Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Maarja Veisalu Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-4257 Tsiviilasi XXXX,

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 07.03.2017.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldajate kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas 17.03.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Arvi Pink´i 07.03.2017.a otsusele täiteasjades nr XXXX-XXXX. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
3. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgnike kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
4. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur pidi avaldama kinnisasja XXXX müügikuulutuse kõikides suuremates kinnisvaraportaalides, nagu city24, kv.ee, Sotheby’s. Samuti on vaidlus selles, kas kohtutäitur lahendas avaldajate enampakkumise kehtivuse aja määramise taotluse.
5. Tulenevalt TMS § 871 lõikest 1 registreeritakse enampakkumisele enne enampakkumise algust ning sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et enampakkumisel osaleda sooviv isik registreerib end enampakkumise kuulutuses märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha TMS § 83 lõigetes 2 ja 21 sätestatud korras. Tulenevalt TMS § 153 lg 2 peab kinnisasja enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg olema vähemalt 20 päeva, mis on seadusandja jaoks piisav aeg ostuhuvi tekkimisel ennast enampakkumisele registreerida. Kohtutäituri otsuses on märgitud, et 31.03.2017.a algama pidanud enampakkumine oli juba viies, kuid ühelgi korral pole esitatud registreerimistaotlusi. Kohtutäitur on seisukohal, et puudub vajadus enampakkumise toimumiseks pikema aja määramiseks kui 1 nädal, kuna sellega ei saavutata avaldajate soovitud tulemust.
6. Elektroonilise enampakkumise korra kehtestab TMS § 881 arvestades kinnisasja müügi korral sätestatud erisustega tulenevalt TMS §
7. Paragrahvi § 881 lg 2 kohaselt peab elektrooniline enampakkumine olema avatud vähemalt viis tööpäeva. Kohtutäituri otsusest nähtub, et kohtutäituri poolt määrati enampakkumise toimumise ajaks 1 nädal. 4
8. Kohtu hinnangul on kohtutäitur lahendanud ja sisuliselt põhjendanud avaldajate enampakkumise kehtivuse aja määramise taotluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ühenädalane enampakkumise toimumise aeg jääb seadusega sätestatud määradesse vastavalt TMS § 881 lg 2 ja on seega seaduslik. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et pikema tähtaja määramine ei too soovitud tulemust muuhulgas seetõttu, et varale pole leitud ostjat ligikaudu 5 aasta jooksul ning enampakkumisele ei ole esitatud ühelgi korral registreerimistaotlusi. Kuigi seadus võimaldab määrata ka pikemat enampakkumise tähtaega, ei muudaks enampakkumise tähtaja pikendamine kohtu hinnangul enampakkumise objekti potentsiaalsetele huvilistele atraktiivsemaks, seda saaks teha vaid enampakkumise objekti madalam hind.
9. TMS § 153 lg 2 sätestab, et enampakkumise kuulutus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Kohtutäitur võib kuulutuse avaldada ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muus väljaandes. Kohtutäitur avaldab interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. Avaldajad leiavad, et veebilehekülg www.varad.ee ei ole enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaal ning kohtutäitur pidi avaldama kinnisasja XXXX müügikuulutuse kõikides suuremates kinnisvaraportaalides. Lisaks on kohtutäiturile ette heidetud, et täitur ei ole avaldajalt küsinud nõusolekut seoses müügikuulutuse avaldamisega tekkivate kulude hüvitamiseks, viidates TMS §-le 153 lg-le
10. Kohtutäitur ja sissenõudjad on seisukohal, et sama kinnisasja müügikuulutust ei ole mõistlik samas portaalis dubleerida ning selle tegemata jätmist ei saa kohtutäiturile ka ette heita. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldajad on ise XXXX kinnisaja müügikuulutuse avaldanud nii www.city24.ee kui ka www.kv.ee portaalides (tl 44-48). Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus lisada samasugune kuulutus samasse portaali ka kohtutäituri poolt. Kohtu hinnangul on kohtutäitur avaldanud kuulutuse Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis, milleks on www.varad.ee ja www.oksjonikeskus.ee. Avaldajad ei ole põhjendanud ega tõendanud enda väiteid nagu eelpool nimetatud portaalid ei ole enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalid.
11. TMS § 153 lg 2 eelviimane lause sätestab, et sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muus väljaandes. Kohus on seisukohal, et sätte kohaselt peab soovi avaldama võlgnik või sissenõudja, mida käesoleval hetkel ei ole. Kohtutäitur ei saa ilma võlgniku või sissenõudja soovita avaldada kuulutuse mõnes muus väljaandes ning hiljem esitada nõude võlgnikule kuulutuse avaldamisel tekkinud kulutuste eest. Muuhulgas on muudes väljaannetes kinnisasja müügikuulutused juba avaldatud. Täitemenetlust alustati avaldaja suhtes 17.04.2012.a. 18.04.2014.a koostas kohtutäitur akti kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise kohta. 06.04.2015.a koostas kohtutäitur akti vara ümberhindamiseks (tl 21-22). Kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtade, täitmisteate ning vara ümberhindamise akti kohaselt ei ole vara suudetud võõrandada ligikaudu 5 aasta jooksul ning enampakkumised on korduvalt nurjunud. Seega, kohtu hinnangul dubleeriv reklaamkuulutus ei tooks käesoleval juhul avaldajatele positiivset tagajärge. Kohus on seisukohal, et avaldajad soovivad esitatud taotlusega venitada täitemenetlust. Avaldajad on ise avaldanud kuulutuse enda kuludega väljaannetes www.city24.ee ja www.kv.ee. (http://www.city24.ee/et/kinnisvara/majade-muuk/TallinnPirita/pcat1v?selectedTabMenu=list; http://kinnisvaraportaal-kvee.postimees.ee/andrekse-tee-16-asuv-elumaja-on-ehitatud-augustis1797293.html?nr=1&search_key=4e744c0c3cc2613a5fbb230073f587c7, tlk 44-48, 8992). Seega avaldajad on ise eelnevalt vabatahtlikult teinud seda, mida nad taotlevad 5 kohtutäiturilt. Kohus leia, et mitme kuulutuse avaldamine ühe enampakkumise objekti kohta ei tekita potentsiaalsetes ostjates rohkem ostuhuvi ega muuda pakutavat kinnisvara ka kuidagi atraktiivsemaks. Kohus märgib, et avaldajatel endil on võimalik muuhulgas alandada olemasolevates kuulutustes müüdava kinnisvara hinda, tekitades niiviisi objekti võimalikes ostjates rohkem huvi müüdava kinnisvara vastu.
12. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta XXXX ja XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink´i 07.03.2017.a otsusele täiteasjades nr XXXX ja XXXX rahuldamata.
13. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
14. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda. 30.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 7