Obsah (7)

§ 75§ 68§ 69§ 424§ 4§ 76§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2018, Võru Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-837 Kr

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Jüri Aia peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata Jüri Aial

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

Kohustada Jüri Aiat

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema alkoholi tarvitamise vastu suunatud ja/või liikluskäitumist puudutavas sotsiaalprogrammis. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. J. Aia tunnistati Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-837 (kokkuleppemenetluses) süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja karistati teda vangistusega üks aasta.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.–31.

jaanuar 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti J. Aia kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 25.

jaanuari 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra ja mõisteti J. Aia liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 9 päeva vangistust. J. Aiat kohustati ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. J. Aia karistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.

2. veebruaril 2018 saatis kohtus J. Aiale teatise, milles kohustas J. Aiat ilmuma Tallinna Vanglasse karistust kandma
3. märtsil
4. J. Aia ilmus Tallinna Vanglasse karistust kandma kohtust saadetud teatises märgitud ajal s.o
5. märtsil
6. Seega algas J. Aia karistuse kandmise aeg
7. märtsil 2018 ja see lõpeb
8. juulil
11. novembril 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid J. Aia tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
12. Vangla hinnangul seisneb J. Aia ohtlikkus liiklusohtlike olukordade tekitamises. Tema ohtlikkus suureneb, kui ta on alkoholijoobes ja tal on vaja kusagile sõita. Ta käitub impulsiivselt, ei suuda mõelda alternatiivsetele lahendustele ning oma tegude tagajärgedele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
13. J. Aiat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, millest üks karistus on kustunud. J. Aia kannab vangistust esimest korda. Kõik kehtivad kriminaalkaristused on mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Kuriteod on toime pandud alkoholi kuritarvitamise, impulsiivsuse ja valede probleemilahendusvõtete kasutamise tõttu.
14. J. Aia töötab
15. septembrist 2018 vangla tööhõives osakonna koristajana. Ta suhtub töötamisse positiivselt. Alates
16. septembrist 2018 läbib ta sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tema käitumine vangistuse jooksul on olnud hea.
17. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 2
18. J. Aial on võimalik vabanemisel elama asuda isale kuuluvas eramus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hiljem asub elama koos elukaaslasega aadressil xxxxxxxxxxxxx/x-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
19. J. Aial on võimalik vabanemisel tööle asuda plekksepana E. - B. O. -s, kus ta on ka varem töötanud. Talle tagab töö üks tema sõber. Tal on ka oma firma P. - J. O. , kus ta on juhatuse liige ja plekksepp. Praegu pole see firma aktiivne. Tartu Vangla andmetel on tal seisuga
20. oktoober 2018 tasumata võlgu 3475 euro ulatuses ja vabanemisfondis on tal 1500 eurot.
21. Kinnipeetava lähikonda kuuluvad elukaaslane, ema, isa, kolm õde ja kaks venda. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Elukaaslane on käinud tema juures vanglas lühiajalistel kokkusaamistel ja ta on kohtunud ka õega. Tema suhtlusringkonda ei kuulu kriminaalse taustaga isikuid. Ta ei pea ennast mõjutatavaks.
22. Teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ta tarvitab alkoholi siis, kui midagi teha ei ole. Ta tarvitab alkoholi rohkem sügisel, kui tööd on vähem. Ta on motiveeritud loobuma alkoholi kuritarvitamisest, kuna ta mõistab nüüdseks, millised tagajärjed alkoholi tarvitamisega kaasnevad. J. Aia on avatud suhtleja. Ta pole toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Ta on juhtinud korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, kuna ta ei mõelnud oma tegude tagajärgede peale ja kasutas valesid probleemilahendusvõtteid. Ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ka ajal, mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd, mis oli talle määratud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. J. Aia tunnistab oma süüd ja ta saab aru, mida on valesti teinud. Ta ei taha vanglas karistust kandes tegevusetuna istuda. Tema eesmärk on vabaneda võimalikult kiiresti vanglast, kuna töö ootab. Ta plaanib taastada mootorsõiduki juhiload ja jätkata vanematekodu ehitusega, kus tööd seisavad vangistuse tõttu.
23. Kriminaalhooldusametnik leidis, et J. Aiale tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni
24. juulini
25. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ning teda tuleb kohustada osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, mis maandaks ta riske alkoholi, liikluskäitumise ja mõtlemise valdkonnas. Alkoholi tarvitamisest hoidumine aitab hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohtumenetluse poolte seisukohad
26. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
27. Kinnipeetav tahab vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega. J. Aia väitel on ta otsustanud alkoholi tarvitamisest loobuda. Ta tahab jätkata töötamist. Kohtu seisukoht
28. Kohus vabastab J. Aia vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.
29. J. Aia kannab karistust

