MS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
lg 3 kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on EHS § 8 eesmärk tagada, et ehitustegevus oleks ohutu ning normi kaitse-eesmärk ei ole hageja kaitsmine talle tekkinud puhtmajandusliku kahju eest. Seetõttu ei ole EHS § 8 käesolevas asjas kohaldatav. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15). Seega, käesolevas asjas kaitseb hagejat kui korteriomanikku tema omandile tekkinud kahju eest kahju tekkimise ajal kehtinud KOS § 11. Kahju tekkimise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub ka AÕS § 72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-06, p 14). AÕS § 72 lg-s 5 sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hageja nõude eeldused on, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustusi, hagejale kui võlausaldajale on tekkinud varaline kahju (
lg 1 ja § 128), rikkumise ja kahju vahel on olemas põhjuslik seos (
Kohus peab vajalikuks pooltele täiendavalt selgitada, et oma 14.02.2018 määruses nägi kohus ette poolte kohustused tõendamisel ja tõendamiskoormise jaotuse tulenevalt deliktiõiguse sätetest. Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ning p 7 kohaselt ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus selgitas, et deliktilise üldvastutuse ehk süül põhineva vastutuse eeldusteks on: 1) objektiivne teokoosseis (tegu – tagajärg – põhjuslik seos), 2) õigusvastasus ja 3) süü. Tõendamiskoormus jagunes seejuures koht selgituste kohaselt selliselt, et hageja pidi tõendama objektiivse teokoosseisu (tegu – tagajärg – põhjuslik seos) ja õigusvastasuse eeldused, kostja pidi aga vastutusest vabanemiseks tõendama mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Kuigi ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval deliktiõiguse sätteid, märgib kohus, et sellest hoolimata hageja nõude eeldused on samad, st hageja pidi tõendama kostja kohustuse rikkumise, tekkinud kahju ja põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja pidi küll vastutusest vabanemiseks õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise asemel tõendama hoopis oma rikkumise vabandatavuse, kuid kuivõrd läbipuurimise võttis kostja omaks ning märgumisega seonduvat rikkumist hageja ei tõendanud, ei toonud kostjale antud selgitus käeolevas asjas kaasa kostjale ebasoodsamat olukorda. 9. Esmalt analüüsib kohus kostja kohustuse rikkumist. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks
Pooled ei vaidle, et kostja on hageja lagede läbipuurimisega rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevaid kohustusi. Kostja ei remontinud oma korterit selliselt, mis oleks välistanud alumisele korterile kahju tekitamise kostja poolt remondi käigus. Kostja tegutsemine enda korteriomandi valdamisel (läbipuurimine) ületas omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning see põhjustas varalise kahju hageja omandile. Kõik kahju põhjustanud läbipuurimisega seonduvad asjaolud olid kohtu hinnangul kostja mõjusfääris ja kostjal oleks olnud võimalik läbiuurimist vältida. Järelikult esineb ka põhjuslik seos kostja poolt hageja ruumide lagede läbipuurimise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kui kostja oleks järginud oma kohustust hoiduda tegevusest (läbipuurimine), mille toime hageja korterile ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ei oleks kahjulik tagajärg hagejale saabunud. 10. Järgnevalt hindab kohus kostja vastuväidet, et lae märgumisega seonduva kahju eest peaks vastutama korteriühistu, kes viis paar aastat tagasi läbi torude vahetamise ning selles osas ei ole kostja oma KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja on selgitanud, et umbes 2-3 aastat tagasi, st juba enne korteri omandamist kostja poolt, oli korteriühistu läbi viinud ulatuslikud torude vahetused, millede käigus tõenäoliselt vee läbijooks võiski toimuda. Nende tööde eest vastutab aga korteriühistu, mitte kostja. Kostja hinnangul hageja tellitud ekspert on õigesti märkinud, et toimunud on veeleke ja vahelae raudbetoon paneelist läbipuurimine ning just sellises järjestuses on ka kostja hinnangul sündmused toimunud. Eksperdi fotodelt on näha, et algselt väikesed läbipuurimise laeaugud on ulatuslikult lahti kistud, ilmselt hageja poolt, sest puuriga selliseid kahjustusi ei tekitataks. Kui ühtlasi olnuks veeleke, oleks see aukude asukohtadega seotud, kuid fotodelt ega korteris nii seda näha ei ole. Veeleke on seega selgelt varasema päritoluga. Veel märgib kostja, et on väga oluline, et ekspert pole eksperthinnangus määranud aega, millal läbijooks on toimunud. Seega on kostja esitanud vastuväite seonduvalt lae märgumisega ning kohtul tuleb analüüsida, kas kostja poolt hageja lae läbipuurimise tulemusena võis lisaks aukudele tekkida ka hageja lae märgumine. Kohus on jõudnud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost lae märgumise ja läbipuurimise vahel. Kuigi ka kostja ei ole tõendanud, et kostja korteris oli varem, st enne kostja poolt korteri omandamist, toimunud veeavarii ning vastav kostja vastuväide on ebamäärane, märgib kohus, et asjaolu, et veelekke põhjus tulenes läbipuurimisest, oli hageja tõendada. Hageja poolt käesolevas menetluses esitatust aga ei piisa järeldamaks, et kostja poolt lae läbipuurimine oli ka lisaks hageja lae märgumise põhjuseks. Hageja sellekohane väide on kohtu hinnangul paljasõnaline. Kohus märkis juba oma 19.10.2017 määruses, et nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt esitatud eksperthinnangus küll asutakse seisukohale, et laekahjustuse tekkepõhjused on nii veekahjustus kui läbipuurimine, kuid kohtu hinnangul hageja poolt esitatud ekspertarvamus ei anna vastust küsimusele, kas veekahjustuse tekitas kostja poolt omaks võetud läbipuurimine. Kohus märkis, et kuivõrd kahju hüvitamise nõue käesolevas asjas on hageja nõue, on põhjusliku seose tõendamine kahju ja asjaolude vahel hageja, mitte kostja ülesanne.
