Obsah (8)

§ 121§ 199§ 215§ 64§ 68§ 65§ 76§ 404

Kriminaalasi nr 1-17-3825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3825 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Urmet Koortile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti Urmet Koorti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Urmet Koortile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.05.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Urmet Koortile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.05.
2. a ja lõppeb 31.01.
3. a. Vangla ei toeta Urmet Koorti vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Urmet Koorti tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Urmet Koorti tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Urmet Koort selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Urmet Koorti ja tema kaitsja, leiab, et Urmet Koorti tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Urmet Koort kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Urmet Koort temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on Urmet Koortil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul olemas formaalsed alused Urmet Koorti ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 2 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Urmet Koortil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab Urmet Koort karistust kuritegude toimepanemise eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud – varguste ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, aga samuti asja omavolilise kasutamise toimepanemise eest. Urmet Koorti varasemast elukäigust nähtuvalt on Urmet Koortile mõistetud eriliigilisi karistusi – vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalselt täitmisele pööratud vangistust (3 korda). Viimati anti Urmet Koortile võimalus kanda karistust vabaduses Tartu Maakohtu 03.05.2016. a otsusega (kriminaalasi nr 1-16-3566). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud Urmet Koort oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab Urmet Koorti varasem kriminaalne tegutsemisviis. Nii jäeti Urmet Koortile mõistetud vangistus (oma alaealise lapse, s.o lähisuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest) Tartu Maakohtu 03.05.2016. a otsusega tingimuslikult täitmisele pööramata. Urmet Koortile määrati katseaeg pikkusega 1 aasta 6 kuud ja Urmet Koorti kohustati täitma

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Mõistetud karistus tuli aga täitmisele pöörata põhjusel, et Urmet Koort ei täitnud talle kohtulahendiga pandud registreerimiskohustust. Lisaks eeltoodule pani Urmet Koort katseajal (s.o juba 21.06.2016. a) toime uue samalaadse süüteo. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et eelmise karistuse (Tartu Maakohtu 28.11.2011. a otsusega

§ 404

alusel liitkaristuseks mõistetud 3 aastat vangistust) kandmiselt vabanes Urmet Koort novembris

1. a pärast karistuse tervikuna ärakandmist, kuid Urmet Koort pani juba 05.05.
2. a toime uue süüteo. Eeltoodust järeldub, et ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik Urmet Koorti käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus Urmet Koorti suhtes täitnud eesmärke. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et Urmet Koort on käesoleva vangistuse jooksul läbinud erinevaid rehabiliteerivaid programme ja osalenud aktiivselt vangla poolt pakutavates tegevustes. Käesoleva vangistuse jooksul on Urmet Koort läbinud sotsiaalprogrammid Jõud muutuda ja Viha juhtimine. Lisaks on Urmet Koort jätkanud õpinguid põhihariduse omandamiseks ning on käesoleva vangistuse jooksul läbinud 7nda ja 8nda klassi. Urmet Koort alustas 06.09.
3. a õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 9ndas klassis. Urmet Koort on osalenud vangla tööhõives ja temaga on läbiviidud ka vabanemiseelne nõustamine. Urmet Koortil puuduvad distsiplinaarkaristused. Vaatamata vanglas läbitud rehabilitatsioonile, ei taga kohtu arvates ainuüksi läbitud tegevused, et Urmet Koort oleks vabaduses suuteline alkoholi tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma (mis on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks). Kuigi Urmet Koort on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest ja endise sõpruskonnaga suhtlemisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et Urmet Koort on reaalselt suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Siinkohal arvestab kohus,
4. a suvel lasi Urmet Koort endale paigaldada alkoholi tarvitamise vastase preparaadi ning eelmise vangistuse jooksul läbis Urmet Koort sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige Hetk, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele jätkas Urmet Koort alkoholi tarvitamist. Seega nõuab väljakujunenud harjumuste muutmine (alkoholi tarvitamine) Urmet Koortilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. 3.3 Vabanemise korral on Urmet Koortil saada 1-2 kuu vältel varjupaigateenust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Seejärel hinnatakse isiku toimetulekut ja positiivse tulemuse korral on Urmet Koortil võimalik kohalikult 3 omavalitsuselt taotleda eluaseme teenust. Seega puudub Urmet Koortil käesoleval ajal vabanemise korral püsiv alaline elukoht. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on Urmet Koortil garanteeritud töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx-s, kus Urmet Koort on ka varasemalt mitteametlikult töötanud. Seega on Urmet Koortil võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske, kuna Urmet Koort on kuritegusid toime pannud ka majanduslikel eesmärkidel. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Urmet Koortil on ülalpidamist vajavad alaealised lapsed. Teatav sissetulek on Urmet Koortil tagatud ka töövõimetuspensioni näol. Tartu Vangla andmetel on Urmet Koortil rahalisi nõudeid 124,88 euro ulatuses ja vabanemisfondis 3,53 eurot.
5. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Urmet Koorti tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Urmet Koorti tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et Urmet Koort on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. Kriminaalmenetluse kulud Urmet Koorti tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Matti Reinsalu Advokaadibüroost Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 176,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 146,16 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 146,16 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Urmet Koortilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4