Obsah (6)

§ 430§ 428§ 168§ 150§ 661§ 352

2-16-17623 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-17623 Tsiviilasi Osaühing

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Ehmo (hageja) esitas 22.11.2016 Harju Maakohtule hagi N K (kostja) vastu võlgnevuse 18 984,80 euro ja viivise 10 770,99 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.05.2015 ehituse töövõtulepingu nr 2/06, milles lepiti kokku hageja poolt tehtavate tööde loetelus ja kogumaksumuses 90 964,80 eurot (sh käibemaks 15 160,80 eurot). Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2015 lepingule lisa 1, milles lepiti kokku hageja poolt tehtavate täiendavate tööde loetelus ja kogumaksumuses 55 405,20 eurot (sh käibemaks 9234,20 eurot). Kostja tasus eelmärgitud lepingu ja lisa 1 eest hageja poolt esitatud arve hilinemisega ja mitte täies mahus, mida kinnitab ka kostja oma allkirjaga saldokinnitusel seisuga 22.12.2015, kus põhinõude võlgnevus oli kasvanud 108 934,80 euroni. Pärast saldokinnitusele allkirja andmist asus kostja põhivõlgnevust lepinguliste tööde eest likvideerima, mille käigus tasus ajavahemikul 16.02.2016 kuni 17.10.2016 kokku 89 950 eurot. Seisuga 18.11.2016 jäi põhinõude võlgnevuseks 18 984,80 eurot, mis tulenes kolme viimase arve tasumata jätmisest (arved nr 25, 27 ja 29). Kõik hageja poolt teostatud lepingulised tööd anti kostjale üle asjakohaste üleandmise-vastuvõtmise aktidega. 22.12.2015 arve nr 25 järgi tasumisele määratud lepingulised tööd anti üle aktiga 30.11.2015, 22.12.2015 arve nr 27 järgi lepingulised tööd aktiga 17.12.2015 ja 22.12.2015 arve nr 29 tööd aktiga 22.12.
2. Hageja ja kostja on lepingus (p 5.3.) kokku leppinud, et viivis ei või ületada 10% tasumisele kuuluvast 2 2-16-17623 summast, millest tulenevalt on hageja poolt kostjale esitatava kõrvalnõude suuruseks seisuga 18.11.2016 summa 10 770,99 eurot. Kostja on keeldunud võlgnevuse edasisest kustutamisest väites, et ta on leidnud lepinguliste tööde teostuses puudusi, mida hagejale avaldanud ei ole.
3. Kohus võttis 12.12.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
4. Kohus määras käesolevas asjas eelistungi toimumise ajaks 03.10.2018 kell 10.00 ning saatis menetlusosalistele kohtukutsed.
5. 01.10.2018 esitasid menetlusosalised kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Hageja ja kostja selgitasid mh, et kompromissi sõlmimisega soovivad nad lõpetada vaidluse tsiviilasjas, sh kõikvõimalikud olemasolevad tsiviilasjaga seonduvad muud vaidlused ning välistada mistahes tulevikus tekkida võivad tsiviilasjaga seonduvad vaidlused poolte vahel. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid menetlusosalised, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõus. Hageja ja kostja avaldasid, et kompromissi suhtes kehtib Eesti Vabariigi õigus ning kõigi küsimuste lahendamisel, mis ei ole reguleeritud kompromissiga juhinduvad pooled kehtivatest seadustest. Kompromissist tuleneva või sellega seotud vaidluse lahendamiseks rakendavad menetlusosalised oma parimad jõupingutused jõudmaks pooli rahuldavale kokkuleppele ning kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Hageja ja kostja kinnitasid seejuures, et nad on teadlikud

§-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled avaldasid, et nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil ning palusid tühistada eelistungi aja 03.10.2018 kell 10.

1. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 500 euro, tagastamist hageja arvelduskontole nr xxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 7.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

8. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitasid seejuures, et nad on teadlikud

§-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 3 2-16-17623 9.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (22.11.2016) riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 1000 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr xxx. 11.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. 12. Eeltoodust tulenevalt ning

§ 352

lg 1 alusel tühistab kohus käesolevas tsiviilasjas 03.10.2018 kella 10.00 määratud eelistungi aja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4