KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10056 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Nikita Jung vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu NIKITA JUNG, isikukood 50005103735, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 29.03.2016 lõpp 14.05.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.11.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada NIKITA JUNG temale Viru Maakohtu 06.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Nikita Jungile katseaeg kuni 14.05.2021 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Nikita Jung kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Nikita Jungi kriminaalhoolduse ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Nikita Jungi kriminaalhoolduse ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 3) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata; 4) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Määrata Nikita Jung kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Nikita Jung karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Nikita Jungile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Jungi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 06.11.2017 otsusega tunnistati Nikita Jung süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.03.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti Nikita Jungi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. On vanglas, sest sooritas kuriteo, s.o peksis inimesi ja varastas asju. Kavatseb vabanedes õppima hakata, ema lubas teda toetada. Ta omandas vanglas põhihariduse, lisaks õpib eesti keelt B1 tasemel ja käib köögis tööl. Läbis pereteraapia koos ema, õe ja vennaga ning õppis, kuidas suhteid hoida ja teistega rohkem arvestada. Lõpetas vanglas ka abikoka eriala. Kui vabaneb, läheb automehhaanikuks õppima. Enne vanglat proovis narkootikume, kuid alkoholi 2 mitte. Hakkab elama ema, õe ja vennaga. Tal oli selline suhtlusringkond, et pani kuritegusid toime. On valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 4 kehtivat kriminaalkaristust, millest nähtub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, varem koristajana, käesoleval ajal abikokana, ta omandas põhihariduse ja abikoka eriala ning riigikeele A2 taseme, läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja selle jätkutegevuse ning individuaalsed vestlused kontakt-inspektorisikuga kuritegude toimepanemise põhjustest, tagajärgedest, sõpruskonna mõjust ja mõnuainete tarvitamisest. Lisaks on kinnipeetav edukalt osalenud pereteraapias koos ema, õde ja vennaga, mille tagajärjel on omavahelised suhted paranenud. Samuti viidi poolte kokkuleppel läbi lepitus viimases kuriteo kannatanuga, kus kinnipeetav vabandas kannatanu ees. Kinnipeetav osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis, mille raames on mitmel korral viidud paariks tunniks koju. Lisaks on iseloomustuses märgitud, et kinnipeetav võtab aktiivselt osa huviringidest ja on teistele kinnipeetavatele eeskujuks. Eeltoodust võib järeldada, et vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi, isik on muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguspäraselt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. Tal on kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust ning kus hakkab elama koos ema, õe ja vennaga. Enne vangistust oli ta ülalpeetav, seega ei ole ta varem ka ametlikult töötanud. Samuti omab ta võlgnevusi, mille tasumine ei ole kindel, kuid mille likvideerimisest ta ise on huvitatud. Kuigi kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek, on ema nõus poega materiaalselt toetama. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid lisaks seaduskuulekatele ka kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt on varem olnud mõjutatav. Enda sõnul hoidub ta vabanemisel kriminaalse tutvusringkonnaga suhtlemisest ning materjalidest nähtub, et ta suudab nüüdseks ise teha otsuseid ega lase end teiste poolt mõjutada. Kinnipeetav on varem tarvitanud narkootilisi aineid, kuid sõltuvust diagnoositud ei ole ning edaspidi on ta motiveeritud hoiduma nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamisest. Kinnipeetava käitumine vanglas on võrreldes algusajaga oluliselt paranenud, ta suudab end nüüd konfliktiolukordades kontrollide ja probleeme lahendada vägivalda kasutamata. Lisaks on kinnipeetaval reaalsed eesmärgid tulevikuks ning ta kahetseb siiralt toime pandud kuritegu. Kuigi kinnipeetav on varem tingimisi mõistetud karistusega määratud katseajal pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimest korda vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Nikita Jungi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. 3 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.