Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
1.2 A. Eliseev lõi samas korteris kannatanut ka 30.03.2018 enne kella 16.00. A. Eliseev peksis kannatanut vastu nägu ning kehasse, seejärel kella 16.03 paiku A. Eliseev haaras XXX kortermaja trepikojas silmnähtavalt valude käes kannatava YY kõrist ning lükkas YY selili. Seejärel lõi A. Eliseev kannatanut nii rusikaga kui lahtise käega korduvalt vastu pead. Oma tegevusega põhjustas A. Eliseev kannatanule vasakul VIII-XI roide murru ja vasakpoolse õhkrinna, mis on eluohtlik kehavigastus, ning vasaku neeru põrutuse, nahaalused verevalumid parema silma laugudel, paremal oimu ja põsesarna piirkonnas, parema õlaliigese üla- ja tagapinnal ning vasakul puusal. Oma tegevusega pani Alexander Eliseev toime teise inimese elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.o
MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Alexander Eliseevi süüdi
Alexander Eliseev tunnistati süüdi
lg 2 p 2, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 sätetele vähendati Alexander Eliseevile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele 2 kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 aastat 4 kuud.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 4 aastat 3 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti tema viimane kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 10.04.2018.a. Alexander Eliseevi suhtes valitud tõkend – vahistamine– jäeti muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel. Sama otsusega lahendati ka asitõenditega ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOONID:
järgi, kuna alles kohtuistungil selgus, et lisaks
on esitatud süüdistus ka
Omab kindalt elukohta ning töökohta, peab hoolitsema lapse eest, mistõttu peaks kergendama karistust ning vabastada teda osaliselt karistusest tingimisi. 3.2 Kaitsja on veendunult seisukohal, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta süüdimõistetu isikule. Kaitsja sellega ei nõustu sellega, et kohus hindas süüdistatava süüd keskmiseks. Esiteks juhib kaitsja tähelepanu, et kõikides episoodides olid mõlemad ehk nii kannatanu kui ka süüdistatav alkoholijoobes. Kannatanu käitumisest võib järeldada, et süüdistatava poolne vägivald tulenes kannatanu käitumisest ja alkoholi tarvitamise käigus. Kolmandaks kohtuistungil rõhutas kannatanu, et ta ei oma süüdistatava suhtes pretensioone ning on talle andestanud. Lisaks rõhutas kannatanu, et nendel on perekond ja ülalpidamisel alaealine laps. Ka süüdistatav rõhutas, et ta tahab vabaneda alkoholi liigtarvitamisest ning nõus pöörduma koos kannatanuga arsti poole. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades süüteo asjaolusid, leiab kaitsja, et süüdistatava süü on väike ja võis piirduda leebema karistusega. 3.3 Karistuse mõistmisel tuleb kooskõlas
lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Süüdistatav leiab, et süüteo asjaolusid arvestades, on igati kohane ja mõistlik karistuse kandmisest osaline vabastamine ning -nn šokivangistuse abil anda süüdistatavale tõsine hoiatus, et on vaja teha olulisi korrektiive oma käitumise ja edasise elu osas. Harju Maakohus asus seisukohale, et antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Kaitsja sellega ei nõustu. Süüdistatav leiab, et katseaja toime võib talle mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kaitsja rõhutab, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud, puhtsüdamlikult kahetsenud. Analoogsete kuritegude eest ta varasemalt kriminaalkorras karistatud ei ole olnud. Süüdistatava poolne vägivald tulenes kannatanu käitumisest ja alkoholi tarvitamise käigus, süüdistataval on kindel elukoht ja töökoht. Enamgi süüdistatav saab aru, et nende peres on probleemid alkoholi liigtarvitamisega ja nõus pöörduma vastava ravi saamiseks ka arsti poole. Kaitsja leiab, et kui süüdistatav teadvustab, 3 et tal on vaja abi ja ta nõus antud abi vastu võtma, tuleb anda isikule võimaluse asuda õiguskuulekale teele ja seda enam, et tal on pere ja ülalpidamisel alaealine laps. Süüdistatav ja kaitsja leiavad, et need on veenvad põhjendused süüdistatatava tingimuslikult karistusest vabastamiseks koos kontrollnõuetega ning katseaja toime mõjub süüdistatavale oluliselt distsiplineerivamalt kui reaalne vangistus. Karistuse kandmisest osaline tingimisi vabastamine omab hoiatavat mõju süüdlase edasise käitumise suhtes, toimides õiguskuulekale käitumisele suunava stiimulina. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11; 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra ning vangistusest vabastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Süüdistatava argument, et temale esitatud süüdistusega
järgi tutvus alles kohtuistungil ei ole asjakohane ja on ainetu, kuivõrd süüdistusakt oli koostatud 28.06.2018 ning ka kohtu alla andmise määrus oli koostatud 02.07.2018, milles kirjeldatud üksikasjalikult esitatud süüdistuste sisu ning mis on süüdistatavale ka edastatud. 4.2 Apellandi Alexander Eliseevi argumendid, mis puudutavad lõplikku liitkaristust ei ole õiguslikult asjakohased. Apellant Alexander Eliseev on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et vangistus 4 aasta 3 kuud 28 päeva on saadud liitkaristuse moodustamise tulemusena ning vangistuse pikkus ei tulene sellest, et maakohus oleks eksinud karistuse vähendamisel 1/3 võrra. KrMS § 238 lg 2 sätestab üheselt, et mõistes karistuse
Seega tulenevalt seadusest tuleb mitme kuriteo eest
järgi liitkaristuse mõistmise korral vähendada üksnes liitkaristust, mitte eraldi iga kuriteo eest mõistetud karistust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-140-07). Tulenevalt seadusest on maakohus selliselt ka toiminud.
lg 1 p 1 sanktsioon näeb ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust. Maakohus on karistanud Alexander Eliseevit 6 aastase vangistusega, mis on alla sanktsiooni keskmist määra.
lg 2 p 2, 3 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on karistanud Alexander Eliseevit 2 aastase vangistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et Alexander Eliseev mõisteti süüdi mitmes kehalises väärkohtlemises, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud kehalise väärkohtlemise (
) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o lähisuhtes (p 2), korduvus (p 3), mistõttu on Alexander Eliseevi süü keskmisest suurem. 5.1 Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa apellandiga, et Alexander Eliseevile mõistetud karistus ületaks tema süü suurust. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Ka ei nõustu kolleegium apellandiga, et kannatanu oma käitumisega oleks soodustanud või õigustanud kuriteo toimepanemist Alexander Eliseevi poolt. Asjaolu, et kannatanu oli tarvitanud alkoholi ei saa lugeda süüdistatava süüd vähendavaks asjaoluks. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 6. Kaitsja ja süüdistatava taotlusele kohaldada
Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses 5 on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kolleegium leiab, et karistusest osaliselt tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Alexander Eliseevi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Alexander Eliseevi karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. 6.2 Seoses apellatsioonis tooduga, et
sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatav on saanud aru alkoholi liigtarbimise tagajärgedest, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et Alexander Eliseev soovib vabaneda alkoholi tarbimisest ning ta on teadvustanud, et kõik tema probleemid on seotud alkoholi liigtarbimisega, ei anna alust kohaldada
Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav on sõltuvusprobleeme endale teadvustanud ja soovib nendest probleemidest tulevikus hoiduda. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.