Obsah (4)
§ 121§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-17-665 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 17.09.2018) Kriminaalasja number 1-17-665 T
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja loeti karistuseks 2 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati karistust 11.06.2014.
a Harju maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 2 aastat 6 kuud, võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.
§ 68lg 1 kohaselt arvati karistusest maha eelvangistusaeg 04.01.2017, s.o üks päev.
Ärakandmata karistus oli 2 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.08.2017 ja lõpeb 13.04.2020. 12.07.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aivo Sihvarti vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör esitas enda seisukoha Aivo Sihvarti tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aivo Sihvarti tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Aivo Sihvart avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ja on valmis kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täitma. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Lisaks põhitööle on ta aastaid tegelenud loomadega. Läbi oma ettevõtete pakub ta varjupaika kassidele ja valmistab invatarbeid koertele. Ta pidas vajalikuks vabaduses pöörduda psühholoogi juurde ja selgitas, et inimestega on tal raske suhelda. Ta arvas, et edaspidi ei tohiks õiguskuulekas käitumine probleemiks kujuneda. Alkoholi tarvitamisest ta täielikult loobuda ei kavatse, kuid katseajaks määratud keeldu suudaks täita. Kaitsja leidis, et Aivo Sihvart on teinud oma käitumisest vajalikud järeldused. Vanglas on ta töötanud ja läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Tema käitumine on olnud hea, rikkumisi ei ole esinenud. Tal on vabaduses elukoht ja võimalus tööle asuda. Tal on varasem töökogemus mitmel erialal. Kaitsja arvates on Aivo Sihvart võimeline täitma alkoholi tarvitamise keeldu. Kinnipeetav mõistab, et kui ta ei oleks tarvitanud alkoholi, ei oleks ta vanglasse sattunud. Kaitsja palus vabastada Aivo Sihvart elektroonilise valvega. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aivo Sihvart temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub kinnipeetava abikaasale, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aivo Sihvarti tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 2
(3)käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aivo Sihvartit on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Kriminaalkorras on teda karistatud nii isikuvastaste (kehaline väärkohtlemine, ähvardamine, eraviisiline jälitustegevus), varavastaste (vargused, kelmus, röövimine) kui ka õigusemõistmisevastase (kinnipeetava põgenemise katse) kuriteo toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab ta samuti isikuvastase kuriteo (kehaline väärkohtlemine) eest. Kuritegu on toime pandud temaga lähisuhtes oleva isiku, kasutütre, vastu. Vanglas kannab Aivo Sihvart karistust kolmandat korda. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Ta osaleb ka majandusabitöödel. Süüdimõistetu käitumisele vanglas etteheiteid teha ei saa. Tagasiside kinnipeetava tegevusele on olnud positiivne. Kohtuistungil tunnistas kinnipeetav, et alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks. Samas avaldas ta, et ei kavatse vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. Eeltoodu seab kahtluse alla kinnipeetava valmisoleku oma senist elukorraldust muuta ja alkoholiprobleemiga tegeleda. Kuivõrd enamus kuritegusid on pandud toime alkoholijoobes, võib jätkuv alkoholi tarvitamine viia lihtsasti uute kuritegude toimepanemiseni. Aivo Sihvarti vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasematest. Vabanemise korral asuks Aivo Sihvart elama koos abikaasaga. Kindel töökoht tal puudub, kuid väidetavalt on võimalik tööle saada. Ta omab varasemat töökogemust mitmel erialal. Lisaks on tal kaks loomade heaolule keskendunud ettevõtet, mille tegevust plaanib jätkata. Ka abikaasa on valmis majanduslikult toetama. Eeltoodust nähtub, et Aivo Sihvarti puhul esineb nii negatiivseid kui positiivseid asjaolusid. Kõike kogumis hinnates on kohus siiski seisukohal, et Aivo Sihvarti vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Kohtu arvates ei ole temast tulenevad kuriteoriskid maandatud. Aivo Sihvart ei ole valmis alkoholi tarvitamises, mis on peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks, loobuma, mistõttu püsib tema puhul oht uute süütegude toimepanemiseks vabaduses. Kuna karistus ei ole kinnipeetava puhul veel oma eesmärki täitnud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Menetluskulud Aivo Sihvarti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.09.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 17.09.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 118,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 118,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aivo Sihvartilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)