(3)30.10.2018 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Ilmar Lillepruuni isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil avaldas Ilmar Lillepruun, et ta läheb pärast karistuse ärakandmist elama Soome õe juurde. Väidetavalt on õega on suhted paranenud. Vanglas on kinnipeetav läbinud rehabilitatsiooni ning seetõttu ei pea ta enam vajalikuks rehabilitatsioonikeskusesse minna. Tööd loodab saada abitöölisena ehitusel. Lisaks on sissetulekuks pension. Kinnipeetav selgitas, et ta ei tarvita enam narkootikume. Varasemalt on saanud metadoonravi, kuid see lõpetati juba kolm aastat tagasi. Prokurör leidis, et vaatamata sellele, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused on olemas, ei ole selle kohaldamine otstarbekas ja tegelikkuses ka võimalik. Süüdimõistetul puudub vabaduses elukoht, mis on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on 30.05.2016. a kohtumääruses öelnud, et käitumiskontrolli kohaldamisel peab isikul olema Eestis elukoht. Ilmar Lillepruunil on võimalus minna õe juurde Soome ja seal tööle ka, ta on seal eelnevalt töötanud. Vanglas on ta osalenud mitmes programmis, majandusabitöödel, täitnud töövihikuid ja läbi on viidud vabanemiseelne nõustamine. Prokurör leidis, et tema puhul esineb küll riske, kuid ta on aru saanud, mis on ta vanglasse viinud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Ilmar Lillepruuni ja prokuröri, leiab, et Ilmar Lillepruuni suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.

(3)Ilmar Lillepruuni karistusandmetest nähtub, et teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt (varasemad karistused on kustunud), kuid vanglas kannab ta karistust esimest korda. Käesolev vangistus, mis on mõistetud röövi ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest ning ebastabiilne emotsionaalne seisund. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Jõud muutuda“, osalenud tervisegrupi ja tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös, täitnud töövihikuid „Viha ja kriitika“ ning „Amfetamiin“. Samuti on ta periooditi töötanud kohusetundlikult majandusabitöödel. Läbi on viidud ka vabanemiseelne nõustamine. Programmide läbiviijate tagasiside kinnipeetava tegevusele on positiivne. Ilmar Lillepruun on motiveeritud pärast vabanemist elama sõltuvusainete vaba elu, mis vähendab riski uute kuritegude toimepanemiseks. Pärast karistuse ärakandmist plaanib Ilmar Lillepruun Eestist lahkuda ja asuda elama ja tööle Soome. Varasemalt on süüdimõistetu soovinud pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, kuid ei pea seda pärast vanglas läbitud rehabilitatsiooni enam vajalikuks. Eestis Ilmar Lillepruunil elukoht puudub. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, asub kohus seisukohale, et Ilmar Lillepruuni puhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Karistusjärgne käitumiskontroll peab suurendama ühiskonna turvalisust ning tagama isiku parema resotsialiseerumise juhul kui muud meetmed on ammendunud. Ilmar Lillepruuni karistusandmetest nähtuvalt on talle mõistetud karistused jäänud alla sanktsiooni keskmise määra, mis tähendab, et vajadusel on jätkuvalt säilinud võimalus isiku mõjutamiseks läbi talle mõistetava karistuse. Positiivne hinnang Ilmar Lillepruuni tegevustele kuriteoriske maandavate tegevuste läbimisel annab alust arvata, et süüdimõistetu on mõistnud oma õigusvastase käitumise põhjuseid ja tagajärgi ning suudab edaspidiseks seada seaduskuulekad eesmärgid. Lisaks sellele, et kohtu arvates ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud, ei oleks see ka võimalik. Ilmar Lillepruunil puuduks Eestis elukoht, mistõttu ei saakski teda kohustada Eestisse jääma. Riigikohtu 30.05.2016 lahendi 3-1-1-45-16 p 7 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Ilmar Lillepruun on avaldanud, et läheb pärast karistuse ärakandmist elama ja tööle Soome. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus tema käitumisele positiivset mõju avaldada ning hoida teda eemale uute süütegude toimepanemisest. Välisriiki tööle suundumine suurendab tema väljavaateid õiguskuulekaks käitumiseks ning tagab rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ilmar Lillepruuni suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3