Obsah (8)

§ 121§ 120§ 63§ 64§ 65§ 68§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-18-4242 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4242 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

Kunnar Savolainen tunnistati süüdi

§ 120

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Kunnar Savolainenile Pärnu Maakohtu poolt 31.05.2017 mõistetud ja 30.11.2017 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 15 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.0925.09.2017, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 9 kuud ja 12 päeva 2 vangistust. Kunnar Savolainen kannab nimetatud karistust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 01.06.

1. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglakaristust kannab ta esimest korda. Esimesel korral karistati isikut varguse eest, teisel korral kehalise väärkohtlemise eest, mis pandi toime lähisuhtes ning korduvalt. Kolmandal korral karistati isikut sõiduki süstemaatilise juhtimise eest omamata vastavat juhtimisõigust, neljandal korral karistati isikut kehalise väärkohtlemise eest, mis pandi toime lähisuhtes ning korduvalt ja ähvardamise eest tervisekahjustuse tekitamisega. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav määrati Viru Vangla käskkirja nr 6-2/168-1 alusel tähtajatult koristajana tööle alates 27.02.2018, kuid viimati töötas ta koristajana 22.08.2018, sest septembrikuust 2018 jätkab ta põhihariduse omandamist xxxx
2. klassis ja seetõttu tööhõives käesoleval hetkel ei osale. Läbitud on vestlused sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele teemadel. 22.03.2018 toimus vestlus teemal, kuidas alkohol mõjub inimese tervisele ning kuidas see mõjub tema käitumisele. Tunnistab, et vahel on olnud alkoholi joobes ka vägivaldne. Arvab, et ei pea täielikult alkoholist loobuma, kuid tuleb kindlasti vähendada tarvitamist. Saab aru, et alkoholi kuritarvitamine on halb eeskuju lapsele. 11.04.2018 toimus vestlus varasema alkoholi kuritarvitamise teemal. 12.04.2018 toimus vestlus riskiolukordadest, milles on tal kõige suurem risk hakata alkoholi tarvitama ning kuidas neid vältida. Kõige suuremaks probleemiks on endised sõbrad ning peod, kus tarvitatakse alkoholi. Vältimiseks otsib alternatiivset tegevust või tarvitab mõistlikult. 28.05.2018 toimus vestlus pingesituatsioonides emotsionaalse tasakaalu säilitamisest ja probleemide lahendamisest vägivallata. Riskiv ja hoolimatu käitumine viis uute vägivallasüütegudeni pereliikmete, töökaaslaste ja sõprade suhtes. Kinnipeetava sõnul ei käituks ta enam teise inimese suhtes vägivaldselt, kuid kinnitab, et ta ei luba kellelgi teha oma lapse suhtes solvavaid märkusi. Kinnipeetava väitel tarvitab ta ravimeid, mille tulemina on veidike rahulikum. Kinnipeetav on veendunud, et vabaduses ei tarvita ta alkoholi, olles valmis minema võõrutusravile. Tunnistab alkoholi kuritarvitamise ja vägivalla kuritegude vahelist seost. 19.06.2018 toimus vestlus, kus arutleti, miks tekivad probleemid ja kuidas tuleb neid lahendada. 12.06.2018 toimus arutelu perekonna ja lapse kasvatuse teemadel. 05.07.2018 analüüsis isik endale seatud eesmärke ja mida on vaja nende teostamiseks teha. 25.07.2018 toimus kodukülastuse ettevalmistus, kus arutleti, kellega kodus midagi rääkida, millist abi paluda. 26.07.2018 toimus kodukülastus motivatsioonisüsteemi raames hea käitumise eest väljateenitud preemiana. Kodus oli kogu pere, kaasaarvatud kinnipeetava bioloogiline isa T S ning kaasatud oli pereterapeut. Vestluses kerkis üles probleem võimaliku töösaamisega vabanemisel ja tööpaika jõudmisega. Teadaolevalt tuleb tööle sõita bussiga, praegu muid liikumisvõimalusi ei ole. 02.08.2018 toimus analüüs kodukülastuse mõjust ja emotsioonidest. 