindamine pealiskaudne. Hindamislehed ei ole allkirjastatud, kuid komisjon peab esile tooma, milline komisjoni liige millise hindamislehe on täitnud. Iga komisjoni liige peab põhjendama, miks andis ta hinnatavale just nii palju punkte. Kaevatava käskkirja kohaselt hindasid kaasuse kõik viis komisjoni liiget mittearvestatuks, andes kaasuse lahendile 10 maksimumpunktist vastavalt 0, 0, 0, 0 ja 0 punkti. Nimetatud põhjendus ei vasta tõele. Komisjoni liikmed hindasid kaasuse 0, 3, 0, 6 ja 0 punktile ja vaid ebaõige hindamiskriteeriumi tõttu tuli lõplikuks tulemuseks alla 70% maksimumpunktidest.
5. Kui kaasuse lahendamine loeti mittearvestatuks, tähendas see, et hinnatav ei tunne töövaidluse menetlust. Samas vestlusel hinnati juhuvalikul 10 kaebaja tehtud otsust ja leiti, et need vastavad nõuetele. Need otsused olid tehtud ilma ajalimiidita ja said positiivse hinnangu. Seega on ühe ja sama kriteeriumi hindamisel jõutud vastuoluliselt erinevale järeldusele, mida ei tohi hindamisel olla. Lisaks lubati vestluse käigus kaasust kommenteerida ja täiendada. Seega ei olnud hindamise kord paigas. Kaasuse ja vestluse eraldi hindamine ja eraldi hindamine ka iga komisjoni liikme poolt oleks pidanud olema summeeritud, et jõuda tegelikult õigele järeldusele.
6. Kaebajale 25.09.2017 otsuses antud hindamiskomisjoni tagasiside „TVK otsustes peab olema selgelt eristatavad resolutsioon ja vaidlustamisviide. Selgelt ja ühetaoliselt. Ajajuhtimist võiks rohkem arendada“ on täielikult põhjendamata, vastavatele konkreetsetele puudustele viitamata. Kaebaja ei oleks saanud hinnatavana oma sooritust parandada ka siis, kui märkus oleks asjakohane. Hindamiskomisjoni järeldus ei põhine konkreetsetel asjaoludel ja näidetel. See etteheide otsuses oli üllatuslik ja asjakohatu.
7. Hindamistulemused ei saa näidata, kas senisel TVK juhatajal on teadmised alates 1.01.2018 kehtima hakanud TvLS-i kohta. Samaks jäävad materiaalõigusnormid (TLS, VÕS, TsÜS jm), mistõttu ka nende tundmise hindamine on tarbetu ja kaetud iga-aastase arenguvestlusega. Kuna TvLS § 7 lg 2 nõuetele vastavust on hinnatud juba seniste TVK juhatajate avaliku konkursiga ametisse võtmisel, puudus igasugune vajadus nende täiendavaks hindamiseks enne 1.01.2018.

-i regulatsioonist ei nähtu, et hindamine viiakse läbi tulevikus jõustuvate menetlusreeglite alusel. Seepärast on ka vastuolus hindamiskomisjoni 6.09.2017 kutse hindamisele, sh kaasuse lahendamisele uutele nõuetele vastavuse osas. Kaasus lahendatigi mitte uue, vaid kuni 31.12.2017 kehtiva seaduse alusel. Seda enam puudus vajadus ametis olevate TVK juhatajate hindamiseks enne 4

-s hindamise läbiviimise kohta saab ja tuleb lugeda ebavõrdseks kohtlemiseks ametisse võetavate TVK juhatajatega võrreldes.

1. TVK juhatajate hindamiskomisjoni otsuse väljavõttes ei ole vaidlustamisviidet. Kaebaja ei olnud kindel, kes on haldusorgan, kes on pädev vaiet läbi vaatama. Kaebaja sellega ei nõustu, et hindamiskomisjon määratles oma pädevust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 3 alusel. Õige on kohaldada HMS § 73 lg
2. Kui isikule ei ole avalikke ülesandeid pandud, siis ei ole tegemist haldusorganiga.

§ 353

lg 1 alusel on viieliikmeline hindamiskomisjon personali küsimusega tegelev ajutine moodustis, mis ei ole haldusorgan. Sel põhjusel ei olnud hindamiskomisjon pädev lahendama ka vaiet.

1. Kuna hindamistulemused mõjutasid otseselt kaebaja ametikohale jäämist ja olid ministrile siduvad, siis nende ebaõigsuse tõttu on õigusvastane ka teenistusest vabastamise käskkiri.
2. Kaebaja ametikohalt vabastamisel tuli talle pakkuda teist tööd ja vastustajal oleks seda pakkuda olnud. Ministri 29.09.2017 teatisega teatati kaebajale tema teenistussuhte lõpetamisest alates 1.01.2018, s.o kolm kuud ette, nagu seda oleks saanud ja pidanud tegema kaebaja koondamise korral, kellel oli teenistusstaaži üle 25 aasta. Kuigi

rakendussätted lõid teenistussuhte lõpetamiseks eraldi aluse, oli see tegelikult koondamissituatsioon (ATS § 90).

1. Kaevatava käskkirja andmisel rikuti vorminõudeid. Käskkirjas pole märgitud ametikohalt vabastamise ehk teenistussuhte viimast päeva. Dokumentide ja vara üleandmise käskkirjas on märgitud 31.12.2017, seaduses 1.01.
2. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Ebaõige on kaebaja väide, et kaalutlemisel on oluliselt rikutud kaalutlemisnõudeid. Nii hindamiskomisjon kui ka SoM on oma otsuseid põhjendanud ja dokumenteerinud ning lähtunud kaalutlusõiguse teostamisel volituse piiridest ja kaalutlusõiguse eesmärgist. TVK juhatajate ametikohale vastavuse hindamine

alusel on õiguspärane. Nii teenistusest vabastamise käskkirjas kui ka vara üleandmise käskkirjas on teenistussuhte viimase päevaks märgitud 31.12.

2. Koondamisolukorda ei olnud ja seega ei pea kohaldama ATS-i koondamist puudutavat regulatsiooni. Seadusandja eesmärgiks oli sätestada alus teenistusest vabastatavatele TVK juhatajatele ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise maksmiseks ning õiguse andmiseks saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras, sest mittevastavaks osutunud TVK juhataja vabastatakse ametist

§ 352lõike 3 alusel.

28. Enne 1.01.2018 ametikohale nimetatud TVK juhataja vastavuse hindamine hiljemalt 30.09.2017 on põhiseaduspärane. Kaebaja ei ole viidanud, millise põhiseaduse sättega on

§ 352vastuolus.

