Obsah (7)

§ 68§ 65§ 120§ 4§ 76§ 871§ 262

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018, Võru Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-17-7583

) § 263 lg 1 p 2 järgi ja karistati teda vangistusega üks aasta.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 9.–11.

juuli 2017, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti R. Nassari kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 16.

juuni 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 19 päeva vangistust võrra ja mõisteti R. Nassari liitkaristuseks 1 aasta ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates

1. aprillist
2. Seega algas R. Nassari karistuse kandmise aeg
3. aprillist
4. See lõpeb
5. mail
8. novembril 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid R. Nassari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
9. Vangla hinnangul seisneb R. Nassari ohtlikkus kaasliiklejate elu ja tervise ohtu seadmises, füüsilise vägivallaga ähvardamises ja selle kasutamises teiste isikute suhtes. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta on alkoholijoobes ja tekib konflikt, mida ta ei suuda lahendada. Oht on tõenäoline ka juhul, kui tal on vaja sõita autoga joobes olekus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
10. R. Nassarit on kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist kehtivad kaks karistust. R. Nassar kannab vangistust teist korda. Praegu kannab ta vangistust avaliku korra raske rikkumise eest. Varem on teda karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kelmuse, ähvardamise ja kehavigastuse tekitamise eest. Kinnipeetava vägivaldsuse muster kordub. Kuritegude soodusteguriteks on alkohol ja probleemide lahendamise oskuse puudulikkus konfliktiolukordades.
11. Lühikese karistusaja tõttu ei koostata kinnipeetavale individuaalset käitumiskava. Kinnipeetava käitumine on vangistuse jooksul olnud hea. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
12. R. Nassaril on võimalik asuda vabanemisel elama talle kuuluvas majas xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud eluaset kontrollida, kuna ta ei saanud kinnipeetava õega ühendust. Varasema kodukülastuse põhjal võib öelda, et tegemist on väiksemat tüüpi talumajaga, kus on kaks tuba ja köök. Kuivkäimla asub õues, vesi tuuakse tuppa hoovi peal asuvast kaevust ja pesta saab jõekaldal asuvas suitsusaunas. Maja on ahiküttega ja küttekehad on rahuldavas seisukorras.
13. R. Nassaril puudub vabanemisel kindel töökoht. Enne vangistust oli tema sissetulekuks töövõimetuspension. Keegi pole teda vangistuse ajal rahaliselt toetanud ning kellelgi pole võimalik teda vabanemisel majanduslikult toetada. Tal on mitmeid nõudeid, mille tasumiseks 2 puuduvad tal võimalused. Tartu Vangla andmetel on tal tasumata rahalisi nõudeid 4535,35 euro ulatuses. Tal pole vabanemisfondis raha.
14. Kinnipeetava lähikonda kuuluvad kuus last, kellest kaks on esimese naisega, järgmised kaks teise naisega ja viimased kaks kolmanda naisega, esimene ja kolmas naine ja õde. Oma teise naisega R. Nassar ei suhtle. Kinnipeetava suhted oma õega on konfliktsed ja ta on kasutanud õe suhtes vägivalda. Viimasel ajal on ta üritanud neid suhteid parandada. Vabanemisel saab kinnipeetav loota esimese abikaasa ja õe moraalsele toele. Kinnipeetava suhtlusringkonnas pole kriminaalse taustaga isikuid. R. Nassar pole mõjutatav.
15. R. Nassar pani oma viimase kuriteo toime alkoholijoobes. Alkoholijoobes on ta kuritegusid toime pannud ka varem. Kinnipeetava sõnul tarvitab ta tervislikel põhjustel päevas kaks kuni kolm õlut. Ta ei kavatse alkoholi tarvitamist piirata, kuna alkoholi tarvitamine pole tema hinnangul tema jaoks probleem. Ta ei näe seost alkoholi tarvitamise ja kuritegude vahel. Tema suhtlemisoskused on head ja ta soovib alati pikalt vestelda. R. Nassar on kasutanud konfliktide lahendamisel ähvardamist ja vägivalda ning ta on sageli tegutsenud kiirelt ja läbi mõtlemata. Ta ei mõista sageli teiste inimeste seisukohti ja vaatab asju vaid enda vaatepunktist. Viimasele käitumiskontrollile võib anda ebarahuldava hinnangu, kuna R. Nassar rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu: Politsei- ja Piirivalveamet tuvastas tal alkoholi tarvitamise 17 korral. Lisaks pani R. Nassar toime uue kuriteo. Süüdimõistetu soovib jätta oma mineviku seljataha, elada edaspidi seaduskuulekalt ja maksta ära võlad, et vältida oma kinnistust ilmajäämist.
16. Kriminaalhooldusametnik leidis, et R. Nassarile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni
17. septembrini
18. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ning teda tuleb kohustada alluma ravile ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtumenetluse poolte seisukohad
19. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
20. Kinnipeetav ütles kohtuistungil järgmist. Ta tahab vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega. Ta pole kunagi kedagi rünnanud ega ähvardanud. Alkohol pole tema jaoks olnud kunagi oluline ning tal pole absoluutselt alkoholiprobleemi. Ta suudab olla ka ilma alkoholita. Tal on majapidamine, kus on vaja teha remonti. Ta tahab suhelda lastega.
21. Kaitsja rääkis kohtuistungil seda. Ta toetab R. Nassari ennetähtaegset vabastamist. Oht, et R. Nassar paneb toime uue kuriteo, on väike, sest kinnipeetav on küllaltki eakas inimene ja avaliku korra raske rikkumine, mille toimepanemises ta süüdi mõisteti, on omane üigem noorematele inimestele. R. Nassaril on kindel elukoht ja sugulased, kes saavad teda toetada. R. Nassar peaks proovima alkoholist täielikult loobuda. Suhtlemine psühhiaatri või psühholoogiga aitab R. Nassaril katseaja vastu pidada. Kohtu seisukoht
22. Kohus jätab R. Nassari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda järgnevatel põhjustel. 3
23. R. Nassar kannab karistust