22.08.2018 seisuga jätkub MDFT pereteraapia, mis on planeeritud jätkuma ka võimalikul vanglast vabanemisel. Emotsionaalse seisundi stabiliseerimiseks ja kontrolli all hoidmiseks määrati psühhiaatriline medikamentoosne ravi, toimuvad nõustamised vastavalt määratud ravikuurile. 20.07.2018 vesteldi sõltuvusainete tarvitamise ja kuritegevuse seostest. Tunnistab, et enamus kuritegusid on toime pandud sõltuvusainete mõju all. 03.09.2018 toimus vestlus kriminaalhoolduse eesmärkidest, põhimõtetest ning koostöö vajalikkusest. 14.09.2018 toimus vestlus toimetulekut mõjutavatest teguritest võimalikul vabanemisel, s.o kindel töö ja sissetulek. 04.09.2018 viidi läbi motiveeriv vestlus haridustee jätkamise osas, mille tulemusena kinnipeetav nõustus, et ta lisatakse
3. klassi õppijate nimekirja. Alates 05.09.2018 osaleb kinnipeetav iganädalaselt joogas ja sõltlastele suunatud nõustamises, mille läbiviija on OÜ Corrigo. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx emale kuuluvas eramajas, mis ei ole väga heas korras. Ajutiselt peatus isik ka koos pojaga ema poolt temale ostetud 1-toalises korteris aadressil xxxx, mille kommunaalmakseid tasub ema. Ühise lapse ema ei viibinud antud aadressil tihti, vaid töötas ja õppis enne vangistust xxxx. Ema E S juures eramajas, kuhu kinnipeetav vabaneb, elavad veel Kunnar Savolaineni noorem õde, vend, kasuisa, kellega suhted on head ja laps, kelle hooldusõigus on antud Kunnar Savolaineni emale. Ema sõnul käivad päritolukodus külas ka kinnipeetava vanemad vennad. Majas on 5 tuba, kus kinnipeetaval oli oma tuba. Ema ei ole vastu, et poeg tema juurde vanglast vabanemisel elama asub, kuna laps on hetkel sel aadressil ja tema kasvatada. 24.02.2017 ja 23.09.2017 leidis aset ema juures kehaline väärkohtlemine kinnipeetava poolt oma alaealise elukaaslase suhtes, kuid elukaaslane enam ei ela antud aadressil. Käesoleval hetkel elab endine elukaaslane ehk ühise lapse ema xxxx vallas, s.o umbes 30 km eemal. Kinnipeetava sõnul ei ole lapse ema külastanud last umbes 2 kuud. Isik on põhihariduseta, haridust on 8 klassi. Viimati õppis ta xxxx
4. klassis, kust ta arvati
5. aastal välja seoses 17-aastaseks saamisega. 1.-
6. klassini õppis isik xxxx ja 5.-
7. klassini õppis xxxx. Kinnipeetav on vestlusel väitnud, et kooli ajal probleeme käitumisega ei esinenud, samas on ta 15.10.2014 Pärnu Maakohtu otsuse alusel süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise eest xxxx kooli õpilaskodu ruumides koolikaaslaste suhtes. Vabanedes saab isik jätkata põhihariduse omandamisega kodu lähedal asuvas xxxx Gümnaasiumis. Enne vangistust oli kinnipeetav väikese lapsega lapsehoolduspuhkusel ja sai stabiilset sissetulekut lapsehooldusrahana. Isik oli kohustatud tegema ÜKT-d ning käis samal ajal tööl kahes kohas, viimati xxxx OÜ-s. Majanduslikult toetas enne vangistust ja ka vangistuse ajal ka ema. Ametlikult on isik töötanud aastatel 2014 kuni
8. Töösuhted olid lühikesed ja tööoskused puudulikud. xxxx OÜ-st lahkus isik töölt omal soovil väikese palga tõttu. Töötamist jätkas onu puidufirmas abilisena. Tunnistab, et omab võlgnevusi umbes 400 euro ulatuses (kohtukulud ja trahvid). Töötas juba alaealisena mitteametlikult puidufirmas. Vabanemise korral saaks tööle firmas xxxx OÜ-s, mida on kinnitanud üks ettevõtte omanikke, E E, kes on pere hea tuttav. Valla sotsiaaltöötaja sõnul võis alkoholi kuritarvitamist ette tulla ka nimetatud ettevõttes. Rahalisi nõudeid on K-raha andmetel isikul summas 618,53 eurot, mille likvideerimisega ta tegeleb. Vabanemisfondis on 115,79 eurot. Lisaks on isikul vaja kanda arest 20 päeva alates 14.03.