Vacatio legis’e põhimõtet ei ole rikutud, sest hinnatavad ei pidanud end ette valmistama töövaidluse lahendamiseks 1.01.2018 jõustuva regulatsiooni järgi. Tööõiguse ja töövaidluse menetlemise läbiviimise tundmist hinnati vaid kehtivate seaduste alusel, mida on TVK juhatajad nii enne kui ka pärast hindamist oma töös igapäevaselt rakendanud. Seega ei ole enne 1.01.2018

-i alusel ametisse nimetatud ja alates 1.01.2018 töövaidluse lahendamise seaduse alusel ametisse nimetatud TVK juhatajad võrreldavad grupid. 29. Puudub piisav alus pidada kolmekuulist ettevalmistusaega liialt lühikeseks, kuna muudatus ei olnud nii ootamatu ega suuremahuline.

rakendussätted näevad ette eelkõige hindamiskomisjoni moodustamise ja selle töökorralduse, hindamise läbiviimise protseduuri ning TVK juhataja teenistussuhte jätkamise alused.

sätestab, et vestlusel analüüsitakse TVK juhataja vormistatud töövaidluse lahendeid ja tema lahendite kohta esitatud kaebuseid. Lisaks sätestab

, et hinnatakse juhataja vastavust ametikohale sätestatud nõuetele ning kaasus koostatakse tööõiguse valdkonnas. Samuti käsitleb töökord hindamise korralduslikke küsimusi. 5

rakendussätetega ega töökorraga ette midagi sellist, mis oleks eeldanud TVK juhataja poolt aeganõudvat ettevalmistust hindamiseks. 30. Tulenevalt TVK juhataja pädevuse laiendamisest ja vajadusest luua eeldused otsuse sisukvaliteedi parandamiseks, tõstetakse TvLS regulatsiooniga TVK juhataja kvalifikatsiooninõudeid. TvLS alusel peab TVK juhataja vastama erinevalt varasemast järgmistele nõuetele: 1) olema omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, mis on piiritletum, võrreldes

-s sätestatud kõrgema juriidilise hariduse nõudega; 2) tundma tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist; 3) olema ametikohale vajalike võimete ja isiksuseomadustega; 4) olema kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises; 6) ei tohi olla kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud ja 7) ei tohi olla advokatuurist välja heidetud. Seega kõik TvLS-s sätestatud eeldused TVK juhataja ametikohale nimetamiseks on kas uued või täpsemad, kui seni

-s kehtinud nõuded. TvLS nõuetele vastavust ei ole varem TVK juhatajate puhul hinnatud ja seda pole ka vaja olnud. Üldised nõuded ametnikele, mis tulenevad ATS-st, ja

-s sätestatud kõrgema juriidilise hariduse omamine ei kata uusi nõudeid. Seega ei saa eeldada, et senised

alusel ametisse nimetatud TVK juhatajad kõik automaatselt uutele nõuetele kvalifitseeruvad.

1. TvLS loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli luua tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamise süsteem, muuhulgas avalduse kiire ja kvaliteetne menetlemine TVK-s, kõrge sisukvaliteediga otsused ning suurem TVK ja juhataja pädevus töövaidluse lahendamisel. TvLS-ga laiendatakse menetlusökonoomika tõstmiseks juhataja pädevust ning suurendatakse juhataja kaalutlus- ja otsustusõigust. TvLS-is täpsustatakse, et avalduse menetlusse võtmise, keeldumise, avalduse parandamise jm menetluslikud protsessid kuuluvad TVK juhataja pädevusse. Ka lisanduvad TVK juhataja pädevuste hulka töövaidlusasja läbivaatamine ainuisikuliselt lepitus- ja kirjalikus menetluses. Uutele nõudmistele lisaks nähti ette alates 1.01.2018 teenistust jätkavate või teenistusse võetavate TVK juhatajate ametipalga suurendamine.
2. Kuna uue seadusega kehtestati TVK juhatajatele kõrgemad nõudmised, nähti

rakendussätetega ette seniste TVK juhatajate hindamine vastavalt uutele nõuetele ning hindamisprotseduuri läbiviimine, sh objektiivse hindamiskomisjoni moodustamine. Seniste arenguvestluste tulemuste hindamine ei kuulunud uutele nõuetele vastavuse hindamisprotseduuri juurde ning TvLS § 7 lg 2 nõuetele vastavust ei saanud hinnata ka varem avaliku konkursiga ametisse võtmisel, kuna TVK juhatajatele kehtestati uued nõuded. 33. Nõuetele vastavust hinnati vestlusel ja kaasuse lahendamisel teel. Hindamise kirjaliku osa käigus lahendas hinnatav kolme tunni jooksul komisjoni esimehe järelevalve all ühe kaasuse, millega kontrolliti hinnatava teadmisi töövaidluse menetluse läbiviimisest, õigusliku argumentatsiooni ja analüüsi oskust ning sealhulgas tööõiguse tundmist. Vestlusel hinnati

§ 355

lg-st 3 lähtudes TVK juhataja vormistatud töövaidluse lahendeid, tema lahendite kohta esitatud kaebuseid, vastavust ametikohale esitatavatele nõuetele. Täiendavalt kontrolliti TVK juhatajate vastavust TvLS § 7 lg 2 punktides 1, 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et ametis olevate juhatajate vastavust ametikohale tuli hinnata alles kolmeaastase perioodi möödumisel ning

rakendussätted on põhiseadusega vastuolus. Alates 1.01.2018 ametis jätkavad või ametisse võetavad TVK juhatajad peavad vastama uues TvLS-s sätestatud kõrgematele nõuetele. 34. TVK 25.09.2017 otsuse väljavõttes on vaidlustamisiide. Isegi kui see oleks puudunud, siis ei mõjuta see haldusakti õiguspärasust. Lisaks on kaebaja vaide tähtaegselt esitanud. Kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan. Minister vaiet ei lahenda. I.K.i 31.10.2017 esitatud vaide lahendas seega lähteorgan ehk hindamiskomisjon ning tegi seda täiskoosseisus. Hindamiskomisjon moodustati

§ 353

alusel, töökord ja otsuste tegemise protseduur kinnitati

§ 354alusel, hindamine 6

§-de 353-§358 alusel. Haldusorgan võib HMS kohaselt olla ka hindamiskomisjon, kellele on seadusega pandud avaliku ülesande täitmise ehk TVK juhatajate hindamise läbiviimise ja otsuse tegemise kohustus. Töökorra kinnitamine on kooskõlas põhiseaduse, VVS-i,

-i ning SoM põhimäärusega. Töökorra kinnitamisel ei saa lähtuda VVS §-st 42, kuna see reguleerib valitsusasutuse põhimääruse kinnitamist. SoM põhimääruse §-st 20 lähtutakse juhul, kui minister soovib moodustada ministeeriumi valitsemisalas komisjone, nõukogusid ja töörühmi, millel on üksnes ministrile nõuandev iseloom. Hindamiskomisjoni tegutsemise alused tulevad

-st koos otsuste tegemise pädevusega.

