3-18-745/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-745 Määruse kuupäev

1. november 2018 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. B kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Võtta haldusasja nr 3-17-309 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla
3. veebruari
4. a seisukoht nr 1-8/5268-
6. Tagastada A. B kaebus. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD
7. Viru Vangla kinnipeetav A. B esitas
8. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja pöördus kohtusse seoses sellega, et Viru Vangla ei vahetanud kahe kuu vältel nõuetekohaselt kaebaja riideid, voodipesu ja käterätikuid ning viivitas riiete pesust tagastamisega, mistõttu jäi kaebaja ilma kolmest jalutuskäigust. Kaebaja andis oma riided, voodipesu ja käterätikud pessu
9. detsembril
10. Kui
11. jaanuaril 2017 toodi tagasi voodipesu ja käterätikud ning võeti riided pesemiseks, nõustus kaebaja olema mõned tunnid aluspesus, kuni tuuakse tagasi ka tema
12. detsembril 2016 pessu antud riided. Riideid aga
13. jaanuaril 2017 tagasi ei toodud, vaid kaebaja sai need tagasi alles
14. jaanuaril
15. Kuna kõik kaebaja riided olid pesus, ei saanud ta käia jalutamas 14.−
16. jaanuaril
17. Kaebaja tundis külma, teda veeti alt ja alandati, ta oli suurema osa ajast masendunud, ta tundis ärritust ning huvide ja rahulolu langust paljude tegevuste osas, ta kannatas isukaotuse, unehäirete, uimasuse, väsimuse ja energiakaotuse käes. Ta tundis vägivalda enda suhtes. Kaebaja sõnul kõige sellega aga Viru Vangla õigusvastane tegevus ja kaebaja mõnitamine ei lõppenud. Pärast
18. jaanuari 2017 vahetati kaebaja voodipesu ja käterätikuid alles
19. veebruaril
20. Riided võeti pessu alles
21. veebruaril
22. Kaebaja pöördus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtusse ning haldusasjas nr 3-17-309 tunnistas vangla täielikult oma süüd. Kaebaja esitas eelkirjeldatuga seoses vanglale kahjunõude, kuid vangla jättis selle
23. aprilli
24. a otsusega nr 6-16/23-4 rahuldamata. Riiete, voodipesu ja käterätikute õigeaegne vahetamine ning jalutuskäikudel käimine on oluline kinnipeetava tervise kaitsmiseks. Kaebaja palus, et kohus mõistaks Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja 300 eurot kompensatsioonina psüühilise ja füüsilise tervisekahju tekitamise eest. KOHTU SEISUKOHT 3-18-745
25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
26. Kaebaja pöördus kohtusse seoses sellega, et Viru Vangla ei vahetanud kahe kuu vältel nõuetekohaselt kaebaja riideid, voodipesu ja käterätikuid ning viivitas riiete pesust tagastamisega, mistõttu jäi kaebaja ilma kolmest jalutuskäigust. Kaebuse lõpus esitatud taotlusest nähtuvalt soovib kaebaja, et vangla hüvitaks tema psüühilisele ja füüsilisele tervisele tekitatud kahju summas 300 eurot.
27. Kaebaja on eelmainituga seoses esitanud vanglale kahjunõude nr 6-16/23-1 (koostatud
28. jaanuaril 2018, registreeritud
29. veebruaril 2018). Kahjunõudest ilmneb, et kaebaja ei ole vanglalt nõudnud kahju hüvitamist seoses käterätikute vahetamisega viivitamisega. Seega on kaebajal vastavas osas vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 8 järgi kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohus tagastab kaebuse selles osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
30. Viru Vangla kodukorra punkti 11.2.3 kohaselt tagastatakse pestud vangla riietus kinnipeetavale üldjuhul ühe nädala möödudes selle pesemisele võtmisest. Kodukorra punkti 11.2.5 järgi tagab vangla kinnipeetavale voodipesu ja vangla riietuse vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. VangS § 55 lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kaebaja andis oma riided ja voodipesu pessu
31. detsembril
32. Seejärel vahetati kaebaja voodipesu ja võeti riided pessu
33. jaanuaril 2017, st umbes kuu aega hiljem.
