← Eesti

1-16-5102/27

Kriminaalasi nr 1-16-5102 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.11.2018) Kriminaalasja number 1-16-5102

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Roman Hansenil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti karistusaja alguseks 12.04.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.02.2020. 1

(3)Tartu Vangla edastas 30.10.2018. a kohtule materjalid Roman Hanseni tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas seisukoha Roman Hanseni tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokuröri arvates ei võimalda süüdimõistetu vabastamist tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Tema puhul on retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles isiku puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Prokuröri arvates oleks kinnipeetava vabastamine ennatlik. Roman Hansen avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav soovib minna avavanglasse, asuda tööle ja saada rahalisi vahendeid oma võlgnevuste tasumiseks. Käskkiri, millega ta on avavanglasse suunatud on juba olemas. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Hansen temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Roman Hansenil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roman Hansenit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu juba üheksandat korda. Käesolev vangistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo on kinnipeetav pannud toime ka varem (Harju Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-10394). Kuriteod on olnud valdavalt suunatud majandusliku kasu saamisele ning nende toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest. Süüdimõistetu käitumist on püütud seaduskuulekaks suunata erineva pikkusega vangistustega, millest üksi ei ole siiani positiivset mõju avaldanud. Roman Hansen on jätkanud vabaduses narkootikumide tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu varasemast elukäigust ja kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab piisava aluse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on Roman Hansen läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni raames sõltuvusteemalise loengutsükli, osalenud sotsiaalprogrammis „12 sammu“ ja tööhõives majandusabitöölisena, õppinud riigikeelt ja omandanud puidupingioperaatori eriala. Vangla hinnangul on süüdimõistetul motivatsioon ja soov oma elu muuta. Kinnipeetava käitumine on olnud hea, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on Roman Hansen lubatud edasise karistuse kandmiseks avavanglasse. Vabaduses on Roman Hansenil säilinud suhted ema ja õega. Tal on kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Majanduslikku toimetulekut mõjutaksid ka tasumata rahalised kohustused. See on ka üheks põhjuseks, miks ta tingimisi enne tähtaega vabaneda ei soovi. Avavanglas oleks võimalik sissetulekut saada ja seeläbi oma majanduslikku olukorda parandada. 2

(3)Olukorras, kus isik ei soovi vabaneda enne tähtaega, on kaheldav tema valmidus teha kriminaalhooldajaga koostööd ja järgida käitumiskontrolli nõudeid. Süüdimõistetu käitumises on vangistuse ajal küll toimunud positiivsed muutused, kuid arvestades tema varasemat elukäiku, s.o asjaolu, et kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud majandusliku kasu saamine, on tööharjumuse kujundamine ning stabiilse sissetuleku hankimine kuriteoriskide maandamise seisukohalt olulised. Avavanglas on kinnipeetaval võimalik seda omandada ning seeläbi tagada parem toimetulek pärast karistuse ärakandmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Roman Hanseni tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.