) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 4 kohaselt kohaldatakse
-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‑327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel. Tuvastatud on, et hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx xx-xx Kohtla-Järve. Soome Rahvastikuregistri andmetel on elukoht seisuga 15.05.2018 xxx xx xxx CYPRUS. Võlgnikul on Soome kodakondsus ja kehtiv e-residentsuse dokument N0121294. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Politsei andmekogus puudub informatsioon isiku võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kuna võlgniku alaline elukoht on Küprosel, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes tarbija elukohajärgses kohtus. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab koos lisadega avaldajale.
lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavalduse lisaks oleva krediidikonto üldtingimuste punkt 15.2 sätestab küll, et kummalgi poolel on õigus esitada hagi Eesti Vabariigi kohtusse ja krediidiandjal on õigus esitada hagi Harju Maakohtusse, kui kliendi elukoht ei ole Eestis või kui kliendi elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohus selgitab, et eelnevalt toodud põhjendustel ei allu sellegipoolest hagi ka Harju Maakohtule, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Krediidikonto üldtingimuste punktis 15.2 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on
lg 1 p 1 alusel tühine, kuna
lg 1 ja 2).
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (
) § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
lg 4).
lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. RLS § 12 lg 1 teise lause kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Nõude esitamine ei möödu siiski enne menetluse lõppemist jõustunud lahendiga. See tähendab, et taotluse riigilõivu tagastamiseks saab esitada kohe peale menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.