Obsah (5)

§ 43§ 47§ 71§ 152§ 124

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-501 Määruse kuupäev 16. november 2018 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. T kaebus Viru Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes

) § 121 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse ajavahemikul 15. november 2017 kuni 6. detsember 2017 saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude osas. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Niisiis on praeguseks vaatluse alla jäänud kaebus ajavahemikku
2. märts 2017 kuni
3. november 2017 puudutavas osas. Kohus osutas eespool sellele, et seda ajavahemikku käsitleva kaebaja kahjunõude nr 6-16/143-1 kohta tegi vangla otsuse
4. jaanuaril
5. Sellele otsusele on inspektor-kontaktisik teinud käsikirjalise märke „Keeldus allkirjast, M. R, 17.1.18“. Kohus järeldas
6. novembri
7. a määruses sellest märkest, et
8. jaanuaril 2018 toimetati vangla otsus kaebajale kätte, kuid ta keeldus kättesaamise kohta allkirja andmast. Kaebaja ei vaielnud kohtumäärusele vastates vastu sellele, et ta sai otsuse nimetatud kuupäeval kätte. Kaebaja ei olnud nõus aga vangla märkega, et ta keeldus allkirja andmast. Kohus rõhutab, et praegusel juhul ei ole oluline see, kas kaebaja keeldus allkirja andmast. Tähtis on vangla otsuse kättesaamise kuupäev, milleks asja materjalidest nähtuvalt on
9. jaanuar
10. Otsuse kättesaamisest hakkas kulgema 30-päevane tähtaeg kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks (riigivastutuse seaduse § 18 lõige 2 ja

§ 47lõige 2).

Viimane päev kohtusse pöördumiseks oli seega

1. veebruar
2. Kaebaja esitas kaebuse kohtule alles
3. märtsil
4. Järelikult rikkus kaebaja kohtusse pöördumise tähtaega.

§ 71

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis

1. novembri
2. a määrusega kaebajale võimaluse taotleda kaebetähtaja ennistamist ja selgitada, mis põhjustel ta kohtusse pöördumise tähtaega ületas. Kohtusse saabus
3. novembril 2018 kaebaja avaldus. Kaebaja selgitas, et ta ei esitanud kaebust kohtule tähtaegselt, sest ootas vangla vastust, aga seda ära ootamata esitas kaebuse kohtule. Kaebaja ajas lihtsalt kuud segamini ja mõtles, et esitas tähtaja jooksul. Kaebaja palus, et kohus annaks talle andeks ja ennistaks kaebetähtaja. Kohtupraktikas on leitud, et mõjuv põhjus tähendab eelkõige seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Seega peab tegemist olema isikust sõltumatute asjaoludega. Tähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused menetlustoimingu tegemiseks menetlustähtaja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. aprilli
5. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, punkt 12). Erandlikel juhtudel võib mõjuva põhjusena mõista ka subjektiivseid asjaolusid, st menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi
6. jaanuari
7. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punkt 16). Kaebaja selgitustest on näha, et õigeaegset kohtusse pöördumist ei takistanud objektiivsed asjaolud. Kaebaja tugineb subjektiivsetele asjaoludele. Viru Vangla on
8. jaanuari
9. a otsuse nr 6-16/143-2 lõpus alapealkirja „Edasikaebamine“ all märkinud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega on vangla kaebajale selgitanud kohtusse pöördumise tähtaega. Kohtule jääb arusaamatuks, mis vastust kaebaja pärast eelnimetatud otsuse saamist vanglalt ootas. Kaebaja ei ole seda oma avalduses täpsustanud. 3 3-18-501 Vangla
10. jaanuari
11. a otsusest nr 6-16/143-2 ilmnes üheselt mõistetavalt, et vangla jättis kaebaja kahjunõude rahuldamata. Seda arvestades polnud kaebajal enam mingit põhjust oodata vanglalt kahjunõudega seoses täiendavat vastust. Kaebajale pidi olema arusaadav, et vangla seisukoht on lõplik ning kui ta sellega ei nõustu, tuleb tal otsuses märgitud tähtaja jooksul pöörduda kohtusse. Kaebaja märkis, et ajas lihtsalt kuud segamini. Järelikult oli kaebaja hooletu ja lasi seetõttu kaebuse esitamise tähtaja mööda. Hooletus ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

§ 152

lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2.

§ 124

lõige 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui enne kaebuse menetlusse võtmist on ilmne, et kaebetähtaega on rikutud ja selle ennistamise aluseid ei esine, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lõige 3).

Kohus lõpetab praeguse haldusasja menetluse ajavahemikku

1. märts 2017 kuni
2. november 2017 puudutavas osas kaebust menetlusse võtmata, sest juba ettevalmistavas staadiumis on selge, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud ajavahemikul
3. märts 2017 kuni
4. november 2017 saamata jäänud töötasu hüvitamise nõudega halduskohtusse pöörduda (

§ 43lõike 1 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 4