9. Lähedasteks isikuteks on ema E S, noorem õde ja vend. Isa T S elukoht on xxxx. Omavahelised suhted on väidetavalt head, suheldakse regulaarselt. Isa on kriminaalkorras karistatud, kandnud vanglakaristust pussitamise eest. Kinnipeetaval on poeg S R. Endise elukaaslase A R olid koos enne vangistust umbes 3 aastat. Poeg on 2-aastane, elab hetkel kinnipeetava ema juures, kellele on antud lapse hooldusõigus kuni lapse täiskasvanuks saamiseni. Ülalpidamiskohustus aga on pandud nii lapse emale kui isale. Vangistuse alguses aegajalt isik suhtles lapse emaga, kuid suhted on probleemsed ja muutusid kergesti konfliktseks. Väidetavalt ei suhtle isik käesoleval hetkel oma endise elukaaslasega. Pere on pikemalt olnud valla lastekaitsespetsialisti vaateväljas. Kinnipeetava tutvusringkonda võivad kuuluda kriminaalse ellusuhtumisega isikud. Isik oli enne vangistust süstemaatiline seaduserikkuja, olles korduvalt vägivallatsenud oma lapse ema suhtes. Kinnipeetav ei suuda elada stabiilset pereelu ning tulla iseseisvalt majanduslikult toime. Elustiiliga kaasnevad pidevad töökohtade vahetamised ja päritolu pere arvel elamine. Kinnipeetav on esimese noorena läbinud Eestis pilootprojektina MDFT pereteraapia. Hetkel osaleb kinnipeetav ja ta pere (kinnipeetava ema, laps) vangistuses MDFT pereteraapias. Esimest korda proovis 4 kinnipeetav alkoholi 11-aastaselt. Isik on öelnud, et tarvitab alkoholi vaid sünnipäevadel ja tähtpäevadel - viina, õlut umbes 1-2 korda kuus. Väidetavalt peale lapse sündi isik enam nii palju alkoholi ei tarvita kui varem. Viimati tarvitas alkoholi jaanuaris
10. Meditsiiniosakonna hinnangul on tegemist alkoholisõltlasega. Sõltlastele suunatud nõustamises osaleb iganädalaselt alates 05.09.
11. Esimest korda proovis isik narkootikume 17-aastaselt, viimati 2017 novembris, süstinud ei ole. Proovinud on enamikke narkootikume. Enda sõnul tarvitab narkootikume aastas korra. Meditsiiniosakonna hinnangul sõltuvust ei esine. Vangistuses on määratud psühhiaatriline ravi. Depressiooni põhjustajaks on suuresti probleemsed peresuhted, lapse kasvatamine, halb läbisaamine lapse emaga. Väljaspool vanglat on läbinud MDFT pereteraapia xxxx piirkonnas Sotsiaalkindlustusameti poolt, mis anti üle vangla terapeudile ja millega jätkatakse vangistuses peresuhete parandamise eesmärgil. Suhtlemisel ametnikega tagasihoidlik, veidi endasse tõmbunud. Vanglas olles osalenud hea käitumisega noortele süüdimõistetutele mõeldud motivatsioonisüsteemis. Tunnistab, et on oma käitumisega põhjustanud halba perele, endisele elukaaslasele, mille läbi on suhted halvenenud. Kinnipeetav on lahendanud erimeelsusi impulsiivselt vägivalda kasutades. Enne vangistust on läbinud Viha juhtimise programmi, kuid ametniku hinnangul see väga häid tulemusi andnud ei ole. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab isiku kuritegelikke hoiakuid. Sõpruskonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid. On varasemalt toime pannud grupis nii isikuvastaseid kui ka varavastaseid kuritegusid. Tulevikuks on seadnud eesmärkideks keskenduda enam lapse kasvatamisele ning selle, et vähem probleemidesse sattuda, kuid selleks ta konkreetseid lahendusi välja pakkuda veel ei oska. On rikkunud varasemalt kontrollnõudeid, ei teinud ÜKT-d. Kinnipeetav võib alkoholijoobes olles erimeelsuste lahendamisel kasutada füüsilist vägivalda, millega võib tekitada kehavigastusi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 74%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt määrata võimalikul vabanemisel Kunnar Savolainenile käitumiskontroll kuni katseaja lõpuni 13.03.
12. Vabaduses võib kinnipeetav taas alustada alkoholitarbimist, mis võib takistada tema töökohustuste korrektset täitmist ning halvendada suhteid pereliikmete ja töökaaslastega. Samuti võib tema mõningane toimetulematus olla seotud tema isikuomaduste ning tervisliku seisundiga. Seetõttu näeb kriminaalhooldusametnik vajadust, et isik allub ettenähtud ravile, ennetamaks uuesti alkoholi kuritarvitamist. Seega teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale katseajaks