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). TsMS § 230 lg 1 kohaselt hageja peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kohus märgib, et jääb jätkuvalt seisukohale, et hageja eksperthinnangust ei tulene, et veekahju seostuks tüübliaukude läbipuurimisega. On vaid kinnitus, et on kaks kahjustust - läbipuurimine ja veeleke - ning nad on seotud kõrgemal asuva läbijooksu ja läbipuurimisega. Ekspert ei ole kinnitanud, et veekahju tingis läbipuurimine. Ekspertiisis kirjeldatakse hoopis, et laes on näha kuivanud vee jäljed (tl 7; 10). Muid asjaolusid või tõendeid, mille põhjal võiks järeldada, et lae märgumine ja läbipuurimine on põhjuslikus seoses, hageja esitanud ei ole. Kohtul tuli analüüsida kõiki hageja lae märgumist mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, kuid kohus märgib, et hageja ei ole selliseks analüüsiks asjakohaseid tõendeid kohtule esitanud. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisnes kostja tegevus, mis tõi kaasa lae märgumise. Vaatamata kohtu selgitustele on hageja üksnes üldsõnaliselt märkinud, et vaadeldaval juhul omab tähtsust see, et hageja kahe ruumi laed said kahjustada kostja tegevuse tõttu ning kostja tegevuse ja kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos (tl 43). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on võimalus analüüsida lae märgumise seisukohast asjaolusid ka kohtul endal, kuna kostja on esitanud lae kahjustuste fotode väljatrükid (tl 32-37) ning e-kirja (tl 31), mille hageja on saatnud maja haldajale kahju avastamise järgselt ning hageja ei ole sellise kirja ning fotode saatmisele vastu vaielnud. Kahju tekkimise järgses e-kirjas mainib hageja üksnes aukude tekkimist ning ei räägi veekahjust. Ka lisatud fotode väljatrükkidelt ei ole nähtav ega järeldatav lae märgumine. Kohus märgib, et iseenesest on õige kostja väide, et hagejale kahju tekitamise eest seonduvalt lae märgumisega võib vastutada ka korteriühistu. Korteriühistu vastutus ei välista aga omi kohustusi rikkunud korteriomanike vastutust teise korteriomaniku vara kahjustamise eest. Sellisel juhul on korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (
Näiteks on Riigikohus leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu otsus nr 3-21-155-14, p 12). Riigikohus on ka leidnud, et asja lahendamiseks pole iseenesest oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43). Kostja võib vastutada hagejale tekkinud kahju eest ka juhul, kui elamu veesüsteem on käsitatav korteriomanike kaasomandina KOS § 1 lg 2 tähenduses. Kaasomanikel on KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (Riigikohtu otsus nr 3-2-1129-13, p-d 47 ja 48). Kui kohustuste rikkumise tõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-13, p 48). Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel
Kuna elamu veesüsteemid on korteriomanike kaasomandis ning kuivõrd käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja kohustuste rikkumine seonduvalt veesüsteemide kahjustamisega, ei vastuta kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustuste täitmata jätmise eest seonduvalt asjaoluga, et hageja laed olid väidetavalt märgunud.