§ 354näeb ette, et töökorra määrab hindamiskomisjon.

1. 6.09.2017 edastas hindamiskomisjoni esimees I.K.ile kutse TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamisele. Kutsele lisati ministri 5.09.2017 käskkiri, kaasuse hindamisleht, vestluse hindamisleht ja kinnituse vorm. Seadus ei kohustanud edastama hinnatavatele hindamislehti, need edastati hindamiskomisjoni algatusel selleks, et tagada hinnatavatele kindlus, et neilt ei oodata hindamisel uusi teadmisi või oskusi ning juhtida tähelepanu sellele, et otsus peab sisaldama kõiki seaduses sätestatud otsuse osasid ja mida iga osa puhul hinnatakse. Kaasuse lahendamine toimus 14.09.
2. Seega jäi kutse edastamise ja kaasuse hindamise vahele seitse päeva, mida seaduse kohaselt on peetud piisavaks ajaks, et lisamaterjalidega tutvuda. Täiendava infona saadetud lisamaterjalide läbitöötamine ei nõudnud seitsmest päevast pikemat perioodi, kuna lisamaterjaliks olid kaasuse hindamisleht kahel leheküljel ja vestluse hindamisleht ühel leheküljel.
3. Maksimumpunktide, arvestatuks lugemise punktide ja lõpptulemuse kujundamise määramise alused tulenevad

§ 357lg-st 2.

Seega oli kaebajale teada, et hindamise edukaks läbimiseks tuli tal saada nii kaasuse lahendamisel kui ka vestlusel vähemalt 70%. Maksimumpunktid kajastuvad hindamislehtedel, kust nähtub, et nii kaasuse kui ka vestluse eest on hindamislehtedel võimalik anda kuni 10 punkti. Hindamislehed esitati I.K.ile seitse päeva enne hindamist ning hindamislehtede päises oli esimese lausena märgitud, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Komisjon kinnitas hindamislehed 6.09.2017. Kaebaja väide, et ta ei saanud aru, et hindamislehti täidab iga komisjoni liige, jääb samuti arusaamatuks.

regulatsioonist tuleneb üheselt, et igal komisjoni liikmel tuleb anda eraldiseisvalt hinnang nii vestlusele kui ka kaasusele ning lõppotsus tehakse häälteenamusega. 37. Hindamiskomisjon sätestas oma töökorras, et kaasuse lahenduse puhul hinnatakse selle vastavust

-s otsuse kohta sätestatud nõuetele. Eesmärgiks oli hinnata kaasust just kehtivate üldiste nõuete alusel. TVK juhataja peab olema alati veendunud, et otsused sisaldavad kõiki

-is sätestatud kohustuslikke andmeid ja osasid. Hindamiskomisjoni liige Kairit Ehala pakkus küll välja vormi kasutamist, kuid pärast selgituste saamist hindamiskomisjoni esimehelt, et dokumendimall on kasutajamugavus, mille korrektsust peaks samuti iga otsuse tegemisel jälgima, nõustus vormi mittekasutamisega. Väär on kaebaja väide, et Monika Tappo pooldas mõlemat ettepanekut ehk vormi kasutamist ja vormi mittekasutamist. Hindamiskomisjoni liige Monika Tappo pooldas koosolekul mõlemat päevakorras esitatud ettepanekut, ehk ettepanekuid kaasuse kinnitamise ja läbiviimise kohta. 38. Hinnatavatele saadetud kaasuse hindamislehel oli märgitud, et otsus peab sisaldama kõiki

§ 22

lõikes 4 sätestatud kohustuslikke osi: sissejuhatus, kirjeldav osa, põhjendused ja resolutsioon. Enne kaasuse lahendamist tutvustas kaasuse lahendamist läbi viinud hindamiskomisjoni esimees kaasuse juhendit. Päev enne hindamist (13.09.2017) saadeti TVK juhatajatele ka e-kirja teel eelinfot kaasuse lahendamise korralduslikust poolest. Nii juhendis kui ka eelinfos on kirjas, et kaasuse vormistusel hinnatakse selle vastavust

-is otsuse kohta sätestatud nõuetele ning dokumenditöötlusele üheseid nõudeid ei ole, kuid lahendus peab olema arusaadavalt struktureeritud. Otsuste vormistamine on hinnatavate igapäevatöö ning kahtluse korral, mis on need neli osa, mida töövaidluses tehtud otsus peab sisaldama, sai otsuse kohustuslikke osi kontrollida ka kaasuse lahendamise ajal

§ 22lg 4 regulatsioonist.

I.K.i lahendist nähtub, et kaebaja on olnud teadlik otsuse vormilistest nõuetest ning väga selgelt alapealkirjadega struktureerinud ja muuhulgas 7

§ 22

lg-s 4 sätestatud kohustuslikke osi, kirjeldav osa oli neil selge, ladus ja struktureeritud, põhjendus põhjalik ja veenev ning resolutsioon tugines põhjendustele. 41. Kaasus lahendati küll

alusel, kuid kaasuse ja vestluse läbiviimisel hinnati, kas isik vastab TvLS § 7 lg 2 nõuetele. Kaasuse lahendamisel tuli lähtuda

regulatsioonist tulenevalt asjaolust, et kaasusega hinnati seniste TVK juhatajate tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmist.

§ 355l

g 1 tuleb tõlgendada selliselt, et hinnatakse kehtiva tööõiguse ja kehtiva töövaidluste lahendamise menetlusreeglistiku tundmist. Hindamisel ei oleks mõistlik hinnata kaks kuud enne TvLS jõustumist oskusi ega teadmisi selle rakendamiseks ilma seaduseandja vastava koolituseta. TVK juhatajad, kes hakkavad alates 1.01.2018 tööle uue seaduse alusel, peavad suutma viia ennast kiiresti muudatustega kurssi ja ennast arendama. Ametikohale vastavuse hindamisel hinnati nii teadmisi tööõigusest kui ka töövaidluse lahendamisest ning vastavust ametikohale esitatud nõuetele. 42. Resolutsiooni märkimine ja sisustamine TVK otsuses tuleneb

§ 22lg-st 4.

Samuti on TVK otsus sarnaselt kohtulahendiga sundtäidetav vastavalt selle resolutsioonile, mis peab olema selge ja üheselt mõistetav. Ülejäänud hinnatavad suutsid kolmetunnise ajaraamistiku piires sisustada otsuse resolutsiooni. Kaasuse lahenduse punktist 2.