§ 120

lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi, mis on sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. R. Nassar on temale mõistetud 1 aasta ja 16 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui seitse kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 16. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
3. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
4. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal.
6. R. Nassar on pannud toime ähvardamise ja avaliku korra raske rikkumise. R. Nassari ütlused selle kohta, et ta pole kuritegusid toime pannud, tuleb loomulikult jätta tähelepanuta, kuna lähtuda tuleb jõustunud kohtuotsustest. R. Nassari poolt toime pandud kuriteod pole rasked, aga samas ka mitte nii kerged, nagu nt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimised ehk kuriteod, mille toimepanemises karistatud on üldjuhul ennetähtaegse vabastamise menetluses kohtu ees. See tähendab seda, et R. Nassari vabastamine ei eelda väga väikest retsidiivsusohtu, aga see oht ei saa olla ka kuigivõrd suur.
7. R. Nassari puhul on üks uute kuritegude ohu allikas: alkohol. Varasemad väär- ja kuriteod näitavad, et kui R. Nassar hakkab jooma, hakkab ta purjuspäi avalikku korda rikkuma ja võib selle käigus kasutada ka vägivalda. Seega on võimalik, et R. Nassar jätkab joomist ja sellest johtuvalt kuritegude sooritamist. 4
8. Seaduskuuleka elu kasuks räägib see, et R. Nassar pole varem vanglas olnud (tõsi, formaalselt on tegu teise vangistusega, aga see vangistus järgneb ilma vaheajata R. Nassari esimesele vangistusele). Seega võis vangistus R. Nassari puhul täita VangS § 6 lg-s 1 sätestatud eesmärgi suunata kinnipeetav õiguskuulekale teele. Vt sellega seoses siiski ka käesoleva määruse p
10. Positiivsed asjaolud võiksid olla ka kõrge vanus, lähedaste toetus ja korralik käitumine vangistuse ajal. Tegelikult pole need siiski olulised. Ka enne vangistust polnud R. Nassar praegusest oluliselt noorem ja lähedased olid tal ka varem, kuid see ei takistanud tal kuritegude toimepanemist. Et vanglas pole alkohol kättesaadav, ei saa teha ka kuigivõrd järeldusi R. Nassari korralikust käitumisest vanglas. Küll aga on alkoholi võimalik hakata uuesti tarvitama vabaduses.
11. Uute kuritegude kasuks räägivad selgelt kaks asjaolu, mis on märksa kaalukamad kui R. Nassarit positiivselt iseloomustavad asjaolud.
12. Esiteks pole mingit alust arvata, et R. Nassar alkoholist loobub. Nimelt ütles ta suisa kohtuistungil, et tal ei ole alkoholiga mingeid probleeme. Elu näitab vastupidist: varasemad kuriteod on tingitud alkoholist ja eelmisel katseajal rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu umbes paarkümmend korda. Seega ei mõista R. Nassar oma alkoholiprobleemi ja sellest lähtuvalt pole mingit põhjust eeldada, et see probleem enam uuesti ei realiseeru. Niisiis pole ka alust uskuda, et vangistus täitis R. Nassari puhul VangS § 6 lg 1 järgse eesmärgi.
13. Teiseks tuleb arvestada R. Nassari õigusrikkumiste intensiivsust. Nimelt on R. Nassar pannud umbes aasta-pooleteise jooksul toime mitu kuritegu ja lisaks sellele mitu

§ 262järgset väärtegu ehk avaliku korra rikkumist.

Need väärteod külgnevad R. Nassari viimase kuriteo ehk avaliku korra raske rikkumisega. Seega on R. Nassari kriminaalne energia olnud viimasel ajal märkimisväärselt kõrge ja seepärast on põhjust peljata, et uued kuriteod järgnevad ka R. Nassari vabadusse pääsedes. 25. Eelöeldu tähendab, et R. Nassari puhul on uute kuritegude toimepanemise oht tema ennetähtaegseks vabastamiseks liiga suur. See tähendab seda, et R. Nassar peab vangistuse kandmist jätkama. 26. Süüdimõistetu kaitsja Karl Saavo esitas kohtule kirjaliku taotluse 170,40 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. See taotlus tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4, riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 2, § 21 lg 3 ja § 22 lg 3 ning justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 4, 5 ja 10, § 7 lg 4 ning § 17 alusel rahuldada ehk taotletud summa tuleb arvata menetluskulu hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest

1. a)kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus,
2. b)menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja
3. c)menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei 5 saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R. Nassarilt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 6