-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid
§-s 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-38-05, p 10). Hagejale tekitas kostja otsese varalise kahju, mis väljendub korteri lae remondiks vajalikes põhjendatud kulutustes. Hageja, aga ka kostja, on esitanud kahju tõenäolist suurust kinnitavad hinnapakkumised. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja eksperthinnangus on tööde maksumuse hinnangul aluseks võetud, et otstarbekas on ühtlasi kõrvaldada ka varasem veekahju ja sellest tulenevalt on vaja lage ulatuslikumalt remontida, millest lähtudes on ka remontijad pakkunud hinna. Vaid auke parandades oleks hind hoopis väiksem, alla 400 euro.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju hüvitamise tagajärjel. Asja kahjustamise korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, arvestades seejuures mõistlikult kahjustatud asja väärtuse vähenemist (
Eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et ei ole tõendatud mistahes veekahjustused hageja ruumide lagedes seonduvalt kostja poolt oma kohustuste rikkumisega. Kohtu hinnangul on seetõttu vajalik kostja arvel tervikuna remontida hageja ruumide kahjustunud laed üksnes selliselt, et lagede augud on pahteldatud ning lagi ja lae talad värvitud. Hageja tellitud odavaima, Roof Construction OÜ 20.12.2016 hinnapakkumise järgi on kahjustuste eeldatav maksumus 1 560 eurot (tl 11). Kohtu hinnangul ei ole antud hinnapakkumuses kostja arvel põhjendatud hüvitada tööd seonduvalt lagede armeerimise ja krohvimisega summas 360 eurot. Seega peab kohus antud hinnapakkumist põhjendatuks 1 200 euro ulatuses. Kostja tellitud kalleima, Äri ABC OÜ hinnapakkumise järgi on kahjustuste eeldatav maksumus 863,10 eurot (tl 56). Kohtu hinnangul ei ole antud pakkumuses kostja arvel põhjendatud hüvitada tööd seonduvalt lagede armeerimisega summas 49 eurot. Seega peab kohus antud hinnapakkumist põhjendatuks 814,10 euro ulatuses. Kohus selgitab, et lähtub kostja huvist odavaima hageja hinnapakkumise suhtes ning hageja huvist kostja kalleima hinnapakkumise suhtes. Põhjendatud kahju suuruse leidmiseks liidab kohus hageja odavaima ning kostja kalleima hinnapakkumise põhjendatud ulatuses (1 200+814) ning jagab saadud tulemuse kaheks, millise tehte tulemusena selgub kohtu hinnangul poolte poolt esitatud hinnapakkumiste põhjal hinnanguline kahjuhüvitise põhjendatud suurus, mis tuleb kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks täiendavalt välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 607 eurot, kuivõrd kohus on eespool rahuldanud osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega summas 400 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada kahju katteks 1007 eurot. Kohus selgitab hagejale, et kahju hüvitamise nõude esitamine ei saa olla rikastumise allikaks. Kuivõrd kohus jättis hageja nõude osaliselt rahuldamata, kuna ei ole tõendanud, et kostja pani toime talle etteheidetava teo, mille tulemusena hageja ruumide laed märgusid, ei pidanud kohus vajalikuks ka hinnata, mis võiks olla sellise kahju suurus. 13. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas 16.03.2018 kohtule hageja menetluskulude nimekirja (tl 61), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, eksperthinnangu tasu 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 459,50 eurot (käibemaksuta), seega kokku moodustavad hageja menetluskulud 984,50 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus analüüsib siiski hageja menetluskulusid. Hageja menetluskuluks tasutud riigilõivuna on riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 225 eurot. Riigilõivu näol on tegu vajaliku ja põhjendatud kuluga. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 143 lg 1 kohaselt menetluskuluks on ka eksperdikulud, mis kohtule esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on 300 eurot, mis kohtu hinnangul on samuti põhjendatud kulu. Hageja menetluskuluks on ka lepingulisele esindajale makstud tasu 459,50 eurot. Hageja on menetluskulude nimekirjas näidanud hageja lepingulise esindaja kulude kujunemise koosseisu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt erinevate menetlusdokumentide tutvumisele ja koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et esitatud kulud on ilma käibemaksuta. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 984,50 eurot (225+300+ 459,50). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi. Hageja nõudis hagis võlgnevuse tasumist kokku summas 1 848 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude kokku 1 007 euro väljamõistmiseks ehk 54,49% ulatuses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja osaliselt, st 54,49% hageja menetluskuludest (hagi rahuldamise ulatus) jääb kostja kanda ning ülejäänud osas hageja enda kanda. Seega jäävad kostja kanda hageja menetluskulud summas 536,45 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjal hagejale hüvitada. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Hageja on vastava taotluse 16.03.2018 esitanud (tl 61). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
MS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.