§ 75lg 2 p-des 2,4,5 sätestatud kohustused.

Kunnar Savolainen kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanemisel alluma alkoholivastasele ravile. Varem vabaduses olles sai ta ka seoses alkoholiga ravi. Ta käis psühholoogi juures, kes vestles temaga, kuid sellest mingit reaalset kasu ei olnud. Lapse emaga suhtleb ta praegu telefoni teel. Lapse hooldusõigus on antud tema emale. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta saab onu juurde tööle minna. Bussiga on võimalik tööl käia. Onul on puidufirma, mis on 7 km kaugusel tema elukohast. Ta on seal varem ka töötanud. Oma bioloogilise isaga ta väiksena ei suhelnud, kuid suuremaks saades suhtlesid nad igapäevaselt, samuti suhtlevad nad praegu. Kuritegusid on ta toime pannud mõtlematusest ja põhjus on ka alkoholis. Ta on otsustanud lõpetada suhtlemise kriminaalidega, et oma elu korda saada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kunnar Savolaineni tingimisi enne 5 tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Kunnar Savolaineni ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kunnar Savolainen ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda vaatamata sellele, et ta viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju tema edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Eelmine kuritegu oli mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine omamata juhtimisõigust, kuid käesolevad kuriteod on kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta töötas alates 27.02.2018 vangla majandustöödel koristajana ning alates

1. aasta septembrikuust jätkab põhihariduse omandamist xxxx
2. klassis. Samuti on kinnipeetavaga vangistuse jooksul toimunud vestlused erinevatel teemadel, sealhulgas alkoholi tarvitamise mõjust ja kahjulikkusest, käitumisest ühiskonnas, kriminaalhoolduse ja hariduse vajalikkusest ning käesoleval ajal osaleb ta MDFT pereteraapias ja sõltlastele suunatud nõustamises. Ta on käinud kodukülastusel, mis on saadud preemiana noortele süüdimõistetutele mõeldud motivatsioonisüsteemi raames hea käitumise eest. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas eramajas, kus lisaks temale elavad veel ema, kasuisa, õde, vend ja laps. Talle on vabanemisel garanteerinud töökoha xxxx OÜ. Kindel töökoht tagab talle igakuise sissetuleku, mis aitab majanduslikult iseseisvalt toime tulla. Enne vangistust oli kinnipeetav lapsehoolduspuhkusel ja stabiilseks sissetulekuks oli lapsehooldusraha. Samuti toetas kinnipeetavat enne vangistust materiaalselt ema, mis viitab puudulikule toimetuleku oskusele. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kes talle negatiivset mõju võivad avaldada. Isiku isa, kellega käesoleval ajal on suhted head ja toetavad, on samuti kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakond diagnoosinud alkoholisõltuvuse. Isik ise mõistab osaliselt alkoholi tarvitamise kahjulikkust ning selle negatiivset mõju oma käitumisele ja suhetele ning ta on andnud nõusoleku vabanemisel alkoholivastase ravi läbimiseks. Kinnipeetav on tunnistanud, et on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Samas on ta avaldanud, et ei pea vajalikuks alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda, vaid ta peab üksnes vähendama tarvitatava alkoholi kogust. Kohtu hinnangul viitab selline seisukoht sellele, et kinnipeetav ei suhtu täie tõsidusega alkoholi tarvitamise probleemi ning seetõttu esineb uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik asub vabanemisel uuesti alkoholi tarvitama. Käesoleva kuriteo, kehalise väärkohtlemise, pani kinnipeetav toime oma endise elukaaslase ja lapse ema suhtes. Kinnipeetav läbis enne vangistust sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, mis aga ei avaldanud talle positiivset mõju ega andnud soovitud tulemust. 6 Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kinnipeetav on varem jätnud täies mahus üldkasuliku töö tunnid sooritamata ja uued kuriteod pani ta toime käitumiskontrolli ajal. Seega puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Kunnar Savolaineni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik