← Eesti

2-17-115291/11

Obsah (11)§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 143§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-115291 Tsiviilasi OÜ AF Võlame

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. OÜ AF Võlamenetlus (hageja) esitas 18.07.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX´ilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjale ei õnnestunud mõistliku aja jooksul maksekäsu kiirmenetluse avaldust ja makseettepanekut kätte toimetada ja Pärnu Maakohtu 30.08.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Hageja esitas 21.09.2017 hagiavalduse ning 03.10.2017 täpsustatud hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 22.06.2015 sõlmitud liitumislepingutest nr XXXX ning nr XXXX ja järelmaksulepingutest nr XXXX ja nr XXXX tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 01.02.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega (lk 79), mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

2 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot, õigusabikulud summas 575 eurot ja kohtutäituriga kättetoimetamise tasu summas 36 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 80 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 596,30 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu summas 125 eurot. Kohus peab riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 125 eurot põhjendatuks.

§ 143

p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsete Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kulu summas 36 eurot. Kohus peab kohtutäituri tasu väljamõistmist kostjalt summas 36 eurot põhjendatuks. 8.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades ning arvestades ka, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, ei ole põhjendatud hageja poolt märgitud ulatuses õigusabikulu. Arvestades asjaolu, et hageja on kohtule esitanud 4-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, leiab kohus, et põhjendatud ei ole hageja õigusabikulu suuremas ulatuses kui 120 eurot. 9.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 3 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.