järgi käskmenetluses (kiirmenetlus) Süüdistatav Gert Veitmaa, isikukood: 39412234917; elukoht: xxxxx xxxx, xxxx linn; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: AS xxxxx xxxxxxx xxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud ei ole. Prokurör Milvi Pruus Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254, § 2565, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Gert Veitmaa
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 85 (kaheksakümmend viis) päevamäära, mis miinimumpäevamääras moodustab 850 eurot. 2.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline kuulub kandmisele ositi, igakuise maksena 141,67 eurot (v.a viimasel kuul 141,65 eurot), alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 6 (kuue) kuu jooksul. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Lisaks sellele eiras ta sõiduautot juhtides ka LS § 73 lg 2 ja liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 nõudeid, st tema juhitud sõiduauto ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning selle puudus kohustuslik liikluskindlustusleping. Arvestades asjaolu, et Gert Veitmaa on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel sissetulek, samuti on tõendamiseseme asjaolud selged, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada Gert Veitmaa süüdi
järgi ning karistada teda rahalise karistusega 85 päevamäära, millele miinimumpäevamäära (10 eurot) alusel vastab 850 eurot.
lg 1 ja 3 alusel võimaldada tasuda rahaline karistus osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 6 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 142 eurot, kuni summa täieliku tasumiseni. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Gert Veitmaa käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKK otsus nr 3-1-1-52-13 p 19). 2 1-18-9686 Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKK otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-11-52-13, p 19).
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on samuti karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Hinnates Gert Veitmaa teosüüd temale etteheidetud kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida süüst, mis on keskmisest väiksem. Gert Veitmaa karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna
Gert Veitmaa on varem kriminaalkorras karistamata ning ta omab sissetulekut. Kohus leiab, et Gert Veitmaa poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut arvestades, on karistuse eesmärke saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse mõistmisega. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.