34. detsembril 2016 pessu võetud riided toodi kaebajale tagasi
35. jaanuaril 2017, st kuu aega hiljem. Järgmine voodipesu vahetus toimus
36. veebruaril 2017, st umbes kuu aega hiljem. Järgmine riiete vahetus toimus
37. veebruaril 2017, st umbes kuu aega hiljem. Seega ei ole vastustaja
38. detsembrist 2016 kuni
39. veebruarini 2017 kinni pidanud kodukorras sätestatud tähtaegadest. Riiete tagasitoomisega viivitamise tõttu ei saanud kaebaja käia jalutamas 14.−
40. jaanuaril
41. Kaebaja ei ole oma tervisele väidetavalt tekitatud kahju tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit ega ole ka sellistele tõenditele viidanud. Kaebaja väitis kaebuses paljasõnaliselt, et ta oli suurema osa ajast masendunud ning kannatas isukaotuse, unehäirete, uimasuse, väsimuse ja energiakaotuse käes. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et voodipesu ja riiete vahetamine umbes kuu aja tagant kahe kuu vältel sai kaebajale tema kirjeldatud terviseprobleeme põhjustada. Kohus möönab, et kaebaja võis tunda ebamugavust ja nördimust voodipesu ja riiete vahetamisega viivitamisega seoses, kuid see ei ole käsitatav tervisekahjuna. Kaebaja tervise kaitse õiguse võimalik riive oli väheintensiivne. Niisamuti ei pea kohus eluliselt usutavaks seda, et ilmajäämine jalutuskäigust kolmel päeval sai kaebaja tervist kahjustada. Kaebaja võis end seetõttu tunda küll lühiajaliselt veidi halvemini, kuid kohtu hinnangul on ka selles osas tegemist tervise kaitse õiguse väheintensiivse riivega. Eeltoodut arvestades ei pea kohus 300-eurose hüvitise saamiseks esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Kohus osutab veel sellele, et vastustaja on haldusasjas nr 3-17-309 esitanud
42. veebruaril 2017 seisukoha nr 1-8/5268-2, milles võttis omaks põhjendamatu viivitamise riiete vahetamise ja tagastamisega seoses ning sellest tulenevalt kaebaja ilmajäämise kolmest jalutuskäigust. Vangla palus 2 3-18-745 kaebajalt vabandust. Vangla selgitas, et alustas tööprotsesside hindamist, et sisse viia vajalikud muudatused minimeerimaks edaspidi analoogseid minetusi. Kohus võtab eelmainitud vangla seisukoha praeguse asja juurde. Kohus tõlgendas
43. veebruaril 2017 haldusasjas nr 3-17-309 tehtud määruses vastustaja seisukohta nii, et vastustaja on tunnistanud põhjendamatut viivitamist ka voodipesu vahetamisega seoses. Vastustaja kohtu tõlgendusele vastu ei vaielnud. Vastustaja on uuesti oma eksimusi tunnistanud ja kahetsust väljendanud kaebaja kahjunõude kohta
44. aprillil 2018 tehtud otsuses nr 6-16/23-
45. Kohtu hinnangul on praegusel juhul piisav see, et vastustaja on oma möödalaskmisi tunnistanud, kaebaja käest vabandust palunud ja lubanud edaspidi oma töö taoliste eksimuste vältimiseks ümber korraldada. Kaebaja ei ole väitnud, et kõnealused probleemid oleksid hiljem kordunud. Kõike eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud ega otstarbekas kohtumenetluse jätkamine. Kohus tagastab kaebuse voodipesu, riideid ja jalutuskäike puudutavas osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
46. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) 3