§ 424

ja § 424 lg 2 järgi, mis on sanktsioonist ja

§ 4

lgst 3 tulenevalt teise astme kuriteod.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3 J. Aia on temale mõistetud 1 aasta 4 kuu ja 9 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui kaheksa kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 17. Üksipäini formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
3. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
4. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. J. Aia on pannud toime mootorsõiduki purjuspäi juhtimisi. Need abstraktsed ohudeliktid on keskmisest kergemad kuriteod. See tähendab seda, et J. Aia vabastamine ei eelda väga väikest retsidiivsusohtu. Tõsi, see oht ei saa olla ka ülearu suur. Kohtu hinnangul on küllaltki tõenäoline, et J. Aia ei hakka vabaduses kuritegusid toime panema – või vähemasti ei hakka ta seda tegema eeldatavasti umbes seitse kuud kestva katseaja kestel.
6. J. Aia puhul on üks uute kuritegude ohu allikas: alkohol. Kui kinnipeetav suudab kaine olla, on kuritegude toimepanemise tõenäosus tema eelnevat elu silmas pidades nullilähedane. Varasem elu, st varasemad kuriteod näitavad, et kui J. Aia hakkab jooma, läheb ta aeg-ajalt autoga sõitma. Seega on võimalik, et J. Aia jätkab joomist ja sellest johtuvalt kuritegude sooritamist. Siiski on alust loota, et see oht ei realiseeru.
7. J. Aia lubas kohtuistungil loobuda alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetava sõnul on ta aru saanud, et kui ta tahab elada seaduskuulekalt, peab ta alkoholist hoiduma. Seetõttu esineb mõningane lootus, et J. Aia tõepoolest jätab maha alkoholi tarvitamise.
8. Positiivne on ka see, et J. Aial on kindel elukoht, mitmed lähedased inimesed toetavad teda ja ta saab asuda tööle plekksepana. Need asjaolud tagavad teatud stabiilsuse, mis võib J. Aiat eemal hoida alkoholi tarvitamisest: nt seeläbi, et vähendavad riski, et J. Aia hakkab jooma 4 igavusest. Tõsi, kuigivõrd oluliseks neid tegureid pidada ei saa, sest need on esinenud varemgi, ent pole hoidnud J. Aiat õiguskuulekal teel.
9. Positiivse retsidiivsusprognoosi jaoks on eeskätt oluline see, et J. Aia pole varem vangistust kandnud. Seega võib juba ainuüksi seetõttu loota, et tema puhul õnnestus täita VangS § 6 lg-s 1 sätestatud eesmärk: J. Aia suunati õiguskuulekale teele. Et see lootus pole üksnes teoreetiline, kinnitab see, kuidas on J. Aia vanglas olles käitunud. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening: on võimalik, et see programm andis talle mõningaid teadmisi selle kohta, kuidas alkoholist hoiduda. Kinnipeetav töötab vanglas osakonna koristajana, mis on säilitanud tal tööharjumuse, mis aitab tal hoida töökohta vabaduses. Nagu öeldud, vähendab töötamine riski, et J. Aia hakkab igavusest jooma.
10. Eelöeldu tähendab seda, et J. Aia võib suuta katseaja jooksul uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, mistõttu vabastab kohus J. Aia ennetähtaegselt. 24.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb J.

Aiale määrata kuni 21. juulini 2019 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus J.

Aia katseajaks käitumiskontrollile. 25. Kohus keelab

§ 75lg 2 p 2 alusel J.

Aial alkoholi tarvitamise. J. Aia retsidiivsusriski silmas pidades on see keeld iseendastmõistetav.

§ 75lg 2 p 8 tuleb panna J.

Aiale kohustus osaleda alkoholi tarvitamise vastu suunatud ja/või liikluskäitumist puudutavas sotsiaalprogrammis. Ka niisuguse programmi läbimine võib J. Aiast lähtuvat uute kuritegude ohtu vähendada. Täpse programmi valib välja kriminaalhooldaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 5