Obsah (8)

§ 444§ 162§ 174§ 138§ 144§ 150§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2018. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14587 Tsi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. Hageja ja kostja I vahel 18.08.2015 sõlmitud müügileping, mille alusel hageja andis kostjale I ainuõiguse turustada lepingus kokkulepitud tooteid. Vastavalt lepingu p-le 13.1 määrati kostjale I müügieesmärgiks 19 000 eurot. Lepingu p-i 13.2 kohaselt, kui ostja ei ole saavutanud lepingus kokkulepitud müügieesmärki hiljemalt 2 aasta jooksul lepingu sõlmimisest, on ostja kohustatud tasuma müüjale leppetrahvi 25 % lepingu eesmärgi täitmata osast. Kostja I on müügieesmärki täitnud 3403,48 eurot, täitmata on 15 596,52 eurot. Seega leppetrahvi suurus on 3899,13 eurot (15 596,52 x 25 %). Hageja ja kostja II vahel 18.08.2015 sõlmitud käendusleping, millega kostja II võttis kohustuse vastutada kostja I kohustuste täitmise eest maksimaalselt summas 4750 eurot. Kohtu hinnangul on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud 2.

§ 162

lg 1 ja § 165 lg 3 järgi kannavad menetluskulud solidaarselt kostjad.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Esmalt märgib kohus, et hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot (maksekorraldus nr 853, tl 13). Hagihinnalt 3899,13 eurot kuulub riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 325 eurot. 2 Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot rohkem nõutust. Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4).

Kohus peab riigilõivu 325 euro väljamõistmist kostjatelt põhjendatuks. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu summas 150 eurot põhjendatuks. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3