1. (hüvitise nõue töölepingu tühisel ülesütlemisel) ei ole võimalik resolutsiooni selgelt välja lugeda ning punktis 2.
2. (diskrimineerimishüvitis) puudub igasugune sisuline argumentatsioon ja argumentatsioonile tuginev otsustus. 43.

näeb ette, et hindamist viib läbi viieliikmeline komisjon. Komisjoni kuuluvad töövaidluste lahendamisega kokkupuutes olevate valdkondade eksperdid. Viis liiget vähendavad kogumis subjektiivset elementi hindamisel. Kõik komisjoni liikmed andsid kaebaja kaasuse lahendusele hindeks mittearvestatud (MA). Hindamislehtedelt selgub, et kaebaja peamised vead kaasuse lahendamisel olid järgmised: otsuses on puudu selle kohustuslikud osad, resolutsioon on puudu, kirjeldav osa on raskesti mõistetav ja/või struktureerimata ning põhjenduses esineb puudusi. I.K. sai kaasuse lahendamisel kõigilt hindajatelt alla 7 punkti (0-6 punkti). Seega ei olnud määravaks asjaolu, et komisjoni liikmed andsid kaasusele erinevad punktid, sest hindamislehtedelt nähtub, et kõik andsid punkte vahemikus, mille tulemusena loeti lahendus mittearvestatuks. 44.

§ 355

lõige 4 sätestab volitusnormi hindamiskomisjonile maksimumpunktide kinnitamiseks. Maksimumpunktide kinnitamist tuleb tõlgendada ka sealhulgas punktide andmise kriteeriumite kinnitamisena. Mistahes osa puudumisel otsusest on tegemist seaduse nõuetele mittevastava dokumendiga, mis ei saa otsusena jõustuda. Seega on põhjendatud sätestada 8

§ 357lg-s 2 sätestatud 70% määra.

45. Kuigi vestlusel võimaldati kaasuse lahendust tagasi peegeldada, ei olnud selle eesmärk hinnata teadmisi töövaidluse menetluse läbiviimisest. Valimit kümnest varem tehtud otsusest ei hinnatud eraldiseisvatena, need oli sisendiks vestlustele, hindamaks teadmisi tööõigusest, hinnatava võimeid, enesekriitilisust ning motiveeritust arenguks. Vestlusel juhiti tähelepanu sellele, et I.K.i varasemates otsustes ei ole selgelt eristatavad kõik otsuse osad, eesmärgiga hinnata enesekriitilisust ja motiveeritust arenguks. Komisjoni tagasiside hinnatavatele oli järgmine: „TVK otsustes peab olema selgelt eristatavad resolutsioon ja vaidlustamisviide. Selgelt ja ühetaoliselt. Ajajuhtimist võiks rohkem arendada.“ Seega on väär kaebaja väide, et vestlusel ja kaasuse lahenduse hindamisel jõuti töövaidluse menetluse hindamise osas erinevatele seisukohtadele. Kaebajale pidi olema arusaadav, et vastavalt

§-le 355 koosneb hindamine vestlusest ja kaasuse lahendamisest ning selleks, et osutuda ametikohale vastavaks TvLS § 7 lg 2 kohaselt, tuli nii vestlus kui ka kaasus sooritada minimaalselt 70% ulatuses. Hindamiskomisjoni tagasiside tugines vestlusele, kus hinnati TVK juhataja vormistatud töövaidluse lahendeid ja tema lahendite kohta esitatud kaebuseid. Komisjon selgitas esmalt välja vestluse tulemused ja seejärel kaasuse tulemused. Hindamiskomisjoni liikmed andsid vestlusele tagasiside eesmärgiga, et juhul kui kaasuse lahendus hinnatakse edukaks ning hinnatav tunnistatakse ametikohale esitatud nõuetele vastavaks, siis Tööinspektsioon peaks I.K.i tähelepanu juhtima märgitud arengukohtadele ning järgmisel hindamisel neid arengukohti käsitlema. 46. Hindamislehtede täitmise viimane kuupäev oli 25.09.2017 (töökorra § 7 lg 1 kohaselt selgitatakse hindamistulemused välja komisjoni koosolekul) ja kõik hindamislehtedel olevad kuupäevad vastavad sellele nõudele. Hindamislehel märgitud kuupäev 25.09.2017 näitab, et hindamine viidi läbi põhjalikult kaalutledes.

ja ka töökord ei näe ette hindamislehtede allkirjastamist. Töökorda järgides oleks võinud komisjoni liikmed ka hindamislehed jätta endale ning komisjoni koosolekul märkida üksnes, kas vestlus või kaasus on arvestatud või mittearvestatud. 47. Kuna I.K.i teenistusest vabastamise menetlus on toimunud õiguspäraselt, on õiguspärane ka tema teenistusest vabastamise käskkiri, kuna see on antud

§ 352

lõigete 3 ja 5 ning TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjoni 25.09.2017 otsuse alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri

1. a kirjaga nr 1.6-9/3732-1 esitatud teatisega.
2. TVK juhi ametikohalt vabastamine ei tähenda, et isik ei võiks kandideerida avalikus teenistuses mõnele teisele ametikohale, kus on võimalik teenistusstaaži maksimaalselt viis aastat alates ATS jõustumisest edasi teenida. Teenistusest vabastamisest etteteatamine kolm kuud enne teenistusest vabastamise haldusakti andmist annab isikule piisava ajaraamistiku muutustega kohanemiseks ning uue ametikoha leidmiseks. ATS § 113 lõikest 3 tulenevalt arvestatakse vanaduspensioni suurendamiseks vajalikku teenistusstaaži kuni 1.04.
3. Arvestades, et kaebaja teenistusstaaž on 31.12.2017 seisuga 25 aastat, 5 kuud ja 26 päeva, ei mõjuta kaebaja teenistusest vabastamine tema vanaduspensioni suurendamise määra.
4. Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-74-10 on ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist vastavalt kas kolme kuu või kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitise suurem ulatus (kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis) sõltub sellest, kas tegemist on erilist kaitset vajavate isikutega ehk kui isik on rase, tal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kasvatab alla seitsmeaastast last või on valitud ametnike esindajaks. Antud asjas ei nähtu, et kaebaja kuuluks ATS 9

§ 352lg 1 järgi hinnatakse enne 2018.

aasta

1. jaanuari ametikohale nimetatud TVK juhataja vastavust ametikohale esitatud nõuetele
2. aasta
3. septembriks. Hindamisel ametikohale esitatud nõuete mittevastavaks tunnistamise korral vabastab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ametikohalt alates
4. aasta
5. jaanuarist (

§ 352lg 3). Tv

LS-i seletuskiri täpsustab, et muudatuste lõike 1 kohaselt viiakse

-i alusel (s.o enne

1. aasta
2. jaanuarit) ametikohale nimetatud TVK juhatajate suhtes läbi hindamine, mille käigus hinnatakse nende vastavust

