Obsah (5)
§ 141§ 200§ 64§ 65§ 76Kriminaalasi nr 1-15-8174 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 04.10.2018) Kriminaalasja number 1-15-8174
§ 141
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
§ 200
lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust.
§ 65lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.06.2015.
a otsusega mõistetud karistuse, mis oli 2 aastat vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Aleksandr Dmitrijevi karistuse kandmise algus on 16.04.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.04.
- 14.08.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksandr Dmitrijevi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda seisukoha Aleksandr Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokuröri arvates ei võimalda süüdimõistetu vabastamist tema isik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning vabanemisjärgsed elutingimused. Aleksandr Dmitrijevil puudub elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Prokuröri arvates oleks kuriteo iseloomu ning süü suurust arvesse võttes kinnipeetava vabastamine ennatlik. Aleksandr Dmitrijev avaldas, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on vabanemise korral võimalik esialgu elada keskuses Jõhvis. Hiljem aitavad sõbrad nii elu- kui töökoha leidmisega. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Ta tunnistas alkoholiprobleemi ja pidas vajalikuks selle tarvitamisest loobuda. Lisaks soovib panna endale kasiino keelu. Kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi on valmis täitma. Kaitsja toetas Aleksandr Dmitrijevi vabastamist vaatamata sellele, et vangla ja prokurör seda ei tee. Kaitsja arvates on süüdimõistetu teinud oma varasemast elust vajalikud järeldused ning mõistnud hukka oma kuriteo. Oma käitumisega ning tegevusega karistuse kandmise ajal on kinnipeetav näidanud huvi oma eluviisi muuta. Aleksandr Dmitrijev on katkestanud suhted karistatud isikutega. Tal on vabaduses toetav keskkond, elukoht rehabilitatsioonikeskuses ning soov asuda tööle. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Dmitrijev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksandr Dmitrijevil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
(3)Aleksandr Dmitrijev on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kannab juba kuuendat vangistust. Käesolev karistus on mõistetud vägistamise ja röövimise eest. Varasemalt on teda karistatud rahapesu, võimuesindaja solvamise, tapmise ning varguste, huligaansuse ning vägivallategude eest isiku kallal. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus näitab, et isik on omaks võtnud kuritegelikud hoiakud ning ei ole motiveeritud enda käitumist muutma. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu töötanud vangla majandustöödel, õppinud riigikeelt ning osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tagasiside tema tegevusele on hea ning käitumine on olnud korrektne. Range režiimiga kinnipidamisasutuses suudab kinnipeetav kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral oleks Aleksandr Dmitrijevil vangla iseloomustuse kohaselt võimalik pöörduda eluaseme saamiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ühiselamusse, eelnevat registreerimist ei ole vaja. Samuti on Aleksandr Dmitrijevil võimalik minna elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Keskuse juhi sõnul on keskuses võimalik elada kolm esimest kuud tasuta, keskus saab aidata riiete ja toiduainetega. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et keskus, kuhu plaanib elama minna, asub Jõhvis. Vastuolu tema ja vangla andmete vahel ta selgitada ei osanud. Kinnipeetav arvas, et ilmselt on Jõhvis asuv keskus Kohtla-Järvel asuva keskuse filiaal. Süüdimõistetu lisas, et varasemalt on sõbrad aidanud teda pärast vabanemist elu- ja töökoha leidmisel ning teevad seda ka sel korral. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aleksandr Dmitrijevi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetava puhul esineb küll mõningaid positiivseid asjaolusid (sotsiaalprogrammi läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine), kuid need ei ole piisavad, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest. Ükski talle varasemalt mõistetud karistustest, sh korduvad reaalsed vangistused, ei ole toonud kaasa positiivseid muutuseid tema käitumises, sest süüdimõistetu on jätkanud raskete kuritegude toimepanemist. Seega annab Aleksandr Dmitrijevi varasem elukäik piisavalt alust arvata, et ka sel korral võib ta jätkata vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kindla elu- ja töökoha ning toetava tugivõrgustiku puudumine, s.o süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused suurendavad riski uute kuritegude toimepanemiseks veelgi. Kohus ei ole veendunud, et käeolev karistus on kinnipeetava puhul oma eesmärgi täitnud, mistõttu tuleb Aleksandr Dmitrijevil jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Menetluskulud Aleksandr Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.10.2018. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 04.10.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 126 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 126 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Dmitrijevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)