Obsah (6)

§ 338§ 340§ 33§ 444§ 174§ 178

2-17-16637 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja asjaolud

1. Oldanplat OÜ (hageja) esitas 07.11.2017 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 17.11.2017, XXXX (kostja) vastu kahjuhüvitise 4466,40 euro ja lisanduva seadusjärgse viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ujutati 22.09.2017 aadressil XXXX kostjale kuuluvas korteris toimunud veeavarii tagajärjel üle XXXX alumisel korrusel asuvad ruumid (köök, tuba 12 külalisele ja vannituba), mille omanikuks on hageja. Kokku on kostja korteris toimunud avarii tagajärjel tekkinud hagejale kahju summas 4466,40 eurot.
2. Kohus võttis 08.12.2017 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse. Muu hulgas kohustas kohus antud määrusega hagejat esitama kohtule menetluskulude nimekirja 14 päeva jooksul arvates antud määruse kättetoimetamisest, välja arvatud juhul, kui hageja on kohtule teatanud, et ei soovi hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Ühtlasi kohustas kohus kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Seejuures selgitas kohus antud määruses mh, millised andmeid peab kostja vastus hagile sisaldama.
3. Kostja esitas 23.01.2018 ja 01.02.2018 kohtule vastused hagiavaldusele.
4. Kohus jättis 19.02.2018 kostja vastused käiguta ja määras kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates kohtu kirja kostjale kättetoimetamisest. Kohus juhtis kostja tähelepanu, et kostja vastused on raskesti jälgitavad, keeleliselt kohati arusaamatud ning need ei sisalda nõutavaid (ja

§-s 394 sätestatud) andmeid (vt ka 08.12.2017 määruses tsiviilasjas nr 2 2-17-16637 2-17-16637 toodud kohtu selgitusi). Samuti jäi kohtule ebaselgeks, mida soovib kostja tõendada tema poolt (23.01.2018 ja 01.02.2018) kohtule esitatud tõenditega. Lisaks oli kostja poolt 23.01.2018 kohtule esitatud võõrkeelne vastuse lisa, mille osas ei olnud kohtule eesti keele tõlget esitatud. Kohus juhtis tähelepanu, et ühtlasi sätestab

§ 338

lg 1 p 8, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt antud seadustiku §s 336 sätestatule. Seega tuli kostjal oma hagi vastus (

§ 338

lg 1 p 8 kohaselt) allkirjastada (elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkirjastada). Kohus hoiatas kostjat, et

§ 340

¹ lg 3 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes, jätab kohus vastuväited tähelepanuta. Seejuures

§ 33

lg 3 sätestab, et kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. 5. Kostja esitas 28.02.2018 vastuse täpsustuse, millega ei kõrvaldanud kohtu poolt (19.02.2018) osundatud puuduseid. Kostja (28.02.2018) vastus on jätkuvalt allkirjastamata, raskesti jälgitav ja keeleliselt kohati arusaamatu. Samuti jäi kohtule endiselt ebaselgeks, mida soovib kostja tema poolt 23.01.2018 ja 01.02.2018 kohtule esitatud tõenditega tõendada. Muu hulgas ei esitanud kostja kohtule ka 23.01.2018 esitatud võõrkeelse lisa tõlget. Kohtu selgitused 6.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi

1. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2. Kohus on 08.12.2017 menetlusse võtmise määruse (tsiviilasjas nr 2-17-16637) resolutsiooni ps 6 kohustanud hagejat esitama kohtule menetluskulude nimekirja 14 päeva jooksul arvates antud määruse kättetoimetamisest. Hageja esindajale on määrus kättetoimetatud 08.12.2017, kuid hageja ei ole nimetatud tähtaja jooksul ega käesoleva ajani kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Samas võimaldab

§ 174

lg 1 hageja menetluskulud kindlaks määrata (ilma taotluseta) ka tsiviilasja materjalide põhjal. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel (07.11.2017) tasutud riigilõiv summas 400 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud riigilõivu summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. 9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3