-s sätestatud ametikohale nimetamise nõuetele. Hindamine tuleb läbi viia hiljemalt

1. aasta
2. septembriks. Hindamistähtaja eesmärgiks on tagada, et juhul, kui enne
3. aasta
4. jaanuarit ametikohale nimetatud TVK juhataja tunnistatakse ametikohale esitatud nõutele mittevastavaks ning tema teenistussuhe lõpeb
5. detsembril 2017, jõuaks
6. aasta
7. jaanuarist vabaneva ametikoha täitmiseks läbi viia avaliku konkursi.1 Tegemist ei ole ametisolevate TVK juhatajate atesteerimisega, vaid uue hindamisega.

kohustas hindamise läbi viima kehtiva seaduse alusel, mistõttu TvLS tundmise kohustust tegevatelt TVK juhatajatelt ei nõutud. Kohtu hinnangul ei oleks saanud enne TvLS-i jõustumist ka kaasuse lahendajatelt seaduse tundmist nõuda. Vastustaja kinnitusel tehti TvLS-i rakendamiseks hiljem vastavaid koolitusi. Küll aga hinnati seda, kas ametisolev TVK juhataja vastab TvLS § 7 lg-s 2 sätestatud nõuetele. TvLS seletuskirja järgi kehtestatakse TVK juhatajale esitatavate nõuetena seaduse tasandil sarnased nõuded mis kohtunikele ja riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmetele, arvestades seejuures, et tegu ei ole eluaegse ametikohaga. TVK juhataja valimisel tuleb arvestada, et juhataja peab vaidluse lahendaja ja menetluse läbiviijana olema võimalikult professionaalne ning objektiivne. TVK juhatajaks saab nimetada isiku, kes vastab ametnikule esitatud üldistele nõuetele, kuid ka ametikohale kehtestatud tingimustele. TVK juhatajaks võib nimetada üksnes isiku, kes on Eesti Vabariigi kodanik, kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni, tunneb tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimist, on kõrgete kõlbeliste omadustega ja kellel on tööks vajalikud võimed ja isikuomadused.2

-s vastavaid nõudeid sätestatud ei olnud.

§ 11

lg-s 3 oli sätestatud üksnes tingimus, et TVK juhatajaks määratakse isik, kel on kõrgem juriidiline haridus. Arvestades, et seoses seaduse muudatusega muutusid ka nõuded TVK juhatajale, oli hindamine õigustatud. 53.

§ 352

lg 3 sätestab teenistussuhte lõpetamise aluse, kui

-i alusel ametikohale nimetatud TVK juhataja tunnistatakse hindamisel ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks. Hindamisel ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks tunnistatud TVK juhataja teenistussuhe lõpetatakse 1 2 TvLS seletuskiri, lk 44. TvLS seletuskiri, lk 14. 10

§ 352lg-st 3, kust tuleb alus ametniku vabastamiseks.

Kaebaja ei ole ka ise viidanud, et teda oleks pidanud vabastama ATS § 88 alusel. Lisaks ei tulene ATS §-st 88 kaebajale soodsamaid tagajärgi.

1. Kaebaja nimetati TVK juhatajaks
2. aastal määramata ajaks. Siiski võib ametikoha ümberkujundamine tuua kaasa ka määramatuks ajaks ametisse nimetatud ametniku ametist vabastamist. Näitena võib välja tuua kohtute seaduse (KS) §-s 1251 sätestatud kohtujuristi ametikoha. Kuni nimetatud sätte kehtestamiseni täitis konsultandi ametinimetust kandnud isik KS § 1251 lg-s 1 sätestatud ülesandeid. Konsultandi ametikohal töötavatel inimesel tuli sätte jõustumisel kandideerida konkursi korras ametikohale, millel ta oli kuni KS § 1251 jõustumiseni töötanud (vt KS § 1251 lg 5). Kõik konsultandid sarnaselt TVK juhatajatega pidid läbima kirjaliku ning suulise hindamise. Juhiametid on aga juba pikka aega Eestis täidetud määratud ajaks (tavaliselt 5-aastaseks perioodiks) konkursi korras. Õigusaktides on juhtide ümbervalitavus sätestatud järk-järgult ja kui vaadata riiklike institutsioonide juhte (aga ka õppeasutuste juhte), on need reeglina kõik ametis 5-aastase tähtajaga. Kohus leiab, et seetõttu ei saanud kaebajal olla ka tõsikindlat õigustatud ootust, et ta saab jääda pensionile siirdumiseni TVK juhatajaks. Määramatuks ajaks juhikohale nimetamine ei olnud ametikoha profiili (juhiamet) arvestades põhjendatud ja varem või hiljem pidi selle ümber vaatama. 55.

sätestas, et ka ametisolevatel juhatajatel tuli läbida hindamine, kus kontrolliti nende vastavust

-s sätestatud ametikohale nimetamise nõuetele. Asjaolud, et tegemist oli korduva kaebaja hindamisega TVK juhataja ametikohale ning igal aastal hinnati kompetentsi arenguvestlustel, ei tähenda, et korduv hindamine oleks PS-ga vastuolus. Kohtu hinnangul ei ole rikutud kaebuses välja toodud võrdse kohtlemise printsiipi ega võimalust eneseteostusele. Et teha kindlaks, kas keegi on kellegagi võrdne või ebavõrdne, peab olema vähemalt kaks isikut, isikute gruppi või faktilist asjaolu, keda või mida omavahel võrrelda. Praegusel juhul tuli kõikidel kuni 31.12.2017 TVK juhataja ametis olnud inimestel läbida uuesti hindamine ning seitsmest ametis olnud juhatajast läbis hindamise positiivselt neli. Seega kõigil TVK juhatajatel, sh kaebajal olid võrdsed võimalused läbida hindamine edukalt, mistõttu puudub eelnimetatud põhjustel

§ 352vastuolu PS-ga.

56.

§ 352

alusel tehtav otsustus on HMS § 4 lg-st 1 tulenev kaalutlusotsus, kus hindamiskomisjonil oli valikudiskretsioon tunnistada hindamisel osalenud TVK juhatajad ametikohale vastavaks. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Avalikus teenistuses ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on administratsioonil ulatuslik hindamisruum. Kohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga.4

1. Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka vacatio legis´e põhimõtet. Riigikohus on seostanud PS § 13 lg 2 ka vacatio legis’e mõistliku aja nõudega: “Õiguskindluse põhimõte tähendab muuhulgas, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö. Sama nõue on tuletatav ka Põhiseaduse § 13 lõikest 2, mille järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest, ning õiguse üldpõhimõtetest” (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26; vrd RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 3 4 TvLS seletuskiri, lk
2. Riigikohtu halduskolleegiumi 8.05.2001 otsus nr 3-3-1-27-01, p
3. 11

§-d 352–359 jõustusid 14.07.2017. 6.09.2017 edastas hindamiskomisjoni esimees Ebe Sarapuu kõigile ametis olevatele TVK juhatajatele, sh ka kaebajale kutse TVK juhataja uutele nõuetele vastavuse hindamisele. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kutses oli selgitatud, et kaasuse puhul hinnatakse selle vastavust

-s otsuse kohta sätestatud nõuetele kutsele lisatud hindamislehe alusel. Seega oli TVK juhatajatel, sh kaebajal aega rohkem kui üks kuu arvates

vastavate sätete jõustumisest, et teha vajadusel ettevalmistusi hindamiseks, mida võib pidada piisavaks ajaks. Kaebajalt ei nõutud 1.01.2018 kehtima hakanud TvLS tundmist ning tal tuli lahendada kaasus seonduvalt tööga, mida ta oli pika aja vältel teinud (kaebuse kohaselt alates

1. aastast). Määravat tähtsust ei oma asjaolud, et kaebaja viibis ajavahemikel 3–23.07.2017 ja 14– 28.08.2017 puhkusel ning ülejäänud ajal täitis tööülesandeid. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei eeldanud hindamine igapäevatöö tundmisest erinevaid uusi teadmisi.
2. Ebatäpne on kaebaja väide, et juba ametis olevate juhatajate vastavust ametikohale tuli hinnata alles kolmeaastase perioodi möödumisel. Tulenevalt TvLS § 7 lg-st 4 hinnatakse juhataja vastavust ametikohale kolmeaastase perioodi möödumisel juhul, kui ametisolev TVK juhataja on täitnud

§ 352

lg-s 1 tuleneva nõude ning tema teenistussuhe jätkub

§ 352lg-s 2 sätestatud tingimustel.

Kaebaja nimetatud tingimust ei täitnud, mistõttu tema suhtes kohaldus

§ 352lg 3.

Nimetatud sätte põhiseadusevastasust kohus ei näe. 59.

§ 353

lg 1 alusel viib hindamise läbi valdkonna eest vastutava ministri moodustatud viieliikmeline hindamiskomisjon. Teisi kriteeriume hindamiskomisjonile seadus ei sätestanud. Tervise- ja tööministri 5.09.2017 käskkirjaga nr 91 moodustati TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjon järgmises koosseisus: komisjoni esimees E. Sarapuu SoM-st ning liikmed Monika Tappo Justiitsministeeriumist, Kairit Ehala Tööinspektsioonist, Imbi Sidok-Toomsalu Eesti Kohtunike Ühingust ja Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Erikson. Asendusliikmeks määrati Sven Laas Tööinspektsioonist.

§ 354lg 1 järgi määrab hindamiskomisjon oma töökorra.

Hindamiskomisjoni koosoleku võib pidada elektrooniliselt. 60. Kohus ei nõustu kaebajaga, et töökord on vastuolus põhiseadusega, SoM põhimääruse § 20 lgga 3 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg-ga 1, kuna töökorra oleks pidanud kinnitama minister käskkirjaga. SoM põhimääruse § 20 lg 3 sätestab, et minister võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi. Seega minister moodustab üksnes nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi. Hindamiskomisjonile töökorra kinnitamiseks tuleneb volitusnorm

§ 354lg-st 1.

61. Kaebaja heidab vastustajale ette, et teda ei ole teavitatud hindamise korrast, millega rikuti hindamisprotseduuri läbipaistvust ja kontrollitavust.

§ 355

lg 2 teise lause järgi tehakse hindamise kuupäev, kellaaeg ja koht TVK juhatajale teatavaks vähemalt seitse päeva enne hindamist. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et hindamiskomisjoni esimees E. Sarapuu edastas kaebajale kutse TVK juhataja uutele nõuetele vastavuse hindamisele (kaebaja 11.12.2017 esitatud lisa nr 1). Kutsele olid lisatud ministri 5.09.2017 käskkiri, kaasuse hindamisleht, vestluse hindamisleht ja kinnituse vorm. Kutses oli mh selgitatud, et kaasusega hinnatakse teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest. Kaasuse puhul hinnatakse selle vastavust

-s otsuse kohta sätestatud nõuetele kutsele lisatud hindamislehe alusel. Kaasuse lahendamiseks on kolm astronoomilist tundi. 5 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 658. 12

§ 355lg 2 teise lausega kooskõlas.

Kaebaja leiab, et talle ei ole tutvustatud ka olulisi hindamiskriteeriume, nagu näiteks maksimumpunkte ja arvestatuks lugemise punkte ning lõpptulemuse kujundamist.

§ 355

lg 4 sätestab, et vestluse ja kaasuse eest antavad maksimumpunktid kinnitab hindamiskomisjon enne hindamist.

§ 357lg 2 järgi hinnatakse vestlust ja kaasuse lahendust eraldi.

Vestlus ja kaasuse lahendus hinnatakse arvestatuks või mittearvestatuks. Vestlus ja kaasuse lahendus loetakse arvestatuks, kui mõlema eest eraldi on hindamiskomisjoni liige andnud punkte vähemalt 70 protsenti võimalikust. TvLS seletuskiri täpsustab, et mõlemal juhul otsustatakse, kas tulemus on arvestatud või mittearvestatud. Arvestatuks saab lugeda sellist tulemust, mis moodustab vähemalt 70 protsenti hindamiskomisjoni poolt ülesande kohta kinnitatud maksimumpunktidest. Kohus nõustub vastustajaga, et tähtsust ei oma asjaolu, milliseks kujunesid hindamiskomisjoni määratud maksimumpunktid soorituse eest. Igal juhul pidi sooritus moodustama vähemalt 70 protsenti hindamiskomisjoni poolt ülesande kohta kinnitatud maksimumpunktidest. Samuti ei vaidle kaebaja vastu, et ta oli teadlik hindamiskriteeriumist, mille kohaselt olukorras, kus ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. 62. Kaebaja leiab, et õiguspärane ei ole kaasuse hindamise tingimus, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 puntki.

§ 22

lg-s 4 sätestatud kõigi nõuete täitmata jätmisel ei ole otsus järgitav ning täidetav. Seetõttu on põhjendatud sätestada hindamiskriteeriumina tingimus, mille kohaselt on kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti, kui lahendusest puudub vähemalt üks otsuse osa. Kehtivas TvLS §-s 56 on otsuse sisu põhjalikult sisustatud. TvLS seletuskirjas on selgitatud, et ka

kohaselt pidi otsus koosnema sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. Samas on vastav säte liiga laialivalguv ega taga kvaliteetsete otsuste tegemist. TVK otsuse puhul on oluline, et tegu oleks põhjaliku ja lõpliku otsusega, mis oleks üheselt mõistetav kõikide menetlusosaliste jaoks ning otsusele esitatavate nõuete täpsustamisel tõstetakse otsuste kvaliteeti. Vaatamata sellele, et kehtivas seaduses on otsuse sisu kohustuslikud nõuded lahti selgitatud, tuli ka

-i kohaselt nimetatud nõudeid järgida. Vastasel juhul puuduks TVK otsusel eesmärk. Seega hindamiskomisjoni kehtestatud kaasuse hindamise tingimus, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti, on vajalik ja proportsionaalne.

1. TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjoni elektroonse koosoleku 6.09.2017 protokollist nr 1 nähtub, hindamiskomisjon on kinnitanud esimeses punktis töökorra lisa 1 kujul. Protokolli on allkirjastanud digitaalselt hindamiskomisjoni esimees E. Sarapuu 6.10.
2. Digiallkirja konteiner sisaldab töökorda, kaasuse hindamislehte ja vestluse hindamislehte. Eelnev viitab sellele, et kinnitatud on lisaks töökorrale ka hindamislehed. TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjoni elektroonse koosoleku 12.09.2017 protokollist nr 2 nähtub, et hindamiskomisjoni liikmed kinnitasid hinnatavate poolt 14.06.2017 (mis on ilmselgelt trükiviga, peaks olema 14.09.2017) lahendatava kaasuse ning otsustati tagada igale hinnatavale töölepingu seaduse kommenteerimata väljatrükk, kalkulaator ning lauakalender. Hindamiskomisjoni liikmete vahel on tõepoolest tekkinud diskussioon selle osas, kas kaasus tuleks vormistada väljatöötatud vormil, mida TVK juhatajad igapäevaselt kasutavad. Hindamiskomisjoni esimees on välja toonud, et dokumendimall on kasutajamugavus, mille korrektsust peaks iga otsuse tegemisel jälgima. Eesmärk on, et hinnatavad oskaksid otsust vormistada vastavalt seaduses sätestatule. Peale E. Sarapuu seisukohta ei ole teised liikmed vastuväiteid esitanud, millest kohus järeldab, et liikmed on E. Sarapuu seisukohaga ka nõustunud. Eelnevat kinnitab M. Tappo kinnitus, et annab ettepanekule poolthääle. Töökorra § 5 lg 2 järgi hinnatakse kaasuse lahenduse puhul selle vastavust

otsuse kohta sätestatud nõuetele.

§ 22

lg 4 järgi koosneb otsus sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist. Kaasuse lahendamiseks on hinnataval kolm astronoomilist tundi (töökorra § 5 lg 4). Ka kaasuse juhendis olid eelnevad asjaolud välja toodud. Lisaks selgitati juhendis, et dokumenditöötlusele üheseid nõudeid ei ole, kuid lahendus peab olema arusaadavalt 13

-is otsuse kohta sätestatud nõuetele. Dokumenditöötlusele üheseid nõudeid ei ole, kuid lahendus peab olema arusaadavalt struktureeritud. Kaebaja ei eita, et kaasuse hindamislehed edastati talle 6.09.2017, st 7 päeva enne kaasuse lahendamist. Seega oli kaebajale piisava ajavaruga ette teatatud, et kaebajal tuleb kaasuse lahendus

§ 22lg 4 alusel ise struktureerida.

64. Kaasuse lahendamiseks antud aeg ei olnud ebamõistlikult lühike. Vaatamata sellele, et lahendajatel tuli lahenduskäik kirjutada tühjale lehele, struktureeris kaebaja kaasuse lahenduse

§ 22

lg-s 4 sätestatud nõudeid järgides (kelle otsus, pealkiri, töövaidlusasja nr, otsuse teatavaks tegemise aeg, otsuse aeg, otsuse tegemise koht, TVK koosseis, töövaidlusasja nimetus, menetlusosalised ja nende esindajad, resolutsioon, edasikaebamise kord, töövaidluse asjaolud, vastaspoole seisukohad, komisjoni põhjendused) ning selles osas komisjon etteheiteid ei teinud. 65. Kohtunikueksam, kohtutäiturite eksam ja TVK juhataja eksam ei ole mahult samaväärsed. Kohtunikueksam korraldatakse eraldi kolmes õigusvaldkonnas: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; haldusõigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja süüteomenetlus. Igal kohtunikueksami kirjaliku osa päeval koostatakse kohtulahend ühes õigusvaldkonnas. Kohtunikueksami kirjaliku osa käigus koostab eksamitegija viie tunni jooksul komisjoni järelevalve all ühe kohtulahendi, millega kontrollitakse eksamitegija oskust kasutada allikmaterjale ja õigusakte ning tema õigusliku argumentatsiooni ja analüüsi oskust.6 Kohtutäituri eksami programm on koostatud kohtutäiturimäärustiku § 75 lg 2 alusel. Programm on liigendatud kaheks alaosaks: 1) täitemenetlus, pankrotiõigus ja tsiviilkohtumenetlus ning 2) tsiviil- ja ühinguõigus. Programm on koostatud eeldusel, et selle alusel eksamiks valmistumisel on ühtlasi omandatud põhiteadmised vastavates valdkondades, mis on vajalikud täiturina töötamiseks.7 Eelnevast nähtub, et kohtuniku ning kohtutäituri eksami läbimiseks peavad eksami tegijatel olema laiaulatuslikud teadmised erinevates õigusvaldkondades. Samas TVK juhatajatel tuli lahendada kaasus üksnes tööõiguse valdkonnas töövaidluse lahendamise menetlust järgides (

§ 355lg 5).

Õige on kaebaja väide, et ka töövaidluse lahendamisel tuleb lisaks tööõigusnormidele kohaldada erinevaid eraõiguse õigusnorme, kuid kaasusest nähtuvalt on kaebaja kohaldanud üksnes töölepinguseadust ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Hindamiskomisjoni poolt kinnitatud kaasus peab hindajatele näitama, kas hinnatav on võimeline toime tulema piiratud ajalimiidi jooksul ka keerulisema kaasusega. 66. Kaebaja ei ole täitnud kaasuses kõiki

§ 22lg-s 4 sätestatud otsuse kohustuslikke nõudeid.

Asjaolu, et igapäevaselt said TVK juhatajad kasutada Tööinspektsiooni välja töötatud otsuse vormi, millel olid täidetud kohustuslikud osad, ei tähenda, et otsuse tegija ei pea teadma

§ 22lg-s 4 sätestatud kriteeriume.

