) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hageja nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ja tõendama. Kostja on hageja isa ja on kohustatud teda üleval pidama. Lisaks hagejale on kostjal veel kaks last: XXXX.a sündinud XXXX ja XXXX.a sündinud XXXX. Alates veebruarist 2017.a on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks 100 eurot kuus.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule 2 ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on tema töötasu osaühingus XXXX 500 eurot bruto ja tema töötasu osaühingus XXXX 647 eurot bruto. Arvestades, et kostja peab töötasust ühetaoliselt üleval pidama ennast ja kolme last, on ülalpidamise summa ühe inimese kohta kuus ligikaudu 230 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on kostja võimeline tasuma hageja nõutud elatist alljärgnevalt: perioodi hagi esitamisest 18.04.2017.a kuni kostja kolmanda lapse sünnini riiklikus elatise alammääras ja alates kolmanda lapse sünnist XXXX.a 150 eurot kuus. Seega nimetatud osas tuleb hagi rahuldada. 2017.a on elatise alammäär 235 eurot, seega perioodi 18.04.2017.a kuni XXXX.a s.o 22 päeva eest kuulub tasumisele 172 eurot (235 : 30 x 22).
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tagasiulatuva elatise perioodil hageja ülalpidamises osalenud. Hageja seaduslik esindaja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks kostjalt enne maksekäsu kiirmenetluses kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt alammääras elatise tasumist. Kohtupraktika kohaselt tagasiulatuvat elatist üldjuhul välja ei mõisteta, kui hageja pole kohtueelselt kostja poole pöördunud elatise nõudega ja kui tagasiulatuva elatise nõudmine võib kostjale olla üleliia koormav. Kostja sissetulekust ja ülalpeetavate arvust nähtuvalt, ei ole temalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendatud. Hageja on kostjalt nõudnud viiviste tasumist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud nõude jätab kohus rahuldamata. Elatisega viivituses olemise korral ei mõisteta kohtupraktikas üldjuhul viiviseid välja, kuna ülalpidamiskohustus ei ole tavapärane võlaõiguslik kohustus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.