Sarnaselt kohtulahendiga on ka TVK otsuste puhul täitmiseks kohustuslik üksnes otsuses sisalduv resolutsioon. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta ja olema seejuures otsusest selgelt eristatav.8 Seega sai kaebaja otsuse resolutsiooni puudumise tõttu kaasuse ühe osa tulemuseks 0 punkti, millest tulenevalt loeti kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Kaebaja väide, et viiel komisjoni liikmel olid eriarvamused otsuse mõistetavuse ja/või struktureerimise osas, ei oma asjas tähtsust, kuna ka juhul, kui kaebaja oleks kaasuse teised osad sisustanud määral, mille eest ta oleks saanud maksimumpunktid, oleks pidanud komisjoni liikmed hindama resolutsiooni puudumise tõttu töö mittearvestatuks. Kaebaja ei saanud kaasuse hindamisel komisjoni liikmetelt üle 6 punkti (vastavalt 5, 3, 3, 6 ja 6 punkti). Seega ei saanud kaebaja kaasuse eest punkte sellises ulatuses, et kaasus lugeda arvestatuks ka juhul, kui kaebaja oleks resolutsiooni sisustanud. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega 6 Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikueksamikomisjon/kohtunikueksam Kättesaadav: http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kohtut%C3%A4ituri-eksam 8 Vt ka TvLS seletuskiri, lk 41. 7 14

§ 357lg-s 2 sätestatud määra.

Kohus ei hinda kaebaja seisukohti seoses vaideotsuse õiguspärasusega, kuna vaideotsus ei ole praeguse kaebuse esemeks. 67. Töökorra § 6 lg 1 järgi hinnatakse vestlusel TvLS § 7 lg 2 p-des 2–4 sätestatut vastavalt

§ 355

lg-le 3.

§ 355

lg 3 alusel analüüsitakse vestlusel TVK juhataja vormistatud töövaidluse lahendeid ja tema lahendite kohta esitatud kaebusi ning hinnatakse tema vastavust ametikohale sätestatud nõuetele. Hinnataval on õigus anda lahenditele ja kaebuse kohta suulisi selgitusi (töökorra § 6 lg 2). Nimetatud sätetest ei nähtu, et hindamiskomisjon pidi heaks kiitma varasemad TVK juhataja tehtud töövaidluse lahendid. Vastupidi, vastustaja kinnitusel ei hinnatud valimit kümnest varem tehtud otsusest eraldiseisvatena. Vestlusel neid üksnes analüüsiti ning kaebaja sai avaldada oma seisukohti, sh lahendatud kaasuse kohta. TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjoni hindamistulemuste 25.09.2017 protokollilise otsuse järgi hindasid kõik komisjoni liikmed vestluse vooru arvestatuks. Samas märkis komisjon tagasisidena hinnatavale, et TVK otsustes peab olema selgelt eristatavad resolutsioon ja vaidlustamisviide, selgelt ja ühetaoliselt, ning ajajuhtimist võiks rohkem arendada. 68. Töökorra § 7 lg 1 kohaselt selgitatakse hindamistulemused välja komisjoni koosolekul. Hindamisel osalenud komisjoni liikmed hääletavad enda täidetud hindamislehtede alusel, kas hinnatav vastab TVK juhataja ametikohale esitatud nõuetele. Komisjoni liige annab hääle „arvestatud“, kui ta on hinnanud vestluse tulemuseks vähemalt 7 punkti ja kaasuse tulemuseks vähemalt 7 punkti (töökorra § 7 lg 4). Seega ei oma tähtsust asjaolu, millal hindamislehed täideti, kuna otsus tehti üksnes komisjoni liikmete hääletuse alusel. Komisjoni liige pidi otsustamisel üksnes hääletama, kas sooritus on arvestatud või mitte. Lisaks ei näe

ega töökord ette, et hindamislehed tuli nende täitjatel allkirjastada.

1. TVK juhataja nõuetele vastavuse 25.09.2017 otsuse väljavõttel, millega tunnistati kaebaja hindamisel ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks, on viide sellele, et kaebaja võib esitada vaide 30 päeva jooksul alates hindamistulemustest teada saamisest või pöörduda HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Viide ei sisalda tõepoolest selgitust, kuhu tuleb vaie esitada. Vaidlustamisviidet ei ole ka hindamiskomisjoni töökorras. Samas on tegemist vorminõuete sellise rikkumisega, mis ei too kaasa haldusakti õigusvastasust (HMS § 58). Kehtivas „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise korras“ on vastav viide §-s 10 olemas ning on selgitatud, et hindamiskomisjoni otsusega mittenõustumisel on hinnataval õigus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitada vaie hindamiskomisjonile või kaebus halduskohtusse. Kaebaja esitas õigesti vaide SoM-le, tervise- ja tööministrile ning hindamiskomisjonile. Samas kui kaebaja oleks esitanud vaide üksnes SoM-le või tervise- ja tööministrile, oleks vaie edastatud lahendamiseks pädevale organile. Kohus ei hinda eraldiseisvalt asjaolu, kas hindamiskomisjon oli pädev läbi vaatama kaebaja 31.10.2017 esitatud vaiet, kuna 10.11.2017 vaideotsus nr 1.6-9/4090-1 ei ole praeguse kaebuse esemeks ning nimetatud vaideotsus ei riku eraldiseisvalt kaebaja õigusi.
2. Kaebaja vabastati ametist 21.12.2017 ministri käskkirjaga nr 111-T 31.12.2017

§ 352lg 3 alusel.

Seega ei kohaldu ATS §-s 90 sätestatud regulatsioon. ATS § 90 lg 1 järgi võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui: 1) ametiasutus likvideeritakse; 2) põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus; 3) põhjendatud juhul muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud; 4) ametnik on nimetatud ametikohale, millele nimetatakse õigusvastaselt teenistusest vabastamise tõttu teenistusse ennistatud ametnik. Praegusel juhul nimetatud aluseid ei esinenud. Ka TvLS § 7 lg 6 sätestab, et nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral vabastatakse TVK juhataja 9 Riigikohtu halduskolleegiumi 4.04.2013 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18. 15

§ 352

lg 5 järgi kohaldatakse

§ 352

lõikes 3 nimetatud isikule ATS § 102 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, st ametnikule makstakse hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses ning ametnikul on õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Kohus möönab, et nimetatud sätted näevad ette hüvitise koondamisel, samas on kohtu hinnangul

§ 352

lg 5 vabastatud TVK juhatajale soodustava iseloomuga, kuna säilib õigus kindlustushüvitisele töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

1. SoM 29.09.2017 teatis nr 1.6-9/3732-1, TVK juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjoni 25.09.2017 hindamistulemuste otsus ning tervise-ja tööministri 21.12.2017 käskkiri nr 111-T on seega õiguspärased. Seetõttu jäävad õigusvastase vabastamisega seotud nõuded